Obsah (7)

§ 1043§ 127§ 128§ 134§ 1045§ 1046§ 1050

Tsiviilasi nr.2/109-2110/05 05-852) KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 16. .mail 2006.a. Harju Maakohus Kentmanni kohtumajas koosseisus: kohtunik Arne Kolnes, sekretär Liia Paimre ja tõlgi Liina Majori

), mille § 1043 sätestab delikti üldkoosseisu.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Delikti üldkooseis sätestab seega kaks alternatiivset vastutuse alust: seaduse ja süü. 2.

1. Hagejale on tekkinud mittevaraline kahju. 2.1.
2. Tuginedes delikti üldkoosseisule tuleb esmalt kindlaks teha, kas hagejale on tekkinud kahju ning milles see väljendub. Hageja on seisukohal, et talle tekitatud kahju väljendub tema au 1 “Vintik” (vene keeles) – mutrike (2- ja hea nime teotamises. Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kuigi au ja hea nime kaitse on põhiseaduses määratletud negatiivselt, tuleneb sellest igaühe subjektiivne õigus au ja hea nime puutumatusele. Kuna Põhiseaduse tekstis pole viidet seadusandlikule reservatsioonile, siis saab isiku au ja hea nime teotamise keeldu riivata üksnes koolkõlas Põhiseadusega. Põhiseaduse tekstist ei tulene, et avaliku elu tegelase au ja head nime võiks teotada. Seega ka hagejal, kui Tallinna Linnavolikogu liikmel on õigus aule ja heale nimele. Au ja hea nimi on kriteeriumid, millel puuduvad ühesed ja kindlad definitsioonid. Samuti ei sätesta seadusandlus au ja hea nime legaaldefinitsiooni. JKon seisukohal, et isiku au ja hea nimi eeldavad avalikkuse ja ühiskonna poolt temasse positiivset (või vähemalt neutraalset) suhtumist tema tegevuse, mõtete, saavutuste jne alusel. Isikul on põhjust oodata ja eeldada, et kui ta on käitunud üldtunnustatud käitumisnormide kohaselt, kõlblus- ja eetikanorme järgides, siis on tema tegevus avalikkuse poolt tunnustatud ja heakskiidetud. Tal on põhjus oodata samasugust vastukaja oma käitumisele ka üldsuse poolt. Tema au ja head nime kahjustavad, samuti alusetud hinnangud seda põhimõtet ei järgi. Isikul peab sellistel juhtudel olema demokraatlikus ühiskonnas ja õigusriigis võimalus selliseid väiteid kummutada või esitada omapoolseid adekvaatseid selgitusi. Sama kohustus peab lasuma isikul, kes sellist põhjendamatut infot levitab või kujundab alusetute väidetega negatiivset arvamust isiku suhtes. Tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97 (avaldatud RT III 1997, 31/32, 337) on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale: „Apellatsioonikohus tuvastas, et hageja õigust aule ja heale nimele on rikutud. Otsustades moraalse kahju olemasolu tuleb kohtul arvestada ka seda, et minister avaliku elu tegelasena on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla. Eeltoodust tulenevalt võib avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks”. 2.1.
3. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma
4. juuni 2002.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 (avaldatud: RT III 2002, 19, 229) leidnud: „Isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise”. Hageja selgitab, et sõna “govno” tähendab otsetõlkes eesti keelde “sitt” (lisa nr 3), kuid vene keeles ja kultuuris, mis on ka osa Eesti kultuuriruumist, on sellel sügavam tähendus kui esmapilgul paistab. Nimelt, kui öelda “govno” mingi eseme kohta, on see kahtlemata vulgaarne, kuid mõjub pigem neutraalselt. Kui aga kasutada sõna “govno” inimese suhtes, on tegemist äärmiselt tõsise solvanguga (lisa nr 3). Kuna DK on venelane, siis pidi ta seda teadma, kui hagejale sellise hinnangu andis. Hageja leiab, et kostja väärtusotsustus on nii oma sisu kui ka vormi tõttu Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Tulenevalt hagiavaldusele lisatud eksperthinnangust (lisa nr 3), „võimendab halvustavat hinnangut sõna asumine stiiliskaala alumisel pulgal, sõna vulgaarsus”. Tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 (avaldatud: RT III 2004, 6, 66) on Riigikohtu tsiviilkolleegium leidnud, et hindamaks, kas faktiväide või väärtushinnang riivab isiku head nime, tuleb 2 muuhulgas arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad andmed või hinnangud on suunatud konkreetse isiku vastu või isikute grupi vastu kuhu ta kuulub. Kui isikut eriti halvustavad väited ja/või hinnangud avaldatakse massimeedias, on alust eeldada, et kannatanu mainet kahjustatakse oluliselt. Seega, ükskõik milline teave, mis konkreetse isiku kohta avaldatakse on käsitletav faktiväitena. Ka DK öeldud ja massimeedias avaldatud lause on käsitletav faktiväitena. Hageja peab vajalikuks selgitada, et käesoleval juhul oli kostja täielikult teadlik, et tema sõnavõtt võidakse avaldada massimeedias, sest avalikkuse huvi ametisoleva linnavalitsuse umbusaldamise vastu oli suur ning Tallinna Linnavolikogu istungiruumis viibis hulgaliselt ajakirjanikke. Hageja leiab, et talle tekitatud kahju on sellevõrra suurem, et kostja teotas tema au ja nime avalikkuse ees, kasutades selleks äärmiselt solvavat väljendit. 2.1.3.

