Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja müüs ajavahemikus 18.08.2004 kuni 23.08.2004 kostjale kaupu ja teenuseid ning esitas müüdud kaupade ja teenuste eest kostjale arved kogusummas 26 642 krooni. Viimase arve tasumistähtaeg oli 13.09.2004. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja arveid tasunud. Hageja nõuet tõendavad kostjapoolsed vastuvõtmise kinnitused arvetel/saateletedel, kus kostja võtab endale kohustuse tasuda arvel toodud tähtpäevaks arvel nimetatud summa. Kuna kostja ei ole tasumise kohustust täitnud, on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Käesoleva hagi hinnaks on 26 642 krooni. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) lisa 2 kohaselt tuleb 26 642 krooni suuruselt summalt tasuda riigilõivu 2 100 krooni. Kuna hageja on maksejõuetu äriühing, mida tõendab pankrotiotsus, siis on kohus
lg 2 alusel vabastanud hageja riigilõivu tasumisest riigituludesse.
lg 1 sätestab, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 2 100 krooni riigituludesse.
lg 4 kohaselt kuuluvad kostjalt väljamõistmisele postikulud summas 40.50 krooni riigituludesse. Merike Varusk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.