2-05-8288/1

Tsiviilasi nr 2-05-8288 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 20.aprillil 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi OÜ A(registrikood XXX, asukoht: XXX) hagi NP vastu 8 202.88 krooni saamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 22.märtsil 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja esindaja Külliki Tammik kostja Kohtuotsuse resolutsioon • Hagi rahuldada. • Mõista NP´ilt välja OÜ A kasuks võlgnevus kokku 8202.88 (kaheksa tuhat kakssada kaks krooni 88 senti) krooni ja kohtukulud kokku 1110.14 (üks tuhat ükssada kümme krooni 14 senti) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud AS Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) sõlmis NP’iga (edaspidi kostja) 12.12.1997 Q-GSM lepingu tähtajaga kuni 12.12.1998, mille alusel kohustus AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kauba (mobiiltelefoni) ja teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt oli 28.04.1998 seisuga kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 5 251.94 krooni. Vastavalt AS-i Tele2 Eesti üldtingimustele on kostja kohustatud tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud 2 päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes üldtingimustest lõpetas AS Tele2 Eesti kostjaga sõlmitud lepingu ennetähtaegselt. Nõude loovutamisest hagejale teatati kostjale kirjalikult. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista kokku 10 503.88 krooni, s h viivis 5 251.94 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. 02.02.2006 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas lisas hageja, et kostjale saadeti tema lepingujärgsele aadressile neli arvet (nr 67546, 87839, 109447 ja 129649) ja lõpparve (nr 130296) kokku summas 5 251.94 krooni. Vastavalt üldtingimustele oli teenuse ostuajal õigus nõuda kostjapoolse lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetamisel kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni. Kostja pole tagastanud ka mobiiltelefoni, mis talle lepingu sõlmimisel väljastati ja mis lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kuulub tagastamisele. Seega kohustus kostja hüvitama mobiiltelefoni tegeliku väärtuse, tasudes täiendavalt 2 301.00 krooni. Mobiiltelefoni sai kostja soodustingimustel kohustudes vastutasuks olema üks aasta kliendiks. Eelnimetatud summad kajastusid ka kostjale saadetud lõpparvel. Kostja, allkirjastades nimetatud lepingu, võttis endale kohustuse järgida lepingu täitmisel selle lahutamatuks osaks olevaid üldtingimusi ja kinnitas samas, et lepingust tulenevad õigused ja kohustused on talle teadlikud. Hagejale jääb samas arusaamatuks, kuidas kostja sai talle saadetud teateid kätte valikuliselt, kui kõik teated saadeti samale aadressile. Sisulisel kohtuistungil vähendas hageja esindaja nõuet 2 301.00 krooni võrra. Hagiavalduse põhjenduste osas jäi hageja esindaja kirjalikult esitatu juurde. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja oli AS-i Tele2 Eesti klient kokku 3,5 kuud ja täitis oma kohustusi vähemalt 2 kuu jooksul. Kostja möönab, et üks kuu võis arve jääda tasumata, kuid kindlasti ei saa võlgnevus olla 5 251.94 krooni. Kostjale jääb arusaamatuks, millest nimetatud summa koosneb. Samuti ei ole kostjale esitatud täiendavaid lepingutingimusi, millest nähtuks muuhulgas teenusepaketi Q15 kuutasu ega ei saanud ta mitte ühtegi arvet, s h ka mitte lõpparvet. Seega on kostja seisukohal, et hageja pole piisavalt tõendanud põhivõlgnevust ja järelikult siis ka viiviste summat. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 07.03.2006 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas lisas kostja, et lepingu sõlmimisel ei tutvustatud talle lepingu üldtingimusi. Samuti puudub lepingul klienditeenindaja nimi, kes lepingu kostjaga sõlmis. Seega pole võimalik kindlaks teha, kas lepingu sõlmimise ajal esindas AS-i Tele2 Eesti selleks pädev inimene, mistõttu pole selge, kas nimetatud leping oli/on üldse kehtiv. Hageja väide, et telefoni tegelik väärtus oli 3 300.00 krooni on aga paljasõnaline. Koostatud arved on segased ja neil puudub allkiri, mistõttu ei saa neid lugeda dokumentaalseteks tõenditeks. Samuti pole kostja saanud teatist lepingu lõpetamise kohta. Kuna kostja polnud teadlik oma võlgnevusest, ei olnud väidetavate arvete tasumata jätmine ka tahtlik. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et allkirjastas nimetatud lepingu üksnes mobiiltelefoni ostmiseks. Kui kostja oleks teadnud, et mobiiltelefon maksab tegelikult rohkem, poleks ta üldse seda tahtnud ega lepingut sõlminudki. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi vähendatud ulatuses on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Antud asjas puudub poolte vahel vaidlus 12.12.1997 Q GSM lepingu (t lk 11) sõlmimise asjaolude üle. Kostja ei vaidlusta, et ta nimetatud lepingu sõlmis ja selle alusel mobiiltelefoni Motorola D160 oma kasutusse sai. Vastavalt lepingule oli see sõlmitud tähtajalisena. Lepingu lahutamatuks osaks olnud „GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste“ (edaspidi Tingimused, t lk 14-15) p 8.1 kohaselt, kui leping oli tähtajaline, loeti see sõlmituks üheks aastaks, p 8.2 kohaselt jäi 3 teenuspaketis sisalduv mobiiltelefon müüja omandisse kuni ostja oli ühe aasta jooksul müüja teenuseid kasutanud ja maksnud 12 kalendrikuu eest lepingust tulenevad tasud ning p 8.5 kohaselt kohustus ostja, juhul, kui leping lõpeb enne ühe aasta möödumist selle sõlmimisest, tagastama mobiiltelefoni või tasuma selle väärtuse müüja poolt esitatava lõpparve alusel koos kuumaksetega lepingu lõppemiseni. Lisaks üldtingimustele oli lepingu tingimus, mille kohaselt võttis kostja lepingu sõlmimisega (s o sellele alla kirjutamisega) endale kohustuse lepingu lõpetamise korral enne ühe aasta möödumist tagastada telefon ja tasuda kuumakseid lepinguperioodi lõpuni, eraldi välja toodud ka lepingu blanketil vahetult enne poolte allkirju. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja asus lepingujärgseid teenuseid kasutama. Hageja on esitanud kasutatud teenuste eest kostja lepingujärgsele aadressile väljastatud arved (kokku 4, t lk 41-44). Arvetelt nähtub, et kõneteenust kasutas kostja perioodil lepingu sõlmimisest kuni 12.02.1998. Seega edasi pidi ta ülejäänud lepingu kehtivuse ajal tasuma kuumakseid. Hageja väidetel ei tasunud kostja ühtki talle saadetud arvet. Kostja väide nagu oleks ta tasunud kahe kuu eest ja võib-olla jäi tasumata ühe kuu eest on paljasõnaline. Kostja ei esitanud tasumiste kohta ühtki vastavasisulist dokumentaalset tõendit. Hagejal ei ole võimalik tõendada mittemaksmist (negatiivset asjaolu), kostjal aga maksmise (positiivse asjaolu) tõendamine on võimalik. Hageja on tõendanud teatega lepingu lõpetamisest 09.03.1998 (t lk 16), et nende poolt oli väljastatud kostjale tema lepingujärgsele aadressile teade, et seoses temapoolse lepingu regulaarse rikkumisega lõpetab müüja 12.12.1997 sõlmitud lepingu, kui võlgnevust ei ole tasutud 25 päeva jooksul, arvates teate koostamisest. Lõpparvega (t lk 45) on tõendatud, et leping ühepoolselt ka ennetähtaega lõpetati ning et kostjal tekkis Tingimuste p-ga 8.5 kooskõlas kohustus tasuma mobiiltelefoni tegelik maksumus ja kuutasud kuni lepinguperioodi lõppemiseni. Ka seda tasumist kostja ei tõendanud. Vastavalt Tingimuste p-le 7.2 ei vabastanud arve mittekättesaamine kostjat kohustusest tasuda talle osutatud teenuste eest tähtajaliselt. Seega isegi juhul, kui ta kõiki talle saadetud arveid kätte ei saanud, pidi ta heauskse lepingupartnerina ja vastavalt nimetatud Tingimuste p-le, pöörduma eelmisest arvest mõistliku aja (enam kui ühe kuu) möödumisel teenuse osutaja klienditeeninduse poole, kust oleks talle väljastatud arve koopia. Vastavalt Tingimuste p-le 7.4 oli kostja kohustatud lepingujärgsed maksed tasuma 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast. Kostja sellist enda lepingukohast käitumist ei tõendanud. Seega on hagejal õigus, tulenevalt samast Tingimuste punktist, nõuda kostjalt viivise tasumist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagetav viivise summa on ka kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt ei loeta mõistlikuks nõuda viivist rohkem kui põhivõlgnevuse suurus. Eeltoodu alusel on põhjendatud ja tõendatud hageja nõue kostja vastu nii põhivõla kui viivise osas. See on põhjendatud ka poolte võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) §dega 173 ja 174, millede kohaselt tuli leping täita vastavalt selle tingimustele ning et ühepoolne lepingu muutmine ei olnud lubatud. Tingimuste p 7.5 kohaselt oli kostjal õigus vaidlustada saadud arveid kirjalikult. Kostja ei tõendanud, et ta oleks arvete saamise perioodil seda õigust kasutanud. Otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid asja õigeks lahendamiseks tähtsust ei oma ning kohus jätab need tähelepanuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul tuleb menetluskulude 4 jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele rakendada seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega hagi rahuldamisel kuuluvad TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele ka hageja kohtukulud, s o antud asjas riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldatud osaga ja tasu õigusabi eest 5% välja mõistetud summast. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok