2-05-8854/2

2-05-8854 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-8854 (endine nr 2/109-11914/05) Tsiviilasi OÜ A hagi VJ vastu 1845,12 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ A(registrikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja VJ(isikukood XXX, elukoht XXX, käesoleval ajal viibib vanglas) esindajad Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista VJ võlgnevus 1845,12 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend viis krooni ja 12 senti) krooni OÜ A kasuks. Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta VJ kanda.
6. Välja mõista VJ menetluskulu 232,26 (kakssada kolmkümmend kaks krooni ja 26 senti) krooni OÜ A kasuks.
7. Välja mõista VJ menetluskulu 128,20 (ükssada kakskümmend kaheksa krooni ja 20 senti) krooni riigituludesse ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbriks 2800049777 ja selgitusse kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ning nõude liigina „kohtukulu“. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD 29.06.
8. a esitas OÜ A hagi VJ vastu 1845,12 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga Q-GSM lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on seisuga 08.03.
9. a kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 922,56 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli üldtingimuste peatüki VII alusel kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-ile Tele2 Eesti viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja andmetel jättis kostja lepingujärgsed maksed AS-ile Tele2 Eesti tasumata, kusjuures põhivõla suurus on 922,56 krooni. Eeltoodule lisandub viivis. Hagiavalduse kohaselt loovutas Tele2 Eesti AS oma nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 922,56 krooni, viivised 922,56 krooni ja kohtukulu, mis koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 140 krooni ja esindajale makstud õigusabi kuludest summas 92,26 krooni. Kostja on kohtule kirjalikult hagiavaldusele vastanud, milles tunnistab hageja nõuet. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Kostja ei ole esitanud kohtule taotlust enda suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja on esitanud kohtule taotluse asja lahendamiseks lihtsustatud menetluses, hageja ärakuulamist ei soovi. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne
10. juulit
11. a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
12. juulist
13. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne
14. juulit
15. a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
16. juulit
17. a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on 2 tekkinud enne 01.07.
18. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o kestvuslepinguga, eeldades kuni 01.07.
19. a kehtinud seaduste (eelkõige TsK vastavate sätete) kohaldamist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud ning § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Järelduvalt Q-GSM lepingust nr 720943 sõlmis kostja 06.08.
20. a mobiiltelefonisideteenuste kasutamiseks lepingu, kusjuures lepingu lahutamatuks osaks on Q GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused. Nimetatud tingimuste p 4.1.2 alusel kohustus kostja talle osutatud teenuste eest maksma ning p 7.5 järgi maksega viivitamise korral viivist tasuma. Tulenevalt hageja poolt kostjale adresseeritud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ning viivisearvutustest on kostja põhivõlg 922,56 krooni (kõneteenuste eest 697,64 krooni ning telefonimaksete osas 224,95 krooni) ja viivis 922,56 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastu vaielnud, mistõttu kohus loeb põhivõla 922,56 krooni ulatuses eeltooduga tuvastatuks ning viivisenõude esitatud suuruses põhjendatuks ning kostjalt tuleb võlgnevus summas 1845,12 krooni hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.
21. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.
22. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 140 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 92,26 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 232,26 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 128,20 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Arne Kolnes Kohtunik 3