← Eesti

3-07-1882/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1882 Haldusasi A.A. i kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 27.03.2007 maksuotsuse nr 12-5/121 osaliseks tühistamiseks ja 10.08.2007 otsuse nr 12-5/296 täielikuks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.A. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. aprill 2008 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – A.A. , esindaja advokaat Kersti Kägi Vastustaja (haldusorgan) – Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus, esindaja Karin Kask RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu
  4. jaanuari 2008 otsus muutmata. Tartu Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
  5. aprillist
  6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. A.A. esitas kohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 27.03.2007 maksuotsuse nr 12-5/121 osaliseks tühistamiseks ja 10.08.2007 otsuse nr 12-5/296 täielikuks tühistamiseks. Maksuhaldur kontrollis ajavahemikul 08.02.2005 kuni 17.07.2006 OÜ Bestex suhkru laovarusid perioodil 01.03.2004 kuni 30.06.2004 ja suhkruga tehtud tehingutest tuleneva käibemaksu arvestamise ning tasumise õigsust. 30.03.2004 - 13.08.2004 oli OÜ Bestex juhatuse ainuliige A.A. . OÜ Bestex on äriregistrist kustutatud 13.09.2004 Viljandi Maakohtu 09.08.2004 määruse nr 2-273-04 alusel. OÜ Bestex dokumendihoidjaks on määratud alates 13.09.2004 A.A. . Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakonna poolt kontrolliti A. A i 2004 tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsust seoses OÜ Bestex arveldusarvelt A. A i poolt sularahas väljavõetud summadega. Üksikjuhtumi kontroll viidi läbi maksuhalduri 19.10.2006 korralduse nr 12-2.1/10334 alusel. Kontrolli tulemusel tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus 27.03.2007 maksuotsuse nr 12-5/121 tasumisele kuuluva maksusumma 1 612 000 krooni määramise kohta tingimusega, et maksuhaldur võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada juhul, kui A. A esitab täiendavad dokumendid, mis tõendavad OÜ Bestex pangakontodelt väljavõetud 6 200 000 krooni kasutamist OÜ Bestex ettevõtluse tarbeks. A. A esitas Maksu- ja Tolliametile vaide, millele lisas täiendavate dokumentaalsete tõenditena eraisikute Raivo Riisa ja Taavi Kerneri kirjalikud kinnitused selle kohta, et nad on laenanud 2003 OÜ-le Bestex kokku 5 500 000 krooni ja on laenuks antud raha 30.06.2004 seisuga tagasi saanud. Kaebuse esitaja võttis vaide hiljem tagasi. 10.08.2007 tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus otsuse nr 12-5/296, millega jättis varasema maksuotsuse muutmata. Maksuhaldur leidis, et T. Kerneri ja R. Riisa kinnitused on üldsõnalised ning nendes leiduv teave ei ole piisav A. A i väidete kinnitamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja saanud maksustatavat tulu tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 12 lg 1 mõttes OÜ Bestex pangakontodelt võetud summade ulatuses ja maksuotsus tuleb tühistada tasumisele kuuluva tulumaksusumma osas, mis on määratud OÜ Bestex pangakontolt väljavõetud ning R. Riisale ja T. Kernerile tagastatud sularahalt. Kokku moodustab tagastatud laenusumma 5 500 000 krooni, millelt tasumisele kuuluks tulumaks 1 430 000 krooni.
  8. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidles kaebusele vastu. Vastuse kohaselt ei ole T. Kerner ja R. Riisa OÜ-le Bestex laenu andnud, kuna OÜ-l Bestex puudus väidetaval laenude võtmise ajal majandustegevus ja seega ka vajadus laenude võtmiseks, samuti puudusid T. Kerneril ja R. Riisal laenu andmiseks vajalikud vahendid. Pealegi ei ole kaebuse esitaja esitanud laenulepinguid ning sularaha sissetuleku ja väljamineku ordereid või muid sularaha liikumist kinnitavaid dokumente. HALDUSKOHTU LAHEND
  9. Tartu Halduskohus jättis kaebuse
  10. jaanuari 2008 otsusega rahuldamata. Otsuse kohaselt ei selgunud maksuhalduri poolt kontrollimise käigus kogutud tõenditest OÜ Bestex pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamine OÜ Bestex ettevõtluse tarbeks, 2 mistõttu on maksuhalduri järeldus, et tegemist oli A. A i tuluga, õige, ja maksuhalduri poolt täiendava tulumaksu määramine põhjendatud. TuMS § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2004 oli TuMS § 4 lg 1 kohaselt paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksumäär 26%. TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur A. A i poolt maksustamisperioodil 2004 tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsust seoses OÜ Bestex arveldusarvelt A. A i poolt sularahas väljavõetud summadega. Kokku oli A. A perioodil 01.06.2004 kuni 16.06.2004 võtnud OÜ-le Bestex kuuluvatelt arvelduskontodelt välja sularaha summas 6 200 000 krooni. Väljavõetud rahasumma kasutamise kohta A. A dokumente ja täiendavaid selgitusi maksuhaldurile ei esitanud, seega ei ole ta tõendanud raha kasutamist OÜ Bestex ettevõtluses. Kaebuse esitaja väide, et ta kasutas OÜ Bestex pangakontolt väljavõetud 6 200 000 krooni OÜ Bestex huvides, on paljasõnaline ja dokumentaalselt tõendamata. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et R. Riisa ja T. Kerneri kinnitused on üldsõnalised ja nendes leiduv teave ei ole piisav kaebuse esitaja väidete kinnitamiseks, kuna maksuhaldur kasutas nende väidete kontrollimiseks ametkonnasisest teavet ja tegi kindlaks, et T. Kerneri poolt laenu andmine polnud võimalik, kuna tal endal puudusid selleks vahendid, samuti ei leidnud kinnitust R. Riisa poolt laenu andmiseks vajalike vahendite olemasolu, seega ei ole R. Riisa ja T. Kerner OÜ-le Bestex laenu andnud. Ka pankrotimenetluse käigus ei selgunud võetud laenude olemasolu. Kuna OÜ Bestex poolt 2003 esitatud käibedeklaratsioonidest nähtuvalt puudus OÜ-l Bestex väidetaval laenude võtmise ajal majandustegevus, mida kinnitab ka OÜ Bestex ajutise pankrotihalduri M. Sikuti 30.07.2004 aruanne Viljandi Maakohtule, siis oli laenude võtmine sellel perioodil põhjendamatu ja nende võtmiseks puudus ka vajadus. Viljandi Maakohtu 09.08.2004 määruse nr 2-273-04 kohaselt oli OÜ Bestex majandustegevus pankrotimenetluse alustamise ajaks täielikult seiskunud. Kohus tuvastas, et 2004 toimunud suhkrutehingute tarbeks võttis OÜ Bestex laenu OÜ-lt Kerri C & M, mille juhatusse kuulusid ka sellel perioodil T. Kerner ja R. Riisa. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  11. A. A esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  12. jaanuari 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud tähelepanuta apellandi poolt maksuhaldurile esitatud tõendid pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamise kohta äriühingu ettevõtluses; 2) on jäetud tähelepanuta, et halduskohtu istungil tunnistajatena üle kuulatud R. Riisa ja T. Kerner kinnitasid, et nad laenasid 2003 OÜ-le Bestex raha. Samuti kinnitasid mõlemad isikud, et nad on A. A ilt laenatud raha seisuga 30.06.2004 tagasi saanud. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et samal ajaperioodil, s. o 2002 – 2003, on OÜ Bestex raha laenanud OÜ-lt Kerry C&K. T. Kerner võis istungil seletusi andes eksida, väites, et laenas OÜ-le Bestex samal ajaperioodil

