2-05-13856/2

2-05-13856 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-13856 Tsiviilasi Aktsiaselts xxx hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised Hageja aktsiaselts xxx (registrikood xxx; asukoht xxx); kostja xxx (isikukood xxx; elukoht teadmata). RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista xxx võlgnevus summas 34 557.05 (kolmkümmend neli tuhat viissada viiskümmend seitse krooni ja 05 senti) krooni aktsiaseltsi xxx kasuks.
4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Kohtuotsuse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Välja mõista xxx riigilõiv summas 2 450 (kaks tuhat nelisada viiskümmend) krooni ja kohtuteadete avaldamise tasu 200 (kakssada) krooni aktsiaseltsi xxx kasuks. Edasikaebamise kord Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest (st 20 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni teistkordse ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded). Asjaolud 2-05-13856 AS xxx on esitanud Harju Maakohtule hagi xxx vastu võlgnevuse 34 557.05 krooni nõudes. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega on kostjale 04.09.2006 ja 11.09.2006 avalikult kätte toimetatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 317 lg 5 sätestab, et menetlusdokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Kostjat kohustati kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte
6. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, selle tekkimise ajal kehtinud seadust. Eluruumide erastamise seaduse § 15 lg 1 kohaselt elamutes, kus ei ole moodustatud korteriühistut ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldas elamu haldamist kuni 2002.a
7. detsembrini eluruumi erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandi seaduse järgi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määruse nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ p-le 11 jääb kohustatud subjekt elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu registrisse kandmiseni. Eluruumi omanik on kohustatud tasuma erastamise kohustatud subjektile haldamis- ja majandamiskulud kuni korteriühistu moodustamiseni või haldamise üleandmiseni valla- või linnavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Teenuse tarbimist selle eest raha tasumata võib käsitada vara alusetu säästmisena tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 477 tähenduses. TsK § 477 lg 6 järgi laienevad nimetatud sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Säästetud kulutused tuleb kostjal hagejale TsK § 477 lg 1 ja 3 järgi hüvitada. Alates 01.07.2002 pooltevahelistele suhetele kohaldatava võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda 2 2-05-13856 teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. xxx oli kuni jaanuarini 2004.a. korteri asukohaga xxx omanik. Kuni 31.12.2002 haldas xxx elamut AS xxx. zzz korteriomanike üldkoosolekul 09.12.2002 valiti zzz elamu haldajaks edasi AS zzz tähtajaga 3 aastat. Valitseja sai volitused alates 01.01.
8. AS zzz on osutanud kostjale haldus- ja hooldusteenuseid, kuid kostja nende eest nõuetekohaselt tasunud ei ole. Hagile lisatud võlgnevuse õiendist nähtub, et juuni 2005.a. seisuga on võlg kokku 43 222.05 krooni, millisest hagemata on 34 557.05 krooni. Lääne Maakohtu otsusega nr 2-244/97 ja nr 2-228/98 on kostjalt välja mõistetud kokku 16 126.20 krooni. Viimase kohtuotsusega on võlg välja mõistetud seisuga 28.05.
9. Seega on kostjal tasumata võlgnevus perioodi eest 29.05.1998 kuni 01.01.2004 kokku 34 557.05 krooni. Hageja on püüdnud saavutada kostjaga kohtuvälist lahendust, kuid see ei ole õnnestunud. 18.02.2003 on hageja saatnud kostjale kirjaliku võlateatise ja 11.04.2005 kirjaliku nõudeavalduse, kuid kostja nendele reageerinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus 34 557.05 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates 01.01.2006 kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuludeks on vastavalt TsMS § 46 p-dele 1 ja 2 on riigilõiv ning asja läbivaatamiskulud. Asja läbivaatamiskuludeks TsMS § 52 p 6 kohaselt on ka väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2 450 krooni ning kohtuteadete avaldamise tasu 200 krooni ning esitanud taotluse nimetatud kulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 2 450 krooni riigilõiv ja 200 krooni kohtuteadete avaldamise kulu välja mõista kostjalt hageja kasuks. Merike Varusk Kohtunik 3