← Eesti

2-06-29384/40

Obsah (6)§ 113§ 146§ 116§ 147§ 155§ 142

2-06-29384 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2008. a., Tallinn T

§ 113lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat.

Vastavalt kehtiva

§ 146lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 sätestab, et kui

-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse

-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.

  1. Seega möödus vaidlusalusest lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg 01.07.
  2. Hagi esitati 31.10.2006, st pärast aegumistähtaja möödumist. Maakohtu otsuse põhjendused
  3. Maakohus kohaldas aegumist, jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja õigus esitatud nõuetele tekkis hagi aluseks oleva ostu-müügilepingu sõlmimisega 17.09.
  4. Nimetatud lepinguga omandas hageja õiguse nõuda kostjalt kaubamärgi „Oma Saar“ jagamist, eraldatud osa klass 16 kaup „ajalehed“ kandmist registrisse iseseisva osana ja sellega omandiõiguse üleandmist hagejale.
  5. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et lepinguga anti hagejale üle kaubamärgi osa omandiõigus. Tehingu ajal kehtinud kaubamärgiseaduse redaktsioon nägi ette kaubamärgi juriidilise staatuse muutmisel kande tegemise registris, ilma milleta ei olnud mõeldav 2

(4)kaubamärgiomaniku õiguste kaitse. Et hageja ei omandanud omandiõigust vaidlusalusele kaubamärgile, tõendab asjaolu, et registri järgi on kaubamärgi omanikuks endiselt kostja (tlk 123).
  1. 27.10.2006 keeldus Patendiamet hageja avalduse alusel kaubamärgi võõrandamise kohta registrikande tegemisest, kuna kaubamärgi omandi üleminek ei olnud tõendatud (tlk183).
  2. Tsiviilasjas nr 2-06-15921, OÜ Saaremaa Raadio hagis TÜ Oma Saar vastu võla nõudes, eeldas hageja, et nõude rahuldamise korral on kohtuotsust võimalik täita selliselt, et hageja omandab võla katteks kostjale kuuluva kaubamärgi „Oma Saar“. Seega veel septembris 2006 tunnistas hageja kostja omandiõigust vaidlusalusele kaubamärgile.
  3. Tegemist on tehingust tulenevate nõuetega. Hageja nõuded kaubamärgi jagamiseks ja eraldatud osa hageja omandina registreerimiseks muutusid sissenõutavaks tehingu tegemisest 17.09.
  4. Kokkulepe ei sisaldanud kostja kohustusi nõuete täitmiseks ega tähtaegu, mis annaks aluse nõuete sissenõutavaks muutumise hilisemast ajast. Tehingu tegemise ajal kehtinud

§ 113

lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. 01.07.2002 jõustunud

§146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, seega lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt ja kohaldada tuleb kolme aastast aegumistähtaega, mida arvestatakse alates 01.07.

  1. Eeltoodust tulenevalt möödus vaidlusalusest lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg 01.07.
  2. Hagi esitati 31.10.2006, st pärast aegumistähtaja möödumist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  3. Hageja palub apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kohus arvestas ebaõigesti aegumise alguse momendiks 17.09.1999.

§ 116

kohaselt algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja kasutas ostetud kaubamärki heauskselt kuni 17.08.2006, mil kostja teatas, et tema on kaubamärgi omanik ning keelab hagejal selle kasutamise alates 01.09.

  1. Seega algas aegumise kulgemine alates 17.08.
  2. Hagejal ei olnud põhjust varem nõuda kaubamärgi jagamist, kuna tal oli võimalik oma omandit vabalt kasutada.
  3. Kuna kehtiva KaMS § 18 lg 3 näeb ette omandiõiguse ülemineku selle kaubamärgiregistrisse kandmisest, saaks aegumistähtaja algust kaubamärgi jagamise osas sätestada KaMS uue redaktsiooni kehtima hakkamisest 01.05.
  4. 14.

§ 147lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest.

Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Hageja oli pärast kaubamärgi omandamist õigustatud nõudma kostjalt, et viimane hoiduks võõrandatud kaubamärgi kasutamisest. 17.08.2006 kirjaga andis kostja hagejale teada, et ta hakkab võõrandatud kaubamärki kasutama. Seega algas nõude aegumine kohustuse rikkumisest 17.08.2006 ning nõue ei olnud 31.10.2006 aegunud.

  1. Pooltevaheline leping ja poolte hilisemad teod sätestasid kaubamärgi omandiõiguse ülemineku müüjalt ostjale ning selle registreerimata jätmine ei võta ostjalt kaubamärgi omandiõigust. Kohtu seisukoht, et kaubamärgi omandamine lähtub selle registreerimisest, on väär. Kaubamärgi omandiõigus läks üle ostjale lepingu sõlmimisest. VÕSRS §-st 2 tulenevalt kohaldub pooltevahelisele tehingule vana KaMS redaktsioon. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud KaMS kohaselt ei olnud kaubamärgi omandiõiguse tekkimine seotud selle registreerimisega kaubamärgiregistris.
  2. Tegemist on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõudega.

§ 155lg-st 1 tulenevalt on nõude aegumistähtaeg 30 aastat selle sissenõutavaks muutumisest. Kui kohus leiab, et 3

(4)tegemist on tehingust tuleneva nõudega, muutus nõue sissenõutavaks kas 01.05.2004, mil hageja pidi teada saama kaubamärgi osa omandamise registreerimise kohustusest või 17.08.2006, millise päevani hageja kaubamärki heauskselt kasutas. Hagi ei ole aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Kostja ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu vaheotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega hageja nõuete aegumise kohta. Aegumine tähendab nõudeõiguse teostatavuse kadumist teatud aja möödumise tõttu. Kehtivas õiguses sätestab aegumise mõiste

§ 142

lg 1, mis näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Nimetatud sätte sisu juures on oluline tähele panna, et aegumisele alluvad ainult nõudeõigused, mitte absoluutsed õigused ega kujundusõigused. 20. Hageja on esitanud kokku kolm nõuet. Esimene nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele, millega hageja palub tunnustada tema omandiõigust kaubamärgile „Oma Saar“ (registreeringu number 21325) kaubamärgiklassis 16 „ajalehed”. Õigus kaubamärgile on mittemateriaalse hüve valitsemisõigus, mis kuulub absoluutsete subjektiivsete õiguste hulka ning annab loa kaubamärgi kui vaimse loomingu ainukasutamiseks ja -realiseerimiseks (KaMS § 3 ja § 4 lg-d 1 ja 2). Sellise õiguse tunnustamise nõude näol on tegemist tuvastushagiga TsMS § 368 lg 1 tähenduses, ning see ei allu aegumisele. Hageja esimene nõue piirdub kaubamärgi omandiõiguse kui absoluutse subjektiivse õiguse olemasolu või puudumise tuvastamisega ning selle eesmärk on tuua selgust hageja ja kaubamärgi mitte hageja ja kostja vahelisse õigussuhtesse. Omandiõiguse tunnustamise nõuet ei tohi segi ajada omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõudega (

§ 155

). Erinevus seisneb siin selles, et omand ei aegu, küll aga aegub omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue kolmanda isiku suhtes. See tähendab, et kolmas isik võib aegumise saabudes omandi objekti väljaandmisest keelduda, kuid ta ei saa seeläbi omanikuks.

  1. Hageja kahe ülejäänud nõude maksmapandavus ehk võimalus tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus registris kaubamärgi kande muutmiseks ning kohustada kostjat lõpetama hageja õigusi rikkuv tegevus kaubamärgi kasutamisel sõltub sellest, mida kohus kaubamärgi kuuluvuse ehk hageja esimese nõude suhtes otsustab. Kuna enne kaubamärgi kuuluvuse selgeks tegemist ei ole põhjust võtta seisukohta kaubamärgi omandiõiguse registreerimise või kaitse küsimuste suhtes, ei pea ringkonnakohus menetluse praegust staadiumit silmas pidades vajalikuks võtta seisukohta ka nimetatud nõuete aegumisele allumise osas.
  2. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks ning menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja läbivaatamise tulemusele. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.