← Eesti

2-08-22062/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni tn kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2008.a Tsiviilasja number 2-08-22062 Tsiviilasi HKA`i avaldus sünniakti tehtud i

§ 371

lg 2 alusel.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud säte võimaldab kohtul kontrollida hagi edulootusi ja lootusetuid hagisid mitte menetleda. Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega kui kohus leiab, et hagi ei saa

§ 371

lg 2 p 1 ja 2 märgitud aluste esinemisel menetlusse võtta, on otstarbekas kohtul keelduda esitatud hagi menetlusse võtmast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust või huvi, mille kaitseks ta hagi on esitanud.

§ 579

lg 2 kohaselt võib avalduse alaealise põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või valla- või linnavalitsus. Perekonnaseaduse § 44 lg 2 kohaselt võib vanemate kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana, isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik või lapse eestkostja või täisealiseks saanud laps. Seoses asjaoluga, et avaldaja ei kuulu

§ 579

lg 2 ja PKS § 44 lg 2 sätestatud isikute ringi, ei ole sellel alusel hageja õiguste rikkumine üldse võimalik, mistõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05 on viidanud sellele, et õigusliku huvita esitatud hagi puhul võib kohus keelduda sellise hagi menetlemisest

§ 371lg 2 alusel.

Lukiina Vismann kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.