§ 127

lg 1 sätestab kahju hüvitamise eesmärgina kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaralise kahjuhüvitise saamise põhiõigusena sätestab Põhiseaduse § 25, mille kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 128. lg 1 sätestab ühe hüvitamisele kuuluva kahju liigina ka mittevaralise kahju.

Sama sätte lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja leiab, et kostja, nimetades teda avalikult “govno”-ks on põhjustanud talle hingelist valu ja kannatusi. Kostja väärtusotsustus on hagejale eriti solvav. Hageja märgib, et talle antud väärtushinnangut käsitlevad eriti solvavana ka tema lähedased ja töökaaslased, sest ka nemad on enamuses vene keelt rääkivad ja vene keelt emakeeleks pidavad inimesed ja saavad aru sõna “govno” tähendusest vene keeles.

§ 134sätestab mittevaralise kahju hüvitamise erisused.

Nimetatud sätte lg 2 kohaselt tuleb vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kuna kostja poolt kasutatud väljend “govno” omab vene keeles eriliselt halvustavat tähendust, mistõttu hageja leiab, et esineb alus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hageja juhib tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. oktoobri 2001.a. otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01, mille kohaselt: „Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul silmas pidada, et moraalse kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Isiklikust aspektist on moraalseks kahjuks isikule põhjustatud õigustamatud kannatused, mille olemasolu eeldatakse ning see kahju loetakse hüvitatuks rikutud õiguse (õigus heale nimele ja lugupidamisele) kaitsega. Ühiskondlikust aspektist väljendab moraalne kahju ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule, talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest. Selles tähenduses kuulub kahju TsÜS §-st 172 lg 2-4 tulenevalt hüvitamisele rahalise hüvitisena. Moraalse kahju rahalise hüvitise suuruse (TsÜS § 172 lg 4) määramisel tuleb kohtul hinnata au teotamise vormi, ulatust, iseloomu, rikkuja süü astet, rikkuja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitise suurust sama liiki asjade kohtupraktikas”. 2.1.
2. Hageja selgitab, et seadus ei sea konkreetseid piire ja kriteeriume mittevaralise kahju suuruse arvestamisel. Seadusandja on selle targu jätnud kohtupraktika otsustada. Seega kohus peab lähtuma eelkõige konkreetsetest asjaoludest. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma
3. veebruari 2001.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-1-01 leidnud: „Moraalse (mittevaralise) kahju 3 suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad. Kolleegium on seisukohal, et moraalse kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast”. JK on eelnevalt põhjendanud, miks DK väärtusotsustus oli ja on siiani temale solvav. Hageja leiab, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis oleks 50 000,00 krooni. Antud suurusjärgus hüvitis on piisav, kompenseerimaks avalikku alandust ja häbi ning eneseõigustamise- ja –kaitsmise vajadust. Samuti on hageja seisukohal, et 50 000,00 kroonise mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine ei ole kostjale ülemäära koormav, vaid omab eelkõige preventiivset iseloomu. Kostja tegu oli küll ühekordne käitumisakt, kuid selle tagajärjed on siiani hageja jaoks tuntavad ja põhjustavad talle hingelisi üleelamisi ( vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-105-01). 2.
4. Kahju tekitaja teo õigusvastasus. 2.2.1.

