← Eesti

2-08-15346/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2008.a., Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-15346 Kohtuasi OÜKpankrotiavaldus Kohtuistungi toimumise aeg 19.06.2008.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: OÜK(registrikood XXX, registrijärgne asukoht: XXX) võlgniku seaduslik esindaja Vassili Tõškevitš võlgniku lepinguline esindaja Marina Smirnova ajutine pankrotihaldur Peep Lillemäe Resolutsioon Lõpetada OÜK(registrikood XXX registrijärgne asukoht: XXX) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Likvideerida OÜK ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜK likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks Peep Lillemäele. Pärast OÜK kustutamist äriregistrist vabastada Peep Lillemäe ajutise halduri kohustustest. Määrata OÜK dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige Vassili Tõškevitš (isikukood XXX). Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik ja määruse põhjendused Pankrotimenetlus algatati võlgniku enda 23.04.2008.a.. avalduse alusel. Võlgniku põhitegevusaladeks põhikirja alusel on jae- ja hulgikaubandus ning ainutegevuseks puuvilja tarnimine Hollandist Eesti turule. 19.jaanuaril 2007.a. koostas Maksu- ja Tolliamet maksuotsuse nr 12-5/28, millest järeldub, et alates 01.08.2004.a. kuni 31.12.2006 on tollideklaratsioonidel deklareeritud kaup vale kaubakoodiga. Sellel põhjusel arvestas Maksu- ja Tolliamet täiendavalt tollimaksu 1 621 057 krooni ja käibemaksu summas 291 771 krooni, kokku 1 912 828 krooni. OÜK tunnistas seda nõuet ja tasus kuni 10.05.2007.a. võlga summas 1 912 828 krooni. 01.novembril 2007.a. sai OÜK Maksu ja Tolliametilt intressinõude summas 941 175 krooni õigeaegselt tasumata maksude eest perioodil 18.07.2004 kuni 10.05.2007.a. Alates 2008.a. jaanuarist tarnijad keeldusid võlgnikuga koostööst, kuna eksisteerib võlg Maksuametile. Viimane tarne oli 2008.a. märtsis. Kuna võlgnikul põhivara puudub, võlgniku tegevus on lõpetatud alates 2008.a. märtsist ja võlgu on üldsummas 2 007 087 krooni, siis palub võlgnik välja kuulutada OÜK pankrot. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajate seletused, ajutise pankrotihalduri arvamuse, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada ,pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast t6ulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul on vara summas 8 141 krooni, võlad kokku moodustavad 2 019 042 krooni. Tagasivõitmise võimalused puuduvad. Pankrotimenetluse kulude katteks vara puudub. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, seega maksevõimetus ei ole ajutine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Maksujõuetuse tekkimise põhjus on tingitud Maksu- ja Tolliameti maksuotsusest nr. 12-5/28, millele avaldas omakorda mõju juhatusepoolne väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ning tegevusetus seoses otsuste vastuvõtmisega, otsustamaks äriühingu edasise tegevuse üle. Eeltoodust tulenevalt on seega maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse tähenduses muu asjaolu. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 712 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Ajutise pankrotihalduri Peep Lillemäe tasuks tuleb Pankrotiseaduse § 23 lg1 alusel ja vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 10 500 krooni. Pankrotimenetluse kulud kuuluvad hüvitamisele summas 4 500 krooni. Maie Seppo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.