MS § 162 palub hageja kostjalt välja mõista kostja kasuks 46 529,20 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu. Võlgnevus on tekkinud korteriomandi XXX eelmise omaniku MG omanikuks oleku ajal. MG ostis XXX korteri vallasasjana SS16.05.2000.a. Kinnistusraamatusse kanti MG korteriomandi omanikuna sisse 22.01.2003.a. Kostja jäi ilma korterist XXX, mille ta ostis eluruumide erastamise käigus 17.09.1997.a. seoses tema suhtes toimepandud kuriteoga. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-04-1495 17.02.2006.a. tehtud kohtuotsuses otsustati tunnistada kostja omandiõigust korteriomandile XXX, Tallinn ja kustutada Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriosas nr. XXX teises jaos omanikuna sisse kandud MG kohta tehtud kanne ning teha uus kanne, millega kanda kinnistusraamatu korteriomandi registriosas nr. XXX teise jakku omanikuna sisse kostja. Kohtuotsus jõustus 13.09.2006.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Kinnistusraamatusse kanti kostja omanikuna sisse 24.11.2006.a. Seega sai kostja korteriomandi omanikuks 24.11.2006.a. Sellest ajast alates on kostja tasunud kõik arved. MG oli korteri XXX omanik vallasasjana alates 16.05.2000.a. kuni korteriomandi kinnistusraamatusse kandmiseni 22.01.2003.a. , edasi oli MG korterioamandi omanik kuni 24.11.2006.a. Samas oli MG KÜ liige. Kuna MG jättis täitmata KÜ ees seadusest ja KÜ põhikirjast tulenevad kohustused ja kuna need kohustused ei ole ülekantavad kostjale, siis on kostja seisukohal, et hagi ei ole esitatud vastava kostja vastu. Hagi tulnuks esitada MG vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED AÕS § 75 lg.1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KOS §8 lg.1 kohaselt kui korteriomanikud otsustavad asutada KÜ korteriomandiseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset KÜ õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Kaasomandi eseme valitsemise suhtes kohaldatakse KOS niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg.1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised vastavalt kaasomandiosa suurusega.
lg.4 kohaselt on KÜ otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile KÜ liikmetele kohustuslikud. Eluruumi omanik on kohustatud KOS § 13 lg.2 alusel hüvitama kaasomandi korrashoiuga seotud kulutused .
lg.1 kohaselt peab eluruumi omanik lisaks majandamiskuludele tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ja maksma maamaksu. Kohus on seisukohal, et kostja TG oli eluruumi XXX, Tallinn omanik kogu võlgnevuse tekkimise ajal. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr.2-04-1495 (toimiku lk.17-20) on tuvastatud, et korteri asukohaga XXX, Tallinn ostis kostja eluruumide erastamise seaduse alusel 17.09.1997.a. kostja ja AS Ehitajate EEV vahel sõlmitud ostu –müügilepinguga. Tallinna Linnakohtu 17.09.2004.a. otsusega on tunnustatud TG ja SS vahel 30.03.2000.a. sõlmitud korteri XXX ostu-müügi lepingu tühisust. SS ja MG vahel sõlmiti 16.05.2000.a. ostu-müügi leping. AÕS § 95 lg 1 kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma, lg3 kohaselt asja omandamist käesoleva paragrahvi esimese lõike kohaselt ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Korter XXX läks kostja valdusest välja tema tahte vastaselt kuriteo tagajärjel. Kuivõrd korteri kui vallasasja omandamist MG poolt ei toimunud, oli vallasasjana korteri asukohaga XXX omanik kostja TG. Eluruumide erastamise seaduse § 21 .4 lg 5 kohaselt kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse eluruumi vallasasjana omav isik. Kuna MG korterit XXX Tallinn kui vallasasja AÕS § 95 lg 3 tulenevalt ei omandanud, siis kinnistusraamatusse kanti MG kinnistamisavalduse alusel 22.01.2003.a. MG õigus korteriomandile ilma õigusliku aluseta ebaõigesti. Eeltoodust tulenevalt on kostja väide, et ta sai korteri omanikuks 24.11.2006.a., ebaõige. Korteri omanikuna on kostjal kohustus hüvitada hagejale eluruumil lasuv võlgnevus summas 46 520,20 krooni. TsMS § 162 lg1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohtuotsus on kostja kahjuks, kannab kõik kohtukulud kostja. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.