3-07-2268 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2268 Hald

) § 6 lg 2 p 3 kohaselt, kuna maal asuvad teistele isikutele kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees. Mittetagastatava maa eest kompensatsiooni maksmine toimub seadusega ettenähtud korras. Vastuväiteid piiride kulgemise osas Nõo Vallavalitsusele ei esitatud. Maa-ala, millel asub väidetavalt Karl Toomi poolt ehitatud kuur, on Nõo Vallavalitsuse 28.01.2002 korralduse nr 21 alusel juba tagastatud Luige katastriüksusena Eeva Lõhmusele. Maa tagastamisel arvestas Nõo Vallavalitsus maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg-s 5 sätestatud maakorralduse nõudeid ja õigustatud subjektidest piirinaabrite kokkulepet. Maa tagastamisel endistes piirides ei oleks olnud tagatud kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine. Vältida ei oleks 2 saanud kinnisasja kiildumist ja ribasust. Maa, mis Hallika talu maadest läks Luige talu maade hulka, asendati kõrvaloleva vaba maa arvel. Luige talu maade tagastamine tagastatava Hallika maa suurust ei mõjutanud. Luige katastriüksuse 14.01.2002 koostatud piiriprotokollile on piirinaabritena alla kirjutanud A. Lodjak ja A. Aukust. Luige katastriüksuse tagastamise hetkeks ei olnud Hallika A-97 talu maa tagastamise nõudeõiguse pärimise osas teistele isikutele (s. h Karl Toomile) pärimisõiguse tunnistusi väljastatud. Luige katastriüksuse tagastamiseks Tartu Maakorralduse OÜ poolt 14.01.2002 koostatud katastriüksuse plaanilt ei nähtu Karl Toomi poolt väidetavalt rajatud kuuri olemasolu. Karl Toom ei ole kuuri püstitamiseks esitanud Nõo Vallavalitsusele kirjalikku nõusolekut ega ka ehitusloa taotlust. Nõo Vallavalitsus ei ole väljastanud Karl Toomile ehitusluba kuuri püstitamiseks. Piiride kulgemise skeemi ei ole Karl Toom vaidlustanud. Kolmandad isikud leidsid, et Nõo Vallavalitsus on maa tagastamisel käitunud õiguspäraselt. J. Toom pärandas testamendiga kogu vara kahele lapsele, E. Toomile ja V. Sillastele, jättes teised lapsed, kaasa arvatud Karl Toomi, pärandist ilma. Karl Toom sai pärijaks alles 2006. aastal. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 27. veebruari 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt toimub omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 17 lg 2 kohaselt vara, kaasa arvatud maa, tagastamine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse poolt 05.01.1993 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ (edaspidi Kord) p 49 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine õigustatud subjektidele toimub maa asukohajärgse valla- või linnavalitsuse poolt. Maa tagastamise otsustamisel võtab valla- või linnavalitsus aluseks kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks täiendavalt kogutud dokumendid. Seega teeb reaalselt tagastatava maa suuruse ja piirid ning kompenseerimisele tuleva maa suuruse kindlaks valla- või linnavalitsus, mitte kohalik komisjon (ÕVVTK komisjon). Maa tagastamine endises suuruses ei määratud kindlaks komisjoni 1994. aasta otsusega, vaid maa tagastamine toimub maareformi seaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel.

§ 6

lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teistele isikutele kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised. Kogu Hallika talu maad ei olnud võimalik endistes piirides ja suuruses tagastada, kuna talu maadel asuvad suvilad, millede juurde on 2000. aastaks läbiviidud maa erastamine. Sellest on vallavalitsus õigustatud subjekte ka eelnevalt teavitanud. Nõo Vallavalitsus on maa tagastamise subjektidele, kaasa arvatud Karl Toomile, saatnud 17.11.2006 Hallika talu tagastatava maa asukohaskeemi, millel on märgitud kinnistu endine piir ning tagastamisele tuleva maa piir. Maa asukohaskeemile on vallavalitsus lisanud kirja, milles on märgitud, et maad ei tagastata osaliselt