(2003)raha nii eraisikuna kui ka OÜ Kerry C&M juhatuse liikmena selle äriühingu nimel. T. Kerner on esitanud kinnituse Lõuna maksukeskusele, milles kinnitab, et laenas OÜ-le Bestex raha eraisikuna. Apellant kinnitab, et OÜ Bestex pangakontolt võetud sularaha ei ole tema 2004 saadud isiklik tulu, vaid ta on pangakontolt väljavõetud sularaha summas 2 500 000 krooni andnud üle T. Kernerile tagastatava laenuna; 3 3) on jäetud hindamata R. Riisa poolt 22.04.2007 allkirjastatud ja maksukeskusele esitatud omakäeline kinnitus. Kaebuse esitaja taotles nimetatud dokumentaalse tõendi alusel määratud maksusumma tühistamist ja haldusakti tühistamist. Kohus on arvestanud maksumenetluses kogutud tõenditele maksuhalduri poolt antud hinnanguid, kuid on jätnud tähelepanuta kohtuistungil vahetult uuritud tõendid. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja 2; 4) on jäetud andmata hinnang omandiõiguse tunnistusele ja selle alusel R. Riisa poolt omandatud pärandvara osale. Viljandi notari Vivian Agu 23.07.2003 R. Riisale väljastatud omandiõiguse tunnistusega on tõendatud ja tunnistatud R. Riisa omandiõigust sularahale 8 miljoni krooni ulatuses, mis on tuvastatud vastavalt pärandvara inventuuri aktile. Otsuses ei ole põhjendanud, miks kohus on lugenud maksuhalduri esitatud andmed usaldusväärsemaks kui Viljandi notar Vivian Agu poolt tuvastatud asjaolusid Vilja Riisa pärandi kooseisu osas ning notari poolt välja antud omandiõiguse tunnistust. Kohus, olles rajanud kohtuotsuse asjaolule, et R. Riisal ei olnud võimalik 2003 OÜ-le Bestex sularaha laenuks anda, pidi uurimisprintsiibist lähtudes koguma ise täiendavaid tõendeid või tegema niisuguste tõendite kogumise ülesandeks menetlusosalistele (HKMS § 16 lg 2). Kohus ei ole kogunud tõendeid ega kohustanud ka menetlusosalisi tõendeid esitama. Seega on halduskohus rikkunud nii kohtumenetlusele kui kohtuotsuse tegemisele kohalduvat uurimispõhimõtet; 5) on kohus väljunud kaebuse ulatusest, rikkudes HKMS § 19 lg
  1. Kohtul tuli hinnata R. Riisa poolt 22.04.2007 Lõuna maksu- ja tollikeskusele esitatud omakäelises kinnituses esitatud asjaolude õigsust vastastikuses seoses R. Riisa halduskohtu istungil antud ütlustega. Kohus on aga hinnanud R. Riisa ja V. Riisa tuluallikaid ajavahemikul 1999 -
  2. Kohtuotsuse järeldused ei oma puutumust A. A i subjektiivsete õiguste rikkumise kaitseks esitatud kaebuse taotluse ulatusega.
  3. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant täpsustanud, millise seaduse ebaõiget kohaldamist ja milliste õigusnormide kohaldamata jätmist ta halduskohtule ette heidab. Ebaõige on väide, et apellandi poolt maksuhaldurile esitatud tõendid pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamise kohta äriühingu ettevõtluses jäeti maksuhalduri ja halduskohtu poolt tähelepanuta. Asjaolu, et maksuhaldur ja kohus on asunud seisukohale, et nende tõendite esitamisest ei piisa kaebuse esitaja väidete kinnitamiseks, ei tähenda, et need oleksid jäetud põhjendamatult tähelepanuta; 2) on ebaõige väide, et nii R. Riisa kui ka T. Kerner kinnitasid halduskohtu istungil, et laenasid 2003 OÜ-le Bestex äritegevuseks raha. Tartu Halduskohtu 17.12.2007 kohtuistungi protokollist nähtuvalt väitis T. Kerner istungil seletust andes esialgu, et füüsilise isikuna ei ole ta A. A ile laenu andnud. Oma tunnistust muutis ta alles siis, kui talle näidati tema poolt allkirjastatud kirjalikku kinnitust laenu tagasisaamise kohta. Eksitav on apellandi väide, et T. Kerner kinnitas kohtuistungil, et on laenatud raha seisuga 30.06.2004 tagasi saanud. 17.12.2007 kohtuistungi protokollist nähtuvalt väitis T. Kerner korduvalt, et sai (nii firma arvelt kui ka füüsilise isikuna antud) laenu tagasi juba
  5. T. Kerneri seletus ei kinnita apellandi väiteid 2004 juunikuus OÜ Bestex pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamise kohta, kuna tema seletuse kohaselt on väidetav laen tagastatud oluliselt varem, kui toimus A. A i poolt raha väljavõtmine OÜ Bestex kontolt. Seega ei tõenda T. Kerneri seletus A. A i poolt raha kasutamist kaebuses näidatud eesmärgil; 4) on põhjendamatu väide, et T. Kerner võis halduskohtu istungil kohtu küsimustele vastates eksida, et on OÜ-le Bestex laenanud nii eraisikuna kui ka OÜ Kerri C&M nimel, kuna OÜ Kerri C&M andis OÜ-le Bestex laenu oluliselt suuremates summades. Füüsilise isikuna laenu andmise 4 meenutamisel vajas T. Kerner kõrvalist abi, kinnitades seda alles siis, kui talle näidati kirjalikku kinnitust, mis oli väidetavalt koostatud tema enda poolt vähem kui aasta tagasi. Siiski ei suutnud T. Kerner isegi vahetult pärast kirjaliku kinnituse vaatamist ütelda laenusumma suurust ning nagu halduskohus otsuses põhjendatult märkis, kinnitasid tema ütlused täpselt vastupidist kaebuse esitaja seletusele laenu saamise ja tagastamise kohta; 5) on R. Riisa ja T. Kerneri seletused, et kirjaliku kinnituse laenude andmise asjaolude kohta koostasid nad iseseisvalt, ilmselgelt ebausaldusväärsed, kuna kinnitused on sõnastuselt ja vormistuselt identsed ning puudub igasugune võimalus, et need oleksid koostatud teineteisest sõltumatult. R. Riisa väitis kohtuistungil, et ei tea, kas OÜ Kerri C&M OÜ-le Bestex laenu andis, kuna ta polnud siis enam selles äriühingus osanik. Tema sõnade kohaselt oli ta OÜ-s Kerri C&M osanik enne
  6. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt oli R. Riisa OÜ Kerri C&M osanik ja juhatuse liige kuni 17.12.2004, seega on R. Riisa andnud kohtuistungil valeütlusi; 6) on alusetu väide, et kohtuotsuse järeldused ei põhine kogutud ja hinnatud tõenditel ning, et kohus on jätnud kohtuistungil vahetult uuritud tõendid tähelepanuta. Kohus on andnud kohtuotsuses hinnangu nii istungil antud seletustele kui esitatud kirjalikele tõenditele, kuid apellandi seisukohad ja tema poolt esitatud tõendid ei ole suutnud vastustaja väiteid ja maksuotsuses tehtud järeldusi ümber lükata; 7) ei ole asjakohane viide TsMS §-ile 436 lg 2, kuna nimetatud sätet halduskohtumenetluses ei kohaldata. Halduskohus on otsuse tegemisel rajanud otsuse asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning on sellega järginud HKMS §-is 25 lg 2 sätestatud nõudeid; 8) on ebaõige väide, et kohus on väljunud kaebuse piirest. Kohus on hinnanud R. Riisa võimalikku varalist seisundit seoses A. A i väitega R. Riisalt laenu võtmise kohta, apellandi poolt kohtule esitatud tõenditega ja maksuhalduri väitega, et R. Riisal puudusid laenu andmiseks võimalikud vahendid. Maksuhaldur jõudis 10.08.2007 otsuses järeldusele, et A. A i poolt viidatud isikud ei andnud tegelikult OÜ-le Bestex laenu. Lisaks väitele, et T. Kerneril ja R. Riisal puudus laenude andmiseks võimalus, tugines maksuhaldur sellisele seisukohale asudes ka asjaolule, et OÜ-l Bestex puudus väidetavate laenude võtmise ajal majandustegevus ning seega ka vajadus laenude võtmiseks. Apellant ei ole esitanud maksuhalduri sellesisulisele seisukohale vastuväiteid. Kaebuse esitaja kinnitas 07.12.2007 kohtuistungil, et 2003 OÜ-s Bestex ettevõtlust ei toimunud ning ka ajutise pankrotihalduri M. Sikuti aruanne kinnitab, et OÜ-l Bestex puudus 2003 majandustegevus. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebuse esitaja väide OÜ Bestex pangakontolt väljavõetud 6 200 000 krooni kasutamise kohta OÜ Bestex huvides on paljasõnaline ja dokumentaalselt tõendamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  8. jaanuari 2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
  9. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus on asja läbivaatamisel rikkunud HKMS § 19 lg 7 ning väljunud kaebuses esitatud taotluse piiridest seetõttu, et on hinnanud R. Riisa ja V. Riisa tuluallikaid ajavahemikul 1999 -
  10. Kaebaja on esitanud halduskohtule taotluse tühistada osaliselt Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 27.03.2007 maksuotsus nr 12-5/121 ning täielikult 10.08.2007 otsus 5 nr 12-5/
  11. Kaebuse esitaja kaebuse kohaselt on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased seetõttu, et kaebaja ei ole saanud maksustatavat tulu tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 12 lg 1 mõttes OÜ Bestex pangakontodelt võetud summade ulatuses, sest ta tagastas nende arvelt laenu R. Riisale ja T. Kernerile kokku summas 5 500 000 krooni. Maksuhaldur on esitanud vastuväite, et R. Riisa ja T. Kerner ei ole OÜ-le Bestex aastal 2003 reaalselt laenu andnud ning seda tõendava ühe asjaoluna on välja toonud selle, et R. Riisal puudusid 2003 rahalised vahendid osaühingule laenu andmiseks. Sisuliselt seisneb maksuhalduri vastuväide selles, et kui R. Riisa ja OÜ Bestex vahel oligi laenuleping, siis laenuandja ei täitnud laenusumma väljamaksmise kohustust (s. o tegemist oli rahatu laenulepinguga) ning seetõttu ei tekkinud OÜ-l Bestex kui laenusaajal laenu tagasimaksmise kohustust ja kaebaja ei saanud laenulepingu täitmiseks tagastada R. Riisale laenu. Laenulepingu rahatuse tõendamisel saab maksuhaldur tugineda asjaolule, et laenuandjal ei olnud laenu andmiseks rahalisi vahendeid, sest kui laenuks antavat raha ei olnud, ei olnud võimalik ka selle üleandmine laenusaajale ning ebaõige on apellandi väide, et nimetatud asjaolu tõendamine väljub kaebaja poolt esitatud taotluse piirest.
  12. Halduskohus on õigesti hinnanud tunnistajate R. Riisa ja T. Kerneri ütlusi ning apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ei anna alust neile anda teistsugust hinnangut. Tunnistaja T. Kerneri ütluste kohaselt (tl 67) andis ta 2003 juriidilise isiku nimel laenu A. A ile kui eraisikule. Oma edasistes ütlustes on tunnistaja lisanud, et andis laenu OÜ-le Bestex ning seda nii firma arvelt kui ka füüsilise isikuna ja enamus raha, mida välja laenas, oli saadud 2004 surnud ema pärandvarana. Halduskohus on tunnistaja T. Kerneri ütluste osas õigesti leidnud, et need on vasturääkivad ja paljasõnalised. Nii kaebaja seletuse kui tunnistaja ütluste kohaselt toimus laenu andmine 2003, seega ei olnud T. Kerneril võimalik anda laenu 2004 surnud ema pärandvara arvel laenu. Muid tõendeid selle kohta, et T. Kerneril oli olemas
  13. aastal 2 500 000 krooni, mille ta laenas OÜ-le Bestex, asjas ei ole. T. Kerneri enda 19.04.2007 kinnistus (tl 23) selle kohta, et ta laenas 2003 OÜ-le Bestex 2 500 000 krooni ja on selle tagasi saanud seisuga 30.06.2004, ei kinnita seda, et ta reaalset täitis laenusumma väljamaksmise kohustust OÜ Bestex suhtes. Kuna ei ole tõendatud T. Kerneri poolt OÜ-le Bestex laenu andmine üldse, siis ei tõenda T. Kerneri 19.04.2007 kinnitus seda, et apellant andis pangakontolt väljavõetud sularaha summas 2 500 000 krooni üle T. Kernerile tagastatava laenuna. Apellant ei saanud täita laenu tagasimaksmise kohustust, mida ei olnud üldse tekkinud.
