3-07-2673/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2673 Otsuse kuupäev

1. juuni 2008 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Eduard Gomani kaebus Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkirja nr 1-4/1482 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Eduard Goman ja vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik 28.12.2007.a esitas Eduard Goman Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 13.12.2007.a käskkirja nr 1-4/1482 tühistamise ja Murru Vangla peale varalise ja mittevaralise ning Tartu Vangla peale mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Samuti vaidlustas Eduard Goman Tartu Vangla direktori 13.12.2007.a käskkirja nr 1-4/1482, millega teda karistati noomitusega selle eest, et ta keeldus 20.11.2007.a kell 9.10 paiku minemast temale määratud jalutusboksi. Käskkirja kohaselt keeldus ta kambri 3138 juures valvurile näitamast ka oma nimesilti. Kaebusele lisatud taotluses palus Eduard Goman vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Tartu Halduskohtu 11.02.2008.a kohtumäärusega vabastati Eduard Goman haldusasjas nr 3-072673 riigilõivu tasumisest Tartu Vangla direktori käskkirja tühistamise nõudelt. Mittevaralise ja varalise kahju nõudelt kohustas kohus Eduard Gomani tasuma riigilõivu summas 380 krooni. Nimetatud kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2008 määrusega. Eduard Goman ei tasunud mittevaralise ja varalise kahju nõudelt riigilõivu. 14.04.2008 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse läbi vaatamata Murru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ning Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ning määras Eduard Gomani kaebuse Tartu Vangla direktori 13.12.2007 käskkirja nr 1-4/1482 tühistamise nõudes läbivaatamisele kohtuistungil. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotles Tartu Vangla direktori 14.12.2007 käskkirja nr 1-4/1517 tühistamist põhjusel, et jalutuskäigule minemine ei ole kohustuslik ning varasemalt ei ole seda kunagi käsitletud rikkumisena. 20.11.2007 keeldus ta minemast jalutusboksi, kus oli ees juba 3 kinnipeetavat. Kui tema ja Mihhail Kotšetkov oleksid lisaks nendele sisenenud jalutusboksi, oleks seal olnud viiele inimesele jalutamiseks liiga vähe ruumi. Valvur teatas kaebajale, et siis ei saa ta üldse jalutama, mille peale kaebaja teatas, et teeb valvuri peale kaebuse vangla direktorile. Kaebaja kirjutaski kaebuse valvuri peale, kuid samal päeval pidi ta kirjutama ka seletuse raportile, mis oli tehtud jalutuskäigust keeldumise kohta. Kaebuse esitaja leidis, et valvur kirjutas rapordi kättemaksuks.. Tartu Vangla vastuväited Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla direktori 13.12.2007.a käskkirjaga nr 1-4/1482 karistati Eduard Gomanit noomitusega selle eest, et tema 20.11.2007.a kella 9.10 ajal ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna temale määratud jalutusboksi ning tagasi oma elusektorisse minnes kambri 3138 juures ei näidanud valvurile oma nimesilti, millega rikkus Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p-de 3.4 ja 7.1.1 nõudeid. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav VangS § 67 lg 1 ja TVK p 7.1.1 kohaselt kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. TVK p 3.4 kohustab kinni peetavat isikut kandma nimesilti riietel vasakul pool rinnas nähtaval kohal. Kaebaja rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on VangS § 64 nõuete kohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Iseenesest on õige kaebaja väide, et jalutama minek ei ole kinnipeetava kohustus, vaid õigus ning selle eest ei tohi distsiplinaarkorras karistada, ent selle eest ei ole kaebajat ka karistatud. Kaebajat karistati vanglaametniku korraldustele mitteallumise ja nimesildi kandmise nõude rikkumise eest. Vanglasisese töökorralduse tõrgeteta sujumiseks selgitatakse iga päev enne jalutusboksidesse saatmist välja, kes kinnipeetavatest soovib jalutama minna ja kes mitte. Neid, kes jalutada ei soovi, jalutusboksidesse ei saadeta. Kinnipeetavad, kes soovivad värskes õhus viibida, saadetakse ametniku poolt määratud jalutusboksi ning julgeolekunõuetest tulenevalt ei ole kinnipeetavatel subjektiivset õigust valida, kus ja kellega koos ta jalutab. Jalutada soovijad paigutatakse jalutusboksidesse eraldihoidmise printsiipi järgides selliselt, et oleks tagatud kõigile soovijatele igapäevaselt värskes õhus viibimine vähemalt tunni aja vältel. Kaebajale oli selline korraldus teada ja juhul, kui ta ei soovinud värskes õhus viibida, oleks tulnud sellest jalutama saatvat vanglaametnikku koheselt informeerida. Kaebaja seda ei teinud, vaid läks jalutusboksi juurde ja vaidlustas seal ametniku korralduse, takistades sellega vanglaametniku teenistuskohustuste täitmist ja sujuvat töökorraldust. Kaebaja isiklik tõlgendus ja arusaam vangla sisekorrast ei vabasta teda vanglaametnike korralduse täitmisest. Nimetatud põhimõtet on väljendanud ka Riigikohus 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06, märkides, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus 2 vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud ainult juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kaebuses märgitu kohaselt oli kaebaja juba eelmisel päeval analoogsetel põhjustel jalutusboksi minemast keeldunud ning naasnud oma elukambrisse tagasi. Seega pidi kaebuse esitajale juba enne 20.11.2007.a olema teada, et vanglaametniku korraldus siseneda talle määratud jalutusboksi rikub tema õigusi, mistõttu oleks ta võinud valvurile oma keeldumisest teada anda koheselt oma elusektsioonis ning pöörduda kaebusega vangla administratsiooni poole. Kuna kaebaja seda ei teinud, puudus tal mõjuv põhjus keelduda 20.11.2007.a jalutusboksi sisenemast. Kaebaja karistamine noomitusega oli põhjendatud juba üksnes sellega, et ta keeldus vanglaametnikule näitamast oma nimesilti, takistades sellega vanglaametniku tööd. Kinnipeetavat kambrisse saatev valvur peab veenduma, et kinnipeetavad sisenevad õigetesse, st neile määratud elukambritesse. Vastupidine olukord võib endaga kaasa tuua olulise ohu kinnipeetavate julgeolekule. Kuna vanglaametnikud ei tunne kõiki kinnipeetavaid nägupidi, on kodukorraga kehtestatud nimesildi nähtaval kohal kandmise nõue. Kui kaebuse esitajal oleks silt olnud nõuetekohaselt kinnitatud ja ta oleks seisnud selliselt, et ametnikul oli võimalik silti lugeda, ei oleks olnud vajadust anda talle korraldust seda näidata. Kui kaebaja oleks korraldust täitnud ja nimesilti näidanud, ei oleks valvuril olnud vajadust tuvastada tema isikut kambrikaardi järgi. Kaebaja väide, et valvur kirjutas tema kohta ettekande kättemaksuks, on ennastõigustav ja ümber lükatud sellega, et ettekanne on koostatud 20.11.2007.a, mil valvur ei võinud teada, kas E.Goman tema peale tõepoolest kaebuse esitab, samuti puudus tal põhjus E.Gomani kaebust ennetada, kuna ta ei olnud rikkunud ühtki teenistuskohustust ja oli Tartu Vangla teenistuses olnud lühiajaliselt. Tartu Vangla on seisukohal, et vaidlusalune käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus proportsioonis üleastumise raskusega. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab Eduard Gomani kaebuse Tartu Vangla direktori 13.12.2007.a käskkirja nr 1-4/1482 tühistamise nõudes rahuldamata. Kaebuse esitaja väitel ei ole jalutama minemisest keeldumine karistatav. Samuti eitab kaebuse esitaja, et ta keeldus rinnasildi näitamisest kambrisse tagasi minnes. Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja ka puudusi distsiplinaarmenetluses, mis seisnevad erinevustes valvurite ettekannetes ja direktori allkirja puudumises menetleja määramise kohta ühel raportil (ettekandel 1300A). Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja jättis täitmata valvuri korralduse minna temale määratud jalutusboksi. Kaebuse esitaja põhjendas oma keeldumist minna jalutusboksi sellega, et antud jalutusboks oli mõeldud kahele inimesele, kuid seal oli juba kolm inimest. Kuna boks oli väike, ei oleks sinna rohkem inimesi jalutama mahtunud. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja arvamusega, et tal on õigus valida, millises boksis ja mitme inimesega koos ta jalutada soovib. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu on esitanud soovi jalutamiseks, siis on vanglaametniku korraldus siseneda talle määratud jalutusboksi õiguspärane. 3 Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja keeldumine minna talle määratud jalutusboksi häiris vangla tööd ning oli vastuolus vangistusseaduse § 67 p-ga 1 ja 20.11.2007.a. kehtinud Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 nõuetega. Põhjendatud on vangla seisukoht, et kaebaja isiklik tõlgendus ja arusaam vangla sisekorrast ei vabasta teda vanglaametnike korralduse täitmisest. Riigikohus on 01.03.07 lahendis nr 3-3-1103-06, märkinud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Samuti loeb kohus asja materjalide põhjal tuvastatuks, et kaebuse esitaja keeldus kambrisse tagasi minnes valvurile näitamast oma nimesilti. Kohus lähtub siin distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 9-10) ja vanglaametnik Erki Sankovski ettekandest (tl 39) Ka kaebuse esitaja ei eita, et ta valvurile nimesilti ei näidanud. Kaebaja väitel valvur seda teha ei palunud. Kohtul ei ole põhjust kahelda vanglaametnik Erki Sankovski 20.11.2007.a. ettekande õigsuses. Kohus jätab tähelepanuta kaebuse esitaja väited, et teise valvuri ettekandes ei kajastu nimesildi näitamisest keeldumine. Asja materjalidest lähtuvalt ei saanudki teise valvuri ettekanne kajastada nimesildi näitamisest keeldumist, sest kambrisse saatis kaebajat üks valvur. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja kohtuistungil esitatud väidetega, et talle distsiplinaarkaristuse määramisel rikuti menetlusnorme. Asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on esitatud nii distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kui ka distsiplinaarmenetluse protokoll, samuti on ta saanud menetluses esitada enda seisukohad 27.11.2007.a. seletuskirjas (tl 41). Alusetud on kaebuse esitaja väited nagu oleks ettekanne nr 1300A Tartu Vangla direktorile koostatud hiljem ja tagantjärgi. Asjas ei oma tähendust vangla direktori korralduse puudumine menetleja määramise kohta ettekandel 1300A. Kuna tegemist on ühe asja menetlemisel tehtud ettekannetega, siis on piisav vangla direktori allkiri menetleja määramise kohta ettekandel nr
3. Seega leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja tegemisel ei ole menetlus- ja vormivigu, mis oleksid aluseks Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-4/1482 tühistamisele. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning tuginedes HKMS § 26 lg 1 punktile 6 jätab kohus Eduard Gomani kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 4