§ 6

lg 2 p 3 kohaselt, kuna maal asuvad teistele isikutele kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila, elamu või garaažiühistu hooned. Samuti on kirjas märgitud, et tagastamisele tuleva maa piiride määramisel on arvestatud Lepaoja kinnistult väljapääsu võimaldamisega. Kaebuse esitaja ei ole vastuväiteid piiride skeemile esitanud. Kaebuse esitaja on juures olnud ka 06.07.2007 toimunud piiride maastikul kätte näitamise juures ning andnud oma allkirja piiriprotokollidele. Ka piiride kättenäitamisel ja piiriprotokollide allkirjastamisel ei ole kaebuse esitaja eriarvamusi esitanud. Seega on kaebuse esitaja olnud teadlik maa osalisest tagastamisest ja ka tagastatava maa piiridest ning sellega nõustunud. 3 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vallavalitsuse 22.10.2007 korralduse vaidlustamisega ei ole kaebuse esitajal võimalik saavutada eesmärki, et talle tagastataks kuuri alune maa. Õigustatud subjektid on kokku leppinud kogu maa tagastamisega kaasomandisse. Seega ei ole võimalik, et vallavalitsus saaks mingi osa maast, ilma subjektidevahelise kokkuleppeta tagastada ühele subjektile eraldi. Omandireformi õigustatud subjektidel ei ole võimalik taotleda maa tagastamist valikuliselt. Maatükk, kus kaebuse esitaja väitel asub tema puukuur, on antud 28.01.2002 vallavalitsuse korraldusega nr 21 Luige kinnistu tagastamise tulemusena E. Lõhmuse omandisse. Luige kinnistu tagastamise korraldust keegi vaidlustanud ei ole. Kaebuse esitaja esitas nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse saamiseks avalduse veebruaris 2005, pärimisõiguse tunnistus väljastati 30.03.2006, Luige kinnistu oli aga tagastatud 28.01.2002. Luige kinnistu tagastamise ajal ei olnud Karl Toom isikuks, kellega oleks tulnud naaberkinnistu tagastamine kooskõlastada või piiride muutmise osas kokku leppida.

§ 6

lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui samast seadusest või planeeringu või maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Hallika talu maade osas olid 2002. a jaanuaris subjektideks ainult A. Lodjak ja Salme Aukust. Nähtuvalt 14.01.2002 koostatud piiriprotokollist, on A. Lodjak ja S. Aukusti esindaja Andrus Aukust Luige kinnistu piiriprotokolli kooskõlastanud. Hallika ja Luige kinnistute piiride osas kokkuleppe sõlmimisel ja piiride muutmisel on arvestatud maakorralduslikke nõudeid – tagada kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju.

§ 6

lg 1 kohaselt on võimalik maad tagastada nendes piirides, kuidas on õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel kokku lepitud. Seda on ka Luige talu maade tagastamisel tehtud. Kui Karl Toom ka

1. a ehitas Hallika maadele kuuri, oli kuur ehitatud omavoliliselt.
2. a kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 36 kohaselt sai ehitamine toimuda ehitusprojekti alusel, välja arvatud väikehoone ehitamise korral. Karl Toom ei ole esitanud kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti ega küsinud kuuri ehitamiseks vallavalitsuse nõusolekut. Seega oli tegemist omavolilise ehitusega, mis ei anna isikule õigust selle aluse maa eraldi tagastamisele ega ka erastamisele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Karl Toom esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3. veebruari 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Nõo Vallavalitsuse 22.10.2007 korraldus nr
4. Apellatsioonkaebuse kohaselt pöördus Karl Toom juba
5. a Nõo kolhoosi poole maa saamiseks. Kuna J. Toomigal oli vastav kokkulepe olemas, siis tema soov 1 ha maatüki osas ka rahuldati. Saanud taolise otsuse, teavitas Karl Toom sellest Nõo valla maakorraldaja Esta Tamme, kellega koos mindi maatükki vaatama. Koos maakorraldaja E. Tammega otsiti üles endised piirikivid ja tähistati maatüki piirid. Maakorraldaja E. Tamm ütles, et kuna maamõõtjatel on suur koormus, siis võtab maa mõõtmine aega ja kui ei jõua taluseaduse kehtivuse ajal ära mõõta, pole ka midagi, kuna Karl Toom on pärija. Apellandi isa J. Toom suri 01.02.1993, jättes oma 21.01.1987 testamendiga kogu vara poeg E. Toomile ja tütar V. Sillastele. Vastavalt Nõo Vallavalitsuse 15.07.1993 tõendile nr 165 oli J. Toomi surmapäeval pärandvaraks olevasse elamusse sisse registreeritud ja elas seal teatise väljaandmise ajal koos teistega ka Karl Toom. 19.05.1994 tegi ÕVVTK Tartu maakonnakomisjon otsuse nr 84/1-30, mille p-ga 3 tunnistati J. Toom omandireformi õigustatud subjektiks 10,03 ha maa osas, täies ulatuses.