§ 1045

lg 1 p 4 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

§ 1046

lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Seadusandja on leidnud, et õigusvastasus tuleb välistada positiivselt. Õigusvastasuse tuvastamisel on kaks lähtekohta. Kõigepealt tuleb kindlaks teha õigusvastasuse normatiivsed eeldused (

§ 1045lg 1).

Teiseks tuleb veenduda, et ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid (

§ 1045lg 2).

Kahju tekitamise õigusvastasust välistavad asjaolud loetleb

§ 1045

lg 2, mille kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest, kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega, kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis või kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Antud loetelu on mitteammendav ning õigusvastasust välistavad asjaolud isiklike õiguste rikkumise korral sätestab ka

§ 1046

lg 2, mille kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. 2.2.

1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidiselt KOKS) sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu liikme õigused ja kohustused. KOKS ei sätesta kohaliku omavalitsuse volikogu liikme õigust kedagi avalikult (näiteks volikogu istungil) solvata ja tema au teotada. Hageja märgib, et idemniteedi kui õigusvastasust välistava asjaolu ilmnemine võiks kõne alla tulla üksnes siis, kui tegemist on Riigikogu liikmega (PS § 62). Seega käesoleval juhul saab kõne alla tulla üksnes õigusvastasuse välistamine väljendusvabaduse kaitse eesmärgil, sest nagu eesöeldust tuleneb, ei ole kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel idemniteeeti. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 45 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. 4 Käesoleval juhul ei saa aga õigusvastasust välistada tuginedes PS §-le 45, sest nimetatud sätte kohaselt võib seda õigust piirata teise isiku õigusega aule ja heale nimele. JK selgitab, et DKsolvavalt väljendatud hinnang oli ajendatud asjaolust, et hageja vahetas erakonda (astus Res Publica´sse) ning kuna Res Publica soovis umbusaldada Tallinna Linnavalitsust, mille pooled liikmed olid Keskerakonnast, siis pidas ta seda piisavaks, et nimetada hagejat “govno”-ks e. „sitaks”. Kahtlemata iseloomustab poliitikat kui eluvaldkonda arvamusterohkus ja oma seisukohtade ja veendumuste propageerimine, kuid hinnates ja võrreldes hüvesid ning võttes arvesse au ja väärikuse teotamise ajendit, leiab hageja, et ükski poliitiline tegevus ei saa olla põhjuseks sõimata kedagi avalikkuse ees sõnaga “govno”, sest ka poliitika on elu- ja tegevusvaldkond, milles töötavad inimesed teevad oma tööd samamoodi nagu teiste kutsealade esindajad ning nende teistsugune kohtlemine pole põhjendatud. JK leiab, et poliitiku, kui ühe elukutse/eluvaldkonna esindaja au ja väärikuse mõiste au ja väärikuse üldlevinud mõistest erinev tõlgendamine oleks väär ja põhjustaks ebavõrdsust erinevate elukutsete esindajate vahel. 2.
2. Põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja õigusvastasuse vahel.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjuslik seos õigusvastase käitumise ning kahju tekkimise vahel esineb siis, kui kahju tekitaja poolt toime pandud tegu põhjustas kahjuliku tagajärje. Võib ka öelda selliselt, et tegu on kahju põhjuseks siis, kui kahju iseloomustavad sellised asjaolud, mida ilma selle teota ei esineks. Põhjusliku seose esinemise tuvastamisel on käibel kaks teooriat : adekvaatsusteooria ning normi kaitse – eesmärgi teooria. Adekvaatsusteooria kohaselt esineb teo ja tagajärje vahel põhjuslik seos siis, kui tegu on adekvaatne (sarnane, vastav) tagajärjega. Kaitse – eesmärgi teooria kohaselt järgneb vastutus ainult siis, kui selle normi, mida kahju põhjustaja ei järginud, kaitse-eesmärk hõlmas rikkumist ja selle tagajärjel tekkinud kahju. Sellest tulenevalt piisab, kui normi üks eesmärk on kaitsta kannatanut kahju tekkimise eest, mille hüvitamise nõue on esitatud. Hageja leiab, et eespooltooduga on tõendatud, et kostja on oma solvava väärtushinnanguga, mille ta esitas avalikult, põhjustanud hagejale hingelisi üleelamisi ja põhjustanud sellega mittevaralist kahju. Juhindudes ülaltoodust ning võlaõigusseaduse § 127 lg 1 ja 1050 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1, 117 lg 3, 146 ja 147 palub hageja hagiavalduses kohustada kostjat DKt avalikult vabandama hageja JK ees. Välja mõista kostja DKlt hageja JKkasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 50 000 Eesti krooni ja kohtukulud. Kohtuistungil esitas hageja kirjaliku avalduse nõudest osaliseks loobumiseks. Hageja märgib, et tema poolt esialgselt esitatud vabandamise nõuet ei saa kohus õiguskaitsevahendina kohaldada, kuivõrd sellise vahendi kohaldamist ei näe ette seadus. Seetõttu hageja loobub 16.märtsil 2005.a. esitatud hagiavalduses esitatud avaliku vabandamise nõudest ja palub selle nõude osas võtta loobumine vastu. Kostja hagi ei tunnista. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagile: Esiteks. Ei pea kostja seaduslikuks hagiavalduses ära toodud nõuet kohustada kostjat avalikult vabandama hageja JK ees. Teiseks. Ei pea õigustatuks JK solvumist kostja poolt antud tema iseloomustamise peale, mis toimus Tallinna Volikogu istungil 14.oktoobril 2004.a. 5 Mina kasutasin venekeelset sõna “govno” ainult selle sõna otseses tähenduses vastavalt tänapäevasele vene zargoonile ja Tallinnas toimunud vulgaarse võimupööre (putshi) kontekstis. Tarvitatud sõna oli adekvaatne hageja võrdlusega oma kohast ja rollist Keskerakonnas. Kuna ma ei ole nõus kõigis hageja poolt esitatud ekspertarvamuse venekeelse väljendi “govno” keelelis-kultuurilise tähenduse kohta, siis kohustun esitama kohtule eelistungiks minu poolt tellitud ekspertiisi, mis käsitleb küsimust mitte ainult akadeemilisest seisukohast, vaid ka tänase, kiiresti muutuva elu ja meie kultuurruumi kontekstist lähtudes. Kolmandaks. Ei saa nõustuda kostja väitega, “et DK solvavalt väljendatud hinnang oli ajendatud asjaolust, et hageja vahetas erakonda (astus Res Publica’sse) ning kuna Res Publica soovis umbusaldust Tallinna Linnavalitsust, mille pooled liikmed olid Keskerakonnast, siis pidas ta seda piisavaks, et nimetada hagejat “govno”-ks e.”sitaks”. Hageja