3-08-1265/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1265 Haldusasi P.P.i tegevusele. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
2. Tagastada P.P.i kaebus HKMS § 11 lõike 31 punkti 1 alusel.
3. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8). Edasikaebamise kord kaebus Tallinna Vangla
4. Tallinna Halduskohtusse saabus 27.06.
5. a postitemplit kandvas ümbrikus P.P.i kaebus Tallinna Vangla toimingute peale. Kaebus oli esitatud puudustega, mistõttu jättis kohus kaebuse käiguta ning palus kaebajal muuhulgas teatada, kas kaebaja on kohustusliku vaidemenetluse läbinud ning kas ta on esitanud enne kohtusse pöördumist kahjunõude vanglale.
6. Kaebaja on kaebuse taotlustena välja toonud 1) Tallinna Vangla kohustamise hüvitada kaebuse esitajale Tallinna Vangla õigusvastaste toimingutega tekitatud moraalne kahju kokku summas 10 000 krooni; kaebaja ei märkinud täpsemini, millise tegevuse või tegevusetuse eest ta kahju nõuab, kuid kaebuse tekstist järelduvalt võis ta silmas pidada kahju tekkimist alanduse läbi, kui ta nõudis kirjatarbeid; 2) Tallinna Vangla kohustamise tagada juurdepääs vajaminevatele kirjatarvetele ning kehtivatele õigusaktidele. 2.
7. Kohus selgitas, et kahjunõude osas tuleb kaebajal vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikele 8 taotleda kahju hüvitamist esmalt vanglalt ning alles pärast seda, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, võib kaebaja kahju hüvitamiseks pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Kohtu poole pöördumisel tuleb kaebusele siis lisada ka vangla poole pöördumist tõendavad dokumendid (vanglale esitatud taotlus ja vangla vastus või selle koopia). Kaebuse täiendustest ei nähtu vajalikku täpsustust. Kaebaja ei märgi, missuguse kahju osas ta pöördus vangla poole ning milles seisneb kahju. Vanglalt saadud päringuvastuse ning Justiitsmi- nisteeriumilt saadud vastuste ja materjali alusel saab järeldada, et vastav pöördumine – kahjunõue- on esitamata. Nii näiteks on kaebaja 18.03.08.a. pöördumise alusel Justiitsministeerium tagastanud kaebaja esitatud 18.03.08.a. kahju hüvitamise nõude ja selgitanud, et kaebaja peab RVS § 17 lg 1 tulenevalt esitama taotluse vanglale. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks peale vastuse saamist esitanud konkreetse kahjunõude vanglale. Kohus selgitab jätkuvalt, et kaebajal tuleb pöörduda seaduses ettenähtud korras esmalt vangla poole ja vastuse saamisel juhul, kui kaebaja leiab, et rikutakse tema õigusi kahjunõude hüvitamisest keeldumise läbi, on kaebuse esitajal õigus pöörduda kohtusse seaduses ettenähtud korras ja vormis. Vastavad juhised on kohus märkinud juba 01.07.08.a. kohtumääruses; samuti oli kaebajat informeeritud, et kui need nõuded on täitmata, siis kuulub kaebus tagastamisele. Kohus täpsustab, et kaebaja ei tohi segi ajada kahjunõudeid. Ilmselgelt ei ole võimalik saada selgust tekitatud kahju olemuses, kui kaebaja märgib üksnes, et temale tekitati kahju ja et ta juba esitas kahjunõude vanglale või muule organile ja need pole vastanud. Kui kaebaja ka on esitanud ehk kahjunõude nn 135 päeva kompensatsioonina, ei saa seda nõuet samastada kahjunõudega, mis on käesolevas kaebuses suudetud esile tuua. Seega saab järeldada, et kaebaja ei ole kahjunõuet, mida ta märgib käesolevas kaebuses, esitanud vanglale ning kohus jääb seisukohale, et nõue ei kuulu lahendamisele halduskohtus ja tuleb tagastada, kuna see tuleb kaebajal esitada vahetult vanglale. 2.
8. Kohustamisnõude osas (kohustada vanglat tagama materiaalselt kindlustamata kinnipeetavale vajamineva koguse valget paberit) ja andma õigusakte, tuleb kaebajal läbida kohtueelne menetlus. Kaebusest arusaamiseks kogus kohus materjale Justiitsministeeriumist ning kaebaja arvukatest pöördumistest nähtub, et ta on esitanud vaide 18.03.08.a. seisuga. Sellest lisatud vaidest nähtuvalt pöördus kaebaja vaidega Justiitsministeeriumi poole, vaidlustades küsimuse, et tal ei lubatud ametlike dokumentidega minna jalutuskäigule 22.02.08.a. Veel märkis kaebaja, et ta taotleb kompensatsiooni 135 päeva eest. Veel on säilinud andmed, et ta esitas vaide sellest, et haiglast uuringutelt tulles ei olnud võimalik esitada erakorralist taotlust arsti vastuvõtule koos taotlusega muuta vangla kodukorda (tlk 36). Materjalide hulgas on kaebus 18.03.08.a. kuupäevaga, milles kaebaja küsib 25 lehte A4 formaadis paberit. Justiitsministeerium lahendas kahju hüvitamise taotluse ja kohus eelnevalt märkis, tagastati see põhjusel, et kaebaja ei olnud pöördunud vangla poole. Vaide osas, mis puudutas jalutuskäigule dokumentide kaasa võtmise keeldu, vastas ministeerium, et viimasel puudub pädevus ettevalmistavas menetluses vangla haldusakti või toimingu peale esitatud vaide lahendamiseks. Justiitsministeerium selgitas korda, kuidas tuleb vaie esitada. Kaebajale selgitati, et vaie esitatakse vangla kaudu, mitte ei saadeta seda vahetult ministeeriumile. Eelnevast järeldab kohus, et käesolevas kaebuses nimetatud tegevused ei seondu jalutuskäigule minekul dokumentide kaasavõtmise ja arstile saamise probleeme koos kodukorra muutmise ettepanekuga. Need probleemid pidi kaebaja lahendama pöördumisega esmalt vangla poole. Kaebaja ei ole ka nähtuvalt sellest materjalist esitanud A4 formaadis paberi saamise nõuet vanglale vaide korras, millele saanuks vangla vastata vaidemenetluses või mille ta saanuks edastada rahuldamata vaidena Justiitsministeeriumile. Kaebaja ise ei ole kohtule muid dokumente esitanud, mille tõttu peab kohus piirduma kogutud andmete ja materjaliga. Kohus järeldab, et kaebaja ei ole vormistanud vaiet paberi nõudmise osas seaduses ettenähtud korras. Samasugune olukord valitseb õigusaktide nõudmise osas, seejuures ei ole kaebaja märkinud nn vaietes ära, mis probleemid tal on tekkinud õigusaktide saamisel. Õigusaktide küsimus on tõstatud kohtukaebuses esmakordselt. 2 Justiitsministeerium on vaide selle esitajale tagastanud pädevuse puudumise tõttu ning selgitanud vaide esitamise korda, mille kohaselt tuleb vaie Tallinna Vangla toimingute peale esitada Justiitsministeeriumile Tallinna Vangla kaudu, kes edastab selle Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 80 lõike 1 kohaselt Justiitsministeeriumile või rahuldab sama paragrahvi lõikest 2 lähtudes. Seega ei ole kaebuse esitaja jätkuvalt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Siinkohal selgitab kohus, et HMS § 73 lg 1 kohaselt esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. HMS § 80 näeb ette, et haldusorgan kontrollib vaide seaduses sätestatud nõuetele vastavust ja edastab vaide koos vajalike dokumentidega haldusorganile, kes teostatb haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Sealjuures kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan leiab, et vaie on põhjendatud, võib ta selle ise rahuldada. Eelpooltoodust tulenevalt ainuüksi vaide esitamine mitte selleks ettenähtud korras Tallinna Vangla kaudu otse Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeeriumi poolt vaide tagastamine pädevuse puudumise tõttu ei tähenda, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud ning kaebuse esitajal on kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks. Vaidemenetlus lõpeb vaideotsuse tegemisega HMS § 86 kohaselt ning sisaldab haldusorgani ühte järgmist otsust :1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed; 2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks; 3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks; 4) jätta vaie rahuldamata. Nähtuvalt kaebusele lisatud materjalidest sellist otsust tehtud ei ole, vaid et vaided on tagastatud pädevuse puudumise tõttu. HMS § 79 lg 2 kohaselt kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale. Käesoleval juhul ongi Justiitsministeerium andnud selgitused, kuidas vaie esitada tuleb. Seega kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele.
9. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 31 punktist 1 tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vastavalt
10. jaanuaril
11. a kehtima hakanud Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikele 5 on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
12. Kohus selgitab täiendavalt, et vaide tagastamine ei takista kaebuse esitajal Justiitsministeeriumile vaide esitamist Tallinna Vangla toimingute peale Tallinna Vangla kaudu, mida on ka Justiitsministeerium vaide tagastamisel kaebuse esitajale selgitanud. Samuti on kaebuse esitajal võimalik taotleda tähtaja ennistamist HMS § 77 kohaselt, kui vaide esitamise tähtaeg on juba mööda lastud. Sel juhul tuleb kaebuse esitajal märkida kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused. Sellise põhjusena võib olla hinnatav ka ekslik kohtusse pöördumine eelnevalt vaiet esitamata või vaide ekslik esitamine otse Justiitsministeeriumile, seejuures tuleks ka selgitada vaide lahendajale, 3 miks kaebaja esitas kaebuse näiteks paberi saamiseks 18.03.08.a. seisuga mitte blanketile ja nimetas selle kaebuseks, mitte vaideks; vms asjas tähtsust omavad asjaolud.
13. HKMS § 84 lg 4 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd kaebusele ei ole lisatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega nähtu ka elektroonilisest andmebaasist riigilõivu tasumist, siis ei tõusetu antud juhul ka riigilõivu tagastamise küsimust.
14. Tulenevalt HKMS § 11 lõikest 7 ei võta kaebuse või protesti tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
15. Kuna kohus ei saa arvates seadusemuudatusest kaebaja kaebust menetleda enne, kui kaebaja on läbinud kohustuslikus korras ettenähtud menetluse, siis ei saa kohus jätta kaebust veelkord käiguta ega nõuda kaebuse puuduste kõrvaldamist. Kohus juhib kaebaja tähelepanu vajadusele esitada vanglale ja Justiitsministeeriumile üheselt arusaadava nõudega kaebus, et vangla ja ministeerium saaks selle võtta menetlusse ning ei peaks seda jätma käiguta või hoopiski tagastama. Kaebaja kaotaks selliselt tarbetult aega oma probleemi lahendamisel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lõike 3 kohaselt on kaebajal peale ministeeriumilt vaideotsuse saamist õigus kaebusega halduskohtu poole pöörduda 30 päeva jooksul. Tagastamisega seotult ei ole vaja lahendada kaebaja poolt esitatud tähtaja ennistamise taotlust, kuivõrd juhul, kui kaebaja läbib kohtueelses korras menetlused ja järgib kohtusse pöördumise eelnimetatud tähtaega, siis ei ole kaebused esitatud hilinemisega. Samuti ei tule kohtul kaebuse tagastamisel lahendada kaebaja poolt kaebuse täiendustes esitatud riigilõivust vabastamise taotlust. Karin Kalmiste Kohtunik 4