KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.11.2007.a. ke

§ 403lg 1 alusel kirjalikus menetluses.

Kohus võtab kohtuotsuses kõigepealt seisukoha kostja taotluse osas kohaldada esitatud hagi suhtes aegumist.

1. Kostja on seisukohal, et hageja nõue töösuhte tuvastamiseks on aegunud tulenevalt TLS § 143 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võivad pooled pöörduda töösuhte lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul arvates päevast mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest ja ITLS § 6 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Kuna kostja lõpetas hagejaga kõik lepingulised suhted 09.03.2007.a., oleks hageja pidanud esitama nõude kohtusse hiljemalt 10.04.2007.a. Hagiavaldus on koostatud 27.04.2007.a Tulenevalt sellest, et TsÜS § 142 lg 1 kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest palub hageja arvestada TsÜS § 143 kohaselt nõude aegumist ning taotleb asjas aegumise kohaldamist.
2. Hageja on seisukohal, et seadus ei näe tuvastushagi esitamiseks ette ühekuulist tähtaega ning kuna hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 5.aprill 2007.a. kirjaga, ei ole hagi esitamise ühekuulist tähtaega igal juhul rikutud.
3. Kohus on seisukohal, et kostja eksib kui leiab, et hagi on aegunud. Hagi ei ole aegunud järgmistel põhjendustel: Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt töösuhte olemasolu tuvastamist poolte vahel ega 3 vaidlusta töölepingu lõpetamise õigust nagu ekslikult leiab kostja. Seega kohaldub käesoleva vaidluse puhul Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 1, mitte lg 2 nagu leiab kostja. Kuna ITLS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
4. ja
5. lõikes ettenähtud juhul ning hageja märgib hagiavalduses, et ta sai
6. märtsil 2007 a. kostja seaduslikult esindajalt teada, et „hageja ei ole enam äriühingus keegi”, ning ITLS § 7 lg 1 järgi algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest, ei ole hagi aegunud, sest hageja esitas oma nõude kohtusse 03.05.2007.a., s.o. neljakuulise tähtaja jooksul. Edasi võtab kohus seisukoha poolte vaidluses selle üle kas pooltevaheline suhe oli töösuhe või täitis hageja kostja juures juhatuse liikme ülesandeid.
7. Kohus leiab, et selleks, et otsustada kas poolte vahel oli tegemist töösuhtega või täitis hageja kostja juures juhtorgani liikme ülesandeid tuleb tuvastada kas hageja ja kostja suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte. Töölepingu mõiste sätestab TLS §
8. Selle seadusesätte kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Seega on töölepingu tunnused järgmised - töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; - lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul; - töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; - töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.
9. Osaühingu juhatuse liikmed aga valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt ÄS § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS §
10. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see palk palgaseaduse mõttes.
11. TLS § 7 p 10 sätestab, et töölepinguseadus ei laiene juriidilise isiku organi suhetele juriidilise isikuga.
12. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et KT oli US OÜ (endise ärinimega OÜ S ) ainuosaniku otsusega
13. oktoobrist 2004.a. valitud koos AFRiga äriühingu juhatuse liikmeks. Sama äriühingu ainuosaniku otsusega
14. märtsist 2007.a. on KT äriühingu juhatusest tagasi kutsutud. Seega oli hageja juriidilise isiku organi liige.
15. Hageja väidab hagiavalduses, et ta asus
16. aastal kostja juurde tööle direktorina ning, et tema igapäevasteks tööülesanneteks olid arvete maksmine, pangatoimingud, personalitöö, reklaam, kaubaarvete koostamine ning vajadusel ka klientide teenindamine ja ettenägematute probleemide lahendamine. Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole. Kohus leiab, et üksnes hageja poolt nimetatud ülesannete täitmisest ei saa teha järeldust, et just nimetatud ülesannete täitmine saab olla üksnes töölepingu alusel töötava töötaja tööülesandeks. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks saab pidada seda, et hageja poolt nimetatud ülesandeid täidavad 4 väiksemates äriühingutes just juhatuse liikmed.

§ 231lg 1 kohaselt üldtuntud asjaolu tõendada ei ole vaja.

Kostja poolt esitatud töölepingu koopia, mille on allkirjastanud hageja tööandja esindajana tõendab seda, et hageja oli isikuks kes sõlmis töötajatega äriühingus töölepinguid. Töölepinguid sõlmivad tavapäraselt väikestes äriühingutes just juhatuse liikmed.

1. Hageja soovis tõendada asjaolu, et ta töötas kostja juures töölepinguga, oma pangakonto väljavõtetega, mille kohaselt on talle üle kantud töötasu.. Kuna kostja väidetel tegi hageja omale pangaülekanded ise ning hageja seda kostja väidet ei vaidlustanud, vaid kinnitas ka ise, et pangatoimingute tegemine oli kostja juures tema ülesanne, ei saa hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtet pidada usaldusväärseteks tõenditeks tõendamaks, et hageja sai kostjalt palka, mitte juhatuse liikme tasu. Lisaks sellele tõendab hageja Hansapanga pangakonto väljavõte 1.jaanuarist 2005.a. kuni 31.12.2005.a., et hageja on nimetatud ajavahemikul saanud väidetavat töötasu hoopis OÜ-st H
2. Kohus on seisukohal, et ainuüksi hageja poolt esitatud kostja 2005.a. majandusaasta aruanne, mille kohaselt ei ole kostja maksnud 2005.a. oma juhatuse liikmetele tasu, ei saa teha ühest järeldust, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe, mida hageja esitatud hagis kohtus tuvastada palub.
3. Kõiki eelpool analüüsitud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda, et hageja töötas kostja juures direktori ametikohal nagu ta hagiavalduses väidab, vaid poolte poolt esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hageja tegutses äriühingus selle juhatuse liikmena. Eeltoodust tulenevalt tuleb KTi hagi töösuhte tuvastamiseks rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotamine
4. Hageja palus hagiavalduses jätta tema kohtukulud kostja kanda. Kostja taotles aga jaotada menetluskulud nii, et kõik menetluskulud kannaks hageja. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata ning juhindudes

§-st 162 lg 1 ja 2 sätestatust tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulu, mis seisneb kohtuvälises kostja esindajakulus, jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 5