KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2008.a., Tallinn Haldusasja number 3-08-1735 Haldusasi L.T. ja A.P.i kaebused Eesti Jalgpalli

§ 11lg 8, § 122 lg 5, § 471 lg 2 ja 3).

2. septembril 2008 esitas L.T. e-postiga Tallinna Halduskohtule enda ning A.P.i nimel kaebuse Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarkomisjoni
3. augusti 2008 protokollis nr 17 kajastatud otsuste nr 9.
4. ja 9.
5. tühistamiseks. Vaidlustatud otsustega otsustas distsiplinaarkomisjon diskvalifitseerida A.P.i kõikidelt Eesti Jalgpalli Liidu egiidi all toimuvatelt võistlustest kuni
6. juulini 2009 ning karistas võistkonna Tartu SK 10 Premium treenerit L.T. võistkondade juhendamise keeluga kõikidel Eesti Jalgpalli Liidu egiidi all korraldatavatel võistlustel kuni
7. juulini
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine. Avalik-õiguslik vaidlus on vaidlus, mis on tekkinud haldusorgani ja isiku vahelisest avalik-õigusliku iseloomuga suhtest. Käesoleval juhul on vaidlusaluse õigussuhte üheks pooleks füüsiline isik ning teiseks pooleks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühing Eesti Jalgpalli Liit. Viimatinimetatu on eraõiguslik juriidiline isik. Mitme eraõigusliku subjekti vahelise vaidluse lahendamine saab halduskohtu pädevusse kuuluda üksnes juhul kui see on seaduses ette nähtud (

§ 3

lg 1 p 3) või juhul kui üks vaidlusaluse suhte pooltest on volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid ning kui vaidlus on tekkinud just nende avaliku halduse ülesannete täitmisega seoses.

1. Halduskohtu hinnangul ei ole mittetulundusühingule Eesti Jalgpalli Liit ei seaduse, seaduse alusel antud määruse ega ka halduslepinguga delegeeritud avaliku halduse ülesannete täitmist, mis seonduksid spordivõistluste korraldamisega või neist võistlustest osavõtu piiramisega. Arusaadavalt on MTÜ Eesti Jalgpalli Liit spordialaliit spordiseaduse § 4 p 3 tähenduses, kellele viidatud säte annab ainuõiguse korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid, mis ei tähenda aga seda, et spordialaliit täidaks avaliku halduse ülesandeid või teostaks sarnaste võistluste korraldamisega mingilgi moel avalikku võimu. Halduskohus leiab, et spordivõistluste, sealhulgas üleriigiliste meistrivõistluste korraldamine ning vastavate tiitlite andmine ei ole juba oma olemusest tulenevalt avalik-õiguslik ülesanne ja seepärast ei saa rääkida sellest, et spordialaliit teatud spordivõitluste korraldamisel, sportlaste neile võistlustele lubamisel või neist osavõtu keelamisel avalikke ülesandeid täidaks. MTÜ Eesti Jalgpalli Liit põhikirja säte, mille kohaselt näib kõnealune mittetulundusühing olevat endale võtnud ainupädevuse jalgpallialase tegevuse juhtimises kogu Eesti Vabariigi territooriumil, eelnevat seisukohta ei muuda. Isegi juhul, kui õiguslikult oleks ühel mittetulundusühingul võimalik endale põhikirjaga sarnane ainupädevus võtta, ei tähendaks see, et tegemist on avalik-õiguslike ülesannete täitmisega. Spordivõistluste korraldamist reguleerivad spordiseaduses sätestatud avalik-õiguslikud normid vaid määral, mis puudutab spordiürituse korraldamiseks vajaliku loa andmist või sellest keeldumist (SpS § 20). Eeltoodu tõttu ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega ning kuivõrd seadusest ei tulene ka muud alust sarnase vaidluse lahendamiseks halduskohtus, tuleb asuda seisukohale, et kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ei kuulu.
2. Seisukohta, et spordialaliidu ning sportlase vahelised vaidlused spordivõistlustest osavõtu lubamise või keelamise üle ei kuulu lahendamisele halduskohtus, on kinnitanud ka Riigikohus
3. mai
4. aasta määruses haldusasjas 3-3-1-19-06, leides muuhulgas, et üleriigiliste tiitlivõistluste korraldamine ei ole riiklik ülesanne hoolimata sellest, et riik võib sellist tegevust tunnustada ja finantseerida. See seisukoht kehtib halduskohtu hinnangul ka käesoleval juhul. 5.

§ 11

lg 4 sätestab, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Vaidlustatud otsusega on A.P.il mängijana ning L.T.l juhendajana keelatud osa võtta MTÜ Eesti Jalgpalli Liit egiidi all korraldatavatest võistlustest. Kuna kaebuse esitajate ja vaidlusaluse otsuse teinud mittetulundusühingu vahel ei saa olla avalik-õiguslikke suhteid, siis saavad need olla üksnes eraõiguslikku laadi ning seetõttu leiab halduskohus, et juhul kui kaebuse esitajad leiavad, et MTÜ Eesti Jalgpalli Liit on nende õigusi rikkunud, on neil võimalus see vaidlustada tsiviilkohtumenetluse korras, pöördudes hagiga Harju Maakohtu poole. 6. Kuivõrd kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada, ei pea kohus vajalikuks hinnata kaebuse vastavust

§-s 10 sätestatud nõuetele. 7. Kaebusega ühes on esitatud ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

§ 121

lõikest 2 tulenevalt on esialgse õiguskaitse eesmärk tagada asjas tehtava kohtuotsuse täidetavus. Kuivõrd käesoleval juhul ei kuulu kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning seega ei ole asjas võimalik teha mistahes kohtuotsust, mille täitmise tagamiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik, siis ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine kõne alla tulla ningtaotlus tuleb rahuldamata jätta. Kristjan Siigur Kohtunik 2 3