3-07-1673/11

3-07-1673 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1673 Haldusasi OÜ TNK Eesti kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 24.07.2007 korralduse nr 9-1/7468 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.11.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ TNK Eesti määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. novembri 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD OÜ TNK Eesti esitas 17.07.2007 Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskusele
3. a juunikuu tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 24.07.2007 korraldusega nr 9-1/7468 anti OÜ-le TNK Eesti kümme päeva aega puuduste kõrvaldamiseks esitatud deklaratsioonis. Korralduse kohaselt ei ole tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil olevate andmete õigsust kinnitatud maksukohustuslase allkirjaõigusliku esindaja allkirjaga. Allkirja asemel on vaid neli risti. Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus asus seisukohale, et nelja risti sisulise tähenduse osas ei ole maksukohustuslane esitanud usaldusväärset kinnitust selle kohta, et tegu on OÜ TNK Eesti allkirjaõigusliku esindaja allkirjakujutisega, mistõttu on maksukohustuslase poolt täitmata deklaratsiooni allkirjastamise kohustus. OÜ TNK Eesti esitas 23.08.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 24.07.2007 korralduse nr 9-1/7468 tühistamiseks. 10.09.2007 esitas Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse kohtule taotluse, milles palus haldusasjas menetlus lõpetada põhjusel, et vastustaja on ise kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistanud. Taotluse kohaselt ei olnud vaidlustatud korralduse andmise ajal veel OÜ TNK Eesti juhatuse liikmele Raivo Paalale väljastatud ID-kaarti, millel on tema allkirjaks neli risti, kuid sellekohase dokumendi saamisel ei ole R. Paala esitanud seda maksuhaldurile, vaid on kaebusega pöördunud kohtusse ning maksuhaldur sai sellekohase dokumendi olemasolust teada alles halduskohtust saabunud kaebuse kättesaamisel 30.08.
4. Seega esineb maksukohustuslase käitumises pahatahtlikkus. Kaebuse esitaja ei nõustunud 20.09.2007 vastuses Maksu- ja Tolliameti taotlusele menetluse lõpetamisega. Kaebuse esitaja leidis, et OÜ TNK Eesti ei ole käitunud pahatahtlikult, sest isikul ei ole kohustust enne kohtusse pöördumist kaitsta oma õigusi haldusorgani poole pöördudes. Tartu Halduskohus kohustas 20.09.2007 kirjaga kaebuse esitajat selgitama kohtule, milles seisneb kaebuse esitaja põhjendatud huvi haldusasja läbivaatamiseks, kui haldusakti andja on ise vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistanud. Kohus selgitas, et kui kaebuse esitaja ei põhjenda oma huvi haldusasja läbivaatamiseks, lõpetab kohus asja menetluse. 01.10.2007 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 20.09.2007 kirjale vastuse. Kaebuse esitaja taotles vastuses kaebuse muutmist ning palus kohtul tuvastada Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 24.07.2007 korralduse nr 9-1/7468 õigusvastasus. Samuti esitas kaebuse esitaja mittevaralise kahju nõude summas 50 000 krooni ja taotles Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tunnistamist osaliselt vastuolus olevaks Põhiseaduse (PS) §-ga 12 lg 1 põhjusel, et vastav õigusnorm ei võimalda juriidilistel isikutel taotleda mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja leidis, et nimetatud taotluste esitamisega on põhjendatud tema huvi haldusasja menetluse jätkamiseks. 01.10.2007 kirjaga palus Tartu Halduskohus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusel esitada kohtule seisukoht, kas vastustaja nõustub kaebuse muutmisega ja kas kaebuse esitajal on vastustaja arvates põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 08.11.2007 vastuse kohaselt ei ole kaebuse muutmine põhjendatud ning haldusasjas tuleks menetlus lõpetada. Tartu Halduskohus lõpetas 21.11.2007 määrusega menetluse OÜ TNK Eesti kaebuses Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 24.07.2007 korralduse nr 9-1/7468 tühistamise nõudes. Määruse põhjenduste kohaselt lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 24 lg 1 p 4 lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. RVastS seadus ei näe ette mittevaralise kahju tekkimise võimalust juriidilisele isikule. RVastS § 9 lg 1 ei ole vastuolus PS § 12 esimese lausega. Kahju hüvitamise taotluse esitamine RVastS alusel nõuab seda, et isikul on kahju juba tekkinud. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Riigikohtu 27.03.1997 otsuse nr 3-2-1-35-97 kohaselt laienevad Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused PS § 9 lg 2 kohaselt juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, seega õiguslik abstraktsioon. Kolleegium leidis, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane 2 moraal, ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole juriidilistel isikutel õigust nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitist, sest mittevaralise kahju tekkimine on omane vaid füüsilisele isikule ning kahju hüvitamise taotluse esitamisel on eelduseks, et kahju peab olema tekkinud. Seega ei ole põhjendatud haldusasjas menetluse jätkamine. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED OÜ TNK Eesti esitas määruskaebuse (kaebaja poolt pealkirjastatud apellatsioonkaebusena), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2007 määruse ning teha uue määruse, millega jätta OÜ TNK Eesti kaebuses menetlus lõpetamata, mõista RVastS § 9 lg 1 alusel välja mittevaraline kahju ning tunnistada RVastS § 9 lg 1 osaliselt vastuolus olevaks PS §-ga 12 lg 1, kuna vastav õigusnorm ei võimalda juriidilistel isikutel taotleda mittevaralise kahju hüvitamist. Määruskaebuse kohaselt on Eesti õiguspraktikas vastuvõetamatu ning demokraatlikule riigile mittekohane seisukoht, et juriidilisele isikule ei ole omane moraal ning juriidiline isik ei saa taotleda mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohtu poolt osundatud Riigikohtu 27.03.1997 lahend nr 3-2-1-35-97 on tehtud rohkem kui kümme aastat tagasi. Isegi kui viimase kümne aasta jooksul ei ole muutunud Riigikohtu seisukoht küsimuses, kas juriidilisele isikule on omane moraal ja ta saab taotleda mittevaralise kahju hüvitamist, on selle aja kestel selginenud Euroopa Inimõiguste Kohtu käsitlus nimetatud küsimuses. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tuleneb, et Euroopa Nõukogu liikmesriikide õigusruumis tuleb tagada juriidilistele isikutele moraalse kahju hüvitamise võimalus. Euroopa Inimõiguste Kohus on jõudnud oma kohtupraktikas järeldusele, et ka juriidilistele isikutele võidakse põhjustada mittevaralist kahju ning juriidilised isikud peavad omama võimalust mittevaralise kahju hüvitamiseks siseriiklikus õigussüsteemis. OÜ-le TNK on põhjustatud mittevaraline kahju sellega, et vastustaja väljastas teadlikult haldusakti, milles heitis OÜ-le TNK Eesti kui maksukohuslasele ette õigusvastast käitumist seoses deklaratsioonide esitamata jätmisega. Selline teave on kättesaadav kolmandatele isikutele ning võis mõjuda negatiivselt ettevõtte usaldusväärusele olemasolevate ja potentsiaalsete äripartnerite hulgas. Äriühingud kontrollivad enne uute ärisuhete sõlmimist oma võimaliku äripartneri tausta, s.h. tema kohustuste korrektset täitmist maksukohuslasena. Nimetatud kahju sisaldab ka ettevõtte juhtkonnale põhjustatud ebamugavust ja stressi, samuti teadmatust ettevõttele võimalikult kohaldatavate sanktsioonide osas ning üldist ebakindlust tuleviku osas. Maksuhaldur rikkus oma haldusaktiga OÜ TNK õigusi süüliselt, sest ta ei kasutanud talle kättesaadavaid võimalusi selgitada välja, kas OÜ TNK Eesti deklaratsioonidele on alla kirjutanud allkirjaõiguslik isik või mitte. Selline rikkumine saab olla teadlik ja süüline. Seega esinevad RVastS §-s 9 lg 1 sätestatud tingimused mittevaralise kahju hüvitamiseks, milleks on 50 000 krooni. Kuivõrd RVastS § 9 lg 1 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamist üksnes füüsilistele isikutele, siis tuleb vastav säte tunnistada vastuolus olevaks põhiseadusega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu ning vastavat piirangut mitte kohaldada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt sisaldab RVastS § 9 lg 1 numerus clausus loetelu juhtumitest, kui füüsilisel isikul on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Seadusandja ei ole neis olukordades ette näinud mittevaralise kahju tekkimise võimalikkust juriidilisele isikule. 3 Määruskaebuse esitaja poolt on ebamõistlik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 alusel ning samas ka RVastS § 9 lg 1 tunnistamist Põhiseadusega vastuolus olevaks. Kahju hüvitamise taotluse esitamine RVastS alusel eeldab, et isikul on kahju juba tekkinud (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2007 määrus nr 3-3-1-50-07). Käesolevas määruskaebuses seda väidet tõendatud ei ole. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et RVastS § 9 lg 1 ei ole vastuolus PS § 12 esimese lausega ning senise kohtupraktika kui ka kehtiva õiguse kohaselt ei ole juriidilistel isikutel õigust nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitist, sest mittevaralise kahju tekkimine on omane vaid füüsilisele isikule. Lähtudes ülaltoodust on halduskohtu 21.11.2007 määruses õigesti leitud, et kaebuse esitaja poolt mittevaralise kahju nõude esitamisega ei ole põhjendatud OÜ TNK Eesti huvi haldusasjas nr 3-07-1673 menetluse jätkamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks pole alust ning Tartu Halduskohtu 21.11.2007 määrus tuleb jätta muutmata. Vaidlustatud 21.11.2007 määrusega lõpetati HKMS § 24 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel menetlus OÜ TNK Eesti kaebuses Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 24.04.2007 korralduse nr 9-1/7468 tühistamiseks põhjusel, et kaebuse esitaja 01.10.2007 kirjas märgitud täiendavad taotlused (vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine, kohtukulude väljamõistmine, mittevaralise kahju nõude esitamine kaebaja poolt koos taotlusega tunnistada RVastS § 9 lg 1 osaliselt vastuolus olevaks PS §-ga 12 lg 1) ei ole käsitletavad põhjendatud huvina menetluse jätkamiseks olukorras, kus vastustaja on 24.04.2007 korralduse ise kehtetuks tunnistanud. Esitatud määruskaebuses märgib OÜ TNK Eesti, et ta ei vaidlusta halduskohtu seisukohti osas, mis puudutasid vastustaja 24.07.2007 korralduse õigusvastasuse tuvastamise taotluse ja kohtukulude väljamõistmise taotluse mittekäsitlemist põhjendatud huvina HKMS § 24 lg 1 p 4 mõistes, kuid leiab, et asjas ei tohiks siiski menetlust lõpetada, vaid tuleks kaebajale välja mõista mittevaraline kahju ja tunnistada RVastS § 9 lg 1 vastuolus olevaks PS §-ga 12 lg
5. Kuna halduskohtu 21.11.2007 määrus ei olnud lahend, millega oleks sisuliselt läbi vaadatud OÜ TNK Eesti kaebus, siis ei ole asjakohased määruskaebuses ringkonnakohtule esitatud taotlused mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaraline kahju 50 000 krooni ja tunnistada RVastS § 9 lg 1 vastuolus olevaks PS §-ga 12 lg
6. Lähtudes OÜ TNK Eesti 18.09.2007 ja 28.09.2007 kirjade sisust, milles märgitakse, et menetluse jätkamist ja vastustaja 24.07.2007 korralduse õigusvastasuse tuvastamist selle tühistamise asemel taotletakse tulenevalt maksuhalduri hinnangust OÜ TNK Eesti käitumisele
7. a juunikuu maksudeklaratsioonide esitamisel (R. Paala ID-kaardi mitteesitamine maksuhaldurile), mis tulenes vastustaja poolt menetluse lõpetamise taotluse ning 06.09.2007 otsuse (tunnistati kehtetuks 24.07.2007 korraldus) põhjendustest, on halduskohus põhjendatult leidnud, et 24.07.2007 korralduse osas menetluse jätkamiseks puudub põhjendatud huvi ning ka mõistlik vajadus, kuna korraldust ei ole võimalik vaidlustada motiividel, mis ei tulene korraldusest endast. Arvestades seda, et 24.07.2007 korraldus on vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud, on kaebaja sisuliselt saavutanud kaebusega soovitud eesmärgi (haldusakti tühistamine) ning asja materjalide põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebajal eksisteeriks 24.07.2007 korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks sellest korraldusest endast tulenev põhjendatud huvi e. preventiivne või rehabiliteeriv eesmärk, on halduskohus õigesti asjas menetluse lõpetanud. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga ja vaidlustatud määruses esitatud motiividega selle kohta, et menetluse jätkamise põhjendatud 4 huviks ei saa lugeda taotlusi juriidilisele isikule RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju väljamõistmiseks ja selle saavutamiseks RVastS § 9 lg 1 PS §-ga 12 lg 1 vastuolus olevaks tunnistamiseks ning ei pea seetõttu vajalikuks siinkohal vastavaid põhjendusi enam korrata. Asjaolu, et Euroopa Inimõiguste Kohus on mõningates lahendites möönnud, et EIÕK artiklitest tulenevate õiguste efektiivseks tagamiseks ei ole välistatud kohtu võimalus EIÕK artikli 41 alusel mõista juriidilisele isikule välja rahaline kompensatsioon talle EIÕK sätete rikkumisest tulenenud mittevaralise kahju tekitamise eest, ei tähenda ringkonnakohtu arvates seda, et üksnes eelnimetatu tõttu tuleks jätkata 24.07.2007 korralduse suhtes menetlust ning lugeda RVastS § 9 lg 1 vastuolus olevaks põhiseadusega ja mõista kaebajale välja talle väidetavalt vastustaja poolt tekitatud moraalne kahju. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk