Obsah (5)

§ 14§ 2§ 25§ 24§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1369 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus E

) § 14 lg 1 kohaselt.

1. 09.07.2008 pidas Lääne Politseiprefektuur kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva E.S. Kuna isikul puudusid reisidokumendid, ei olnud väljasaatmist võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia. Seetõttu esitas KMA 10.07.2008 taotluse E.S paigutamiseks VSK-sse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.
2. Tallinna Halduskohus andis 10.07.2008 loa E.S paigutamiseks VSK-sse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3. 02.09.
4. a saabus kohtule KMA taotlus E.S VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. KODAKONDSUS- JA MIGRATSIOONIAMETI TAOTLUS
5. Vastavalt

§ 14

lõikele 1 saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. Kuna E.S’l puudus kinnipidamisel kehtiv reisidokument, ei olnud väljasaatmist võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul ning isik paigutati Tallinna Halduskohtu 10.07.

1. a määrusega antud loa alusel VSK-sse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks, kui kaheks kuuks.
2. 22.07.2008 edastas KMA Välisministeeriumile E.S tagasivõtutaotluse Vene Föderaalsele Migratsiooniteenistusele esitamiseks. KMA ei ole veel tagasivõtutaotlusele vastust saanud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kehtiva reisidokumendi puudumisel ei ole väljasaatmist käesoleval ajal võimalik lõpule viia, palub KMA pikendada E.S VSK-s kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt VVS §-le
3. E.S SEISUKOHT TAOTLUSE SUHTES
4. 05.09.2008 saabus kohtule E.S avaldus, milles ta teatab, et ei soovi taotluse arutamisel viibida. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et KMA taotlus E.S väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 3, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 2lõike 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

§ 14

lõike 3 ko- 2 haselt võib ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase Eestist välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on E.S Vene Föderatsiooni kodanik. Hetkel puudub isikul kehtiv elamis- ja tööluba. E.S esitas 15.04.2008 sooviavalduse Eesti Vabariigis elamisloa saamiseks, kuid 28.04.2008 otsusega jäeti sooviavaldus rahuldamata. KMA tegi E.S-le 07.04.2008 ettekirjutuse nr 1014005630 Eesti Vabariigist lahkumiseks. Ettekirjutusega kohustati E.S lahkuma Eesti Vabariigist 59 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 05.06.2008. E.S ei vaidlustanud ettekirjutust. Seega on ettekirjutus kehtiv. Kuivõrd E.S’l puudus kinnipidamisel kehtiv reisidokument, siis ei olnud isikut võimalik Eesti Vabariigist välja saata 48 tunni jooksul ning Tallinna Halduskohtu 10. juuli 2008. a kohtumäärusega anti luba isiku paigutamiseks VSK-sse. 14.

§ 25

sätestab: „Kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni

§ 24lõike 2 või 3 järgi.“ Riigikohtu halduskolleegium on 3.

aprilli 2008. a kohtuasjas nr. 3-3-1-96-07 tehtud otsuse motiveeriva osa p-s 18 selgitanud, et tulenevalt väljasaatmise olemusest peab halduskohus andma eelhinnangu isiku vastavasse riiki väljasaatmise perspektiivikuse kohta. Kohtuotsuse motiveeriva osa p-s 19 asus Riigikohus seisukohale, et

§ 10

võimaldab lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks väljasaatmiskeskusse paigutamise asemel kohaldada järelevalvemeetmeid ja sunniraha, mistõttu tuleb kaaluda seda, miks on isik vaja väljasaatmiseks paigutada just väljasaatmiskeskusesse. Kohus peab vajalikuks eeltoodud asjaoludel käesoleva KMA taotluse menetluses lähemalt peatuda.

1. E.S-l puudub jätkuvalt seaduslik alus Eestis viibimiseks. Samuti ei ole hetkel võimalik väljasaatmist täide viia, kuna E.S-l puudub kehtiv reisidokument. Vaidlus puudub selle üle, et E.S on Vene Föderatsiooni kodanik, kes kuulub Eesti Vabariigis väljasaatmisele Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu raames. KMA esitas Vene Föderaalsele Migratsiooniteenistusele tagasivõtutaotluse, kuid pole seni selles osas vastust saanud. Samas ei saa vastuse viibimisest teha järeldust, et tagasivõtutaotlus jääb Vene Föderatsiooni poolt rahuldamata. Väljasaatmise perspektiivikus saaks kohtu hinnangul nähtuda Vene Föderatsiooni Suursaatkonna eitavast vastusest E.S taotlusele reisidokumendi saamiseks. Seega tuleb isiku väljasaatmist pidada jätkuvalt perspektiivikaks.
2. E.S ei ole järelevalvemeetmete rakendamise käigus isikliku taotlusega pöördunud Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole reisidokumentide saamise võimaluse väljaselgitamiseks. Samuti selgitas KMA esindaja kohtuistungil, et E.S keeldus VSK-s viibides täitmast Venemaale tagasipöördumistunnistuse saamiseks vajalikku taotlusankeeti, eirates sellega

§-st 264 tulenevat kaasaaitamiskohustust. Arvestades eelnevat on kohtul põhjendatud alus järeldada, et E.S vabastamine VSK-st ning teistkordne allutamine järelevalvemeetmetele ei aitaks kaasa E.S Eesti Vabariigist lahkumisele. Eeltoodud kaalutlustel tuleb KMA taotlus rahuldada. Tiina Pappel kohtunik 3