  14. Tunnistaja R. Riisa ütluste kohaselt (tl 68) andis ta 2003 kevadel OÜ-le Bestex sularahas laenu kolm miljonit krooni ning sai selle tagasi 2004 suvel; sularaha laenu andmiseks võttis kodust. Halduskohus on õigesti hinnanud tunnistaja ütlusi ja leidnud, et need ei ole usaldusväärsed. Asjas on esitatud omandiõiguse tunnistus (tl 24 – 25), mille kohaselt R. Riisale V. Riisa üleelanud abikaasana muuhulgas kuulus pool sularahast 8 000 000 krooni vastavalt läbiviidud pärandvara inventuuri aktile. PärS § 137 lg 4 kohaselt inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri ja esitatakse notarile. Seega ei kontrolli notar seda, kas pärandvara nimekirja kantu on reaalselt olemas, vaid pärimistunnistuse väljaandmisel lähtub pärandvara inventuuri aktist. Antud juhul on notar R. Riisale 8 miljoni krooni kohta ½ mõttelise osa omandiõiguse tunnistuse väljaandmisel lähtunud samuti pärandvara inventuuri aktist, mis vaidluse korral ei tõenda sularaha reaalset olemasolu seal märgitud suuruses. Puuduvad tõendid selle kohta, et R. Riisal ja tema surnud abikaasal oli olemas 8 miljonit krooni sularahana kodus. Asja materjalide kohaselt ei ole R. Riisa ajavahemikul 1999 – 2005 tuludeklaratsioone maksuametile esitanud, aastatel 1999 – 2001 on talle tehtud tööandjapoolseid väljamakseid deklareeritud kokku 53 505 krooni, aastatel 2002 – 2005 ei ole talle tehtud väljamakseid deklareeritud. Tema surnud abikaasa V. Riisa kohta olevate andmete kohaselt ei ole V. Riisa esitanud aastatel 1999 – 2003 6 tuludeklaratsioone, samuti ei ole talle aastatel 2001 – 2003 tehtud väljamakseid deklareeritud. Seega ei ole usutav, et R. Riisal ja V. Riisal olid sellised sissetulekud, mis võimaldasid neil koguda 8 miljonit krooni 2003 aasta kevadeks. R. Riisa poolt 22.04.2007 allkirjastatud (tl 22) kinnituse kohta märgib ringkonnakohus, et sarnaselt T. Kerneri kinnitusega ei kinnita ka see laenu reaalset andmist OÜ-le Bestex. Kuna ei ole tõendatud R. Riisa poolt laenusumma väljamaksmise kohustuse täitmine OÜ Bestex suhtes, siis ei tõenda ta kinnitus seda, et apellant andis pangakontolt väljavõetud sularaha summas 3 000 000 krooni üle R. Riisale laenu tagasimaksmise kohustuse täitmiseks.
  15. Õige on halduskohtu seisukoht, et laenuandjate poolt lepingujärgsete laenusummade väljamaksmise kohustuse mittetäitmine on tõendatud ka selle asjaoluga, et OÜ Bestex poolt 2003 esitatud käibedeklaratsioonidest nähtuvalt puudus OÜ-l Bestex väidetaval laenude võtmise ajal majandustegevus, mida kinnitab ka OÜ Bestex ajutise pankrotihalduri M. Sikuti 30.07.2004 aruanne (tl 52–54) Viljandi Maakohtule. Pankrotihalduri aruande kohaselt oli OÜ Bestex käive
  16. aastal 912 660 krooni ja ettevõte ei tegutsenud,
  17. aastal oli käive 15 858 383 krooni. Kuna majandustegevust 2003 ei toimunud, siis puudus vajadus ka laenude võtmiseks. Seoses sellega, et ei toimunud laenuandjate poolt laenusummade väljamaksmist laenusaajale, s. o OÜ-le Bestex, siis ei tekkinud ka OÜ-l Bestex laenu tagasimaksmise kohustust.
  18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 7 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.