§ 6

lg 1 sätestab, et maa tagastatakse endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu ja maakorralduse 4 nõuetest või kokkulepetest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Maa tagastatakse plaani ja kaardimaterjali alusel. Ajal, mil ÕVVTK Tartu maakonnakomisjon

1. a tegi otsuse maa tagastamiseks, ei olnud Hallika talu maadel mitte ühtegi hoonet, mis olnuks kellegi teise poolt ehitatud. Luige kinnistu omanikud ehitasid alles
2. a Hallika talu mõõtmata maadele ilma projektita maja. Seejärel ehitas Karl Toom
3. a tööriistade kuuri. Viide

§-le 6 lg 2 p 3 oleks asjakohane juhul, kui Luige kinnistu omanikud oleksid ehitanud maja Hallika talu maale enne ÕVVTK Tartu maakonnakomisjoni otsust. Vald oleks pidanud hea seisma selle eest, et tagastamisele kuuluvale maale midagi ei ehitataks. Väide, et kogu Hallika talu maad ei olnud võimalik tagastada, kuna

1. aastaks oli läbi viidud maade erastamine, on ebaõige. Luige kinnistu katastriüksuse plaani selgitavatest andmetest võib lugeda, et katastriüksuse mõõdistamine toimus alles 14.01.2002 ning katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks on Nõo Vallavalitsuse 28.01.2002 korraldus nr
2. Samuti on ebaõige väide, et vallavalitsus on maa tagastamise subjektidele, k.a Karl Toomile, saatnud 17.11.2006 Hallika talu tagastatava maa asukohaskeemi. Kaebuse esitaja ei ole nimetatud skeemi saanud. Samuti ei ole sellel skeemil märgitud tagastamisele kuuluva maa suurust. Ebaõige on kohtuotsuses sisalduv väide, et tagastamisele tuleva maa piiride määramisel on arvestatud Lepaoja kinnistult väljapääsu võimaldamisega. Nõo Vallavalitsuse 20.11.2006 kirjas ei ole ühtegi sõna tagastamisele või mittetagastamisele kuuluva maa seosest Lepaoja 21 kinnistult väljapääsuga. Kaebuse esitaja ei pidanud olema teadlik asjaolust, et maatükki, millel asub tema kuur, talle ei tagastata. Samuti ei teadnud kaebuse esitaja asjaolust, et piiriprotokoll Luige katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise kohta oli allkirjastatud juba 14.01.2002 A. Aukusti ja A. Lodjaku poolt. Sellest, et kaebuse esitaja isa poolt lubatud maa oli ära võetud, sai kaebuse esitaja teada alles
3. a. novembri lõpus temale saadetud krundi geodeetiliselt kaardilt. Maatükk, millel paikneb kuur, ei ole Luige kinnistu ajaloolistesse piiridesse kunagi kuulunud. Karl Toomile ei teatatud pärimismenetlusest enne
4. aastat seetõttu, et kaaspärijad soovisid teda pärimismenetlusest kõrvale jätta. Kaebuse esitaja nõustub väitega, et ta ehitas
5. a oma isale tagastamisele kuuluvale maale kuuri ilma ehitusloata, kuid tegemist ei olnud omavolilise ehitisega vaid väikehoonega. Kui tegu oli omavolilise ehitusega, siis tulnuks see
6. a kehtinud PES § 61 lg 1 alusel likvideerida kohaliku omavalitsuse ettekirjutuse alusel. Kaebuse esitaja ei ole vallavalitsuselt saanud ühtegi suulist ega kirjalikku märkust. Nõo Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Nõo Vallavalitsus tegutsenud Hallika talu tagastamisel õiguspäraselt ja tuginedes kehtivale seadusandlusele. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonna komisjoni 19.05.1994 otsuse nr 84/1-30 kohaselt on Tartu maakonnas Nõo vallas Võika ja Meeri külas asuva endise Hallika A-97 talu, kinnistu nr 8320 pindalaks 10,03 ha. Nõo Vallavalitsuse 22.10.2007 korraldusega nr 319 tagastati sellest kaasomandisse 7,985 ha suurune maa-ala Hallika katastriüksuste taastamiseks. Endise Hallika A-97 talu maadest ei olnud võimalik tagastada ca 2,42 ha maad

§ 6

lg 2 p 3 kohaselt, kuna maal asusid teistele isikutele kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees.

§ 6

lg 1 kohaselt muudeti endise Hallika A-79 talu ja endise Luige A-30 talu õigustatud subjektide kokkuleppel ja arvestades MaaKS § 5 lg-s 5 sätestatud maakorralduse nõudeid tagastatavate maade piire järgmiselt: endise Luige A-30 talu koosseisu mõõdeti ca 0,09 ha endise Hallika A-79 talu maad ja endise Hallika A-79 talu koosseisu mõõdeti ca 0,05 ha endise Luige A-30 talu maad. 5 Lisaks arvati endise Hallika A-79 talu koosseisu ca 0,36 taotluseta endise Kabelimäe A-75 talu maad. Seega oli seadusandlusest, maakorraldusnõuetest ja kokkulepetest tulenevalt võimalik Nõo Vallavalitsuse 22.10.2007 korralduse nr 319 alusel tagastada 7,985 ha maad Hallika talu taastamiseks. Maad ei tagastatud 2,045 ha osas

§ lg 2 p 3 kohaselt. Mittetagastatava maa eest kompensatsiooni maksmine toimub seadusega ettenähtud korras. Kolmas isik Kersti Toom vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on halduskohtu otsus seaduslik ning põhjendatud. Kui J. Toom oleks tahtnud, et Karl Toomist oleks saanud tema seaduslik pärija, siis oleks ta saanud ja pidanud muutma oma 21.01.1987 tehtud testamenti, mille järgi on pärijateks E. Toom ja V. Sillaste. Endise Hallika talule kuulunud maale on osaliselt ehitatud ka suvilaid. Nende omanikel võimaldati maa erastada juba 19.05.1994 aastal. 14.01.2002 kui piiriprotokoll Luige katastriüksusese piiride looduses kättenäitamise kohta allkirjastati, elas veel E. Toom, kes suri 10.03.

1. Karl Toom oli Hallika tallu ainult sisse kirjutatud, kuid tegelikult seal ei elanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2008 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti hinnanud tõendeid ja sellest tulenevalt peaks ringkonnakohus tõendeid uuesti hindama ja tegema halduskohtu otsusele vastupidise otsuse. Asja materjalidest ja vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on halduskohus hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid õigesti ja teinud õige otsuse, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus samade tõendite põhjal teistsuguse otsuse tegemiseks. Ebaõige on apellandi seisukoht, et Hallika A-97 talu maa oleks tulnud tagastada ÕVVTK Tartu Maakonnakomisjoni
3. a otsuses märgitud suuruses. Nimetatud otsuses on õigusvastaselt võõrandatud varana kindlaks tehtud Hallika A-97 talu maa võõrandamisaegses suuruses 10,03 ha. Nõo Vallavalitsuse 22.10.2007 korraldusega nr 319 on õigustatud subjektidele tagastatud 7,985 ha maad. Ülejäänud maa on jäetud tagastamata

§ 6lg 2 p 3 alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et maakonnakomisjoni otsuses märgitud omandireformi objekti, antud juhul talumaa, suurus ei ole ja ei saagi olla selline näitaja, millest lähtudes on kohalikul omavalitsusel kohustus maa tagastada. Halduskohus on samuti õigesti viidanud sellele, et maakonnakomisjoni pädevuses ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa ja vara tagastamise otsustamine, vaid selle otsustab tulenevalt Korra p-st 49 maa asukohajärgne linna- või vallavalitsus. Samuti ei sätesta ORAS,

ega nende alusel välja antud aktid nõuet, et õigusvastaselt võõrandatud vara tuleb alati tagastada endistes piirides.

§ 6

lg 1 kohaselt maa tagastatakse endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Samas on

§-s 6 lg 2 ära toodud alused, 6 millal maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna ning käesoleval juhul ongi osa endise Hallika A-97 talu maast jäetud tagastamata

§ 6lg 2 p 3 alusel, s.

o põhjusel, et sellel maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees. Seega on osa õigusvastaselt võõrandatud maast jäetud tagastamata

-st endast tuleneval alusel, mis on kooskõlas

§-s 6 lg 1 märgituga. Kuna ÕVVTK maakonnakomisjoni otsusega ei otsustata maa tagastamist, siis ei ole asjakohane ega seadusega kooskõlas ka apellandi väide, et

§ 6

lg 2 p 3 oleks saanud maa osalise tagastamata jätmise alusena kohaldada üksnes siis, kui sellel maal oleksid hooned olemas olnud juba maakonnakomisjoni otsuse tegemise ajal. Põhjendatud ei ole apellandi väide, mille kohaselt on halduskohus eksinud, leides, et Hallika talu maad ei olnud võimalik tervikuna tagastada, sest varasemalt (

1. a) oli läbi viidud maade erastamine, kuna Luige katastriüksuse mõõdistamine toimus alles
2. a. Asja materjalidest (toimiku lk-d 76-78) nähtuvalt ei ole Luige katastriüksust moodustatud mitte olemasolevate hoonete juurde maa erastamise kaudu, vaid samuti õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise tulemusena. Hallika talu maad on osaliselt jäetud tagastamata

§ 6

lg 2 p 3 alusel, kuna asja materjalidest nähtuvalt on umbes 2 ha maad mõõdetud endise aianduskooperatiivi Lepaoja ringpiiri sisse ning erastatud T. Jakobsonile kuuluvate hoonete juurde. Vastavad erastamiskorraldused on vallavalitsus teinud aastail 1997-

1. Asjakohane ei ole apellandi väide, et kohtuotsuses märgitud 17.11.2006 tagastatava maa asukohaskeemi ei ole 17.11.2006 K. Toomile saadetud. Vaidlustatud kohtuotsuses ei ole märgitud, et 17.11.2006 skeem on maa tagastamise subjektidele saadetud 17.11.
2. Kohtuotsuses on kirjas, et vallavalitsus on maa tagastamise subjektidele, kaasa arvatud K. Toom, saatnud 17.11.2006 Hallika talu tagastatava maa asukohaskeemi, s. o 17.11.2006 koostatud asukohaskeemi. Lisaks eeltoodule on halduskohus põhjendatult viidanud ka Nõo Vallavalitsuse 20.11.2006 kirjale, millega koos 17.11.2006 asukohaskeem õigustatud subjektidele saadeti, ning milles oli ka kirjas, et Hallika talu maad ei tagastata tervikuna, vaid osaliselt, tulenevalt

§-st 6 lg 2 p

1. Samuti oli kirjas märgitud, et piiride määramisel on arvestatud E. Karja avaldusega tagada talle väljapääs avalikule teele Lepaoja 21 kinnistult. Asjaolu, et asukohaskeemil või vallavalitsuse 20.11.2006 kirjas ei olnud märgitud, kui suures ulatuses maa tagastatakse ja kui suures osas jäetakse tagastamata, ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks, sest Korra § 57 kohaselt märgitakse andmed tagastatava maa kohta, s. h maa pindala, valla- või linnavalitsuse korralduses maa tagastamise kohta. Samas oli juba Nõo Vallavalitsuse 20.11.2006 kirjaga õigustatud subjektidele eelnevalt teatavaks tehtud, et endise Hallika talu maad tervikuna ei tagastata ja see nähtus ka asukohaskeemilt, millele oli märgitud nii endise kinnistu piir kui ka tagastatava maa piir. Põhjendatud ei ole apellandi väide, mille kohaselt on halduskohus eksinud, leides, et kaebaja ei saavuta korralduse nr 319 vaidlustamisega oma eesmärki saada tagasi väidetavalt kaebajale kuuluva kuuri alune maa. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et maatükk, kus väidetavalt asub K. Toomi kuur, on Nõo Vallavalitsuse
2. a korraldusega tagastatud Lõhmuse omandusse Luige katastriüksusena, millist korraldust K. Toom aga vaidlustanud ei ole. Samuti on halduskohus õigesti viidanud sellele, et K. Toom ei olnud Luige kinnistu tagastamise ajal isikuks, kellega oleks tulnud naaberkinnistu tagastamine kooskõlastada või piiride muutmise osas kokku leppida, ning, et selline kokkulepe piiriprotokolli näol on koostatud ja allkirjastatud
3. a Hallika talu maa õigustatud subjektide kui piirinaabrite ja Luige talu maa õigustatud subjekti vahel. Arvestades seda, et ka apellandi ülejäänud väited ja selgitused tema soovi kohta saada talupidamiseks 1 ha maad, selgitused pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise venimise 7 põhjuste kohta ning pärijate omavaheliste suhete kohta ei ole käesolevas vaidluses asjakohased ning ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata. Tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 8 Maili Lokk