on ise oma hea nime teotanud. Sellest räägib Keskfraktsiooni eksiarvamusele viimine, kui hageja teatas kõigile fraktsiooni liikmetele, k.a. ka minule, et ta jääb fraktsiooni koosseisu koos meiega kuni eelseisval sügisel toimuvate kohalike valimisteni. Hageja oma iseenda hea nime teotamist kinnitavad vastav maine temast kooliõpetajate hulgas ja üldsuse silmis, kui ebaprofessionaalsest pedagoogist ja koolijuhist, kes oli vallandatud haridusasutuste juhi kohalt seaduste eiramise pärast, ka pedagoogi eetika rikkumise tõttu. Kostja leiab, et ta oma väärtushinnanguga ei põhjustanud hagejale hingelisi üleelamisi ja ei põhjustanud sellega ka mittevaralist kahju. Seoses ülaltooduga palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kohus on kohtuistungil uurinud alljärgnevaid tõendeid: Tallinna Linnavolikogu 14.oktoobri 2004.a. istungi stenogrammiga on tõendatud, et nimetatud istungil kostja ütles hagejale järgmist: K ütleb, et ta on „vintik“. Ta ei ole „vintik“, ja zkašu po russki võ gavno. (tl.10). Ekspertarvamusest venekeelse väljendi govno keelelis-kultuurilise tähenduse kohta nähtub, et sõna govno eestikeelne vaste on sitt. Kui rääkida keskkonnast, kus seda sõna tavapäraselt võidakse kasutada, siis on see võimalik kõigepealt madala kultuuritasemega inimeste puhul või isikute sead, kellele ei ole võõras jäme keelepruuk. Endastmõistetavalt ei saa keeleliskultuurilises kontekstis niisuguse väljendi kasutamine inimese suhtes, seda enam avalikkuse ees, kuidagi olla austav, lugupidav, inimväärikust aktsepteeriv, vaid vastupidi. Sõna govno kasutamine inimese iseloomustamiseks on äärmiselt solvav: ülekantud piltlikus tähenduses kajastub võrdlusmomendina alati sõna algtähendus, vastavad reaalid. Halvustavat hinnangut võimendab omakorda sõna asumine stiiliskaala alumisel pulgal, sõna vulgaarsus. (tl. 11-12). Kostja on tellinud omapoolse ekspertiisi M.V. Lomonossovi Moskva Riikliku ülikooli ajakirjanduse õppetoolilt, milles kostja küsimusele, kas avalikult öeldud vulgaarne sõna (govno) võib solvata amoraalset, ebaausat, seadust rikkuvat, kolleegide petmises paljastatud inimest ning tekitada talle moraalset kahju. Vastatud on, et vulgaarne , jõhker sõimusõna võib haavata igat inimest, sõltumata inimese kõlbelisusest (tl.75-77). Kostja poolt esitatud tunnistajad kinnitavad järgmist: Tunnistaja JL ütluste kohaselt nägi ta Konflikti K ja K vahel meediast ja kuulis seda govnod televiisorist. Tunnistaja töötas K alluvuses 4 aastat ja väidab, et viimane on ebaaus inimene. K valetas, et ta sai Moskvas vehklemises 5-enda koha, tegelikult oli ta 78-s. K karistas õpilast G nii, et peaaegu rebis kõrva. Seda tegi ta kabinetis, mida keegi pealt ei näinud. Ta ei tea kas K sai selle eest karistada. 6 Tunnistaja MZ ütluste kohaselt viivis ta volikogu istungil algusest lõpuni ja kuulis, kui DK ütles JK kohta govno. Saalis tekkis sumin, saalis oli 50-80 inimest lisaks volikogu liikmetele. Nii kaua kui K oli keskerakonnas, ei saa ta tema kohta midagi halba öelda. Tunnistaja TV ütluste kohaselt oli ta 14.10.2004.a. linnavolikogu istungil, kus Kütles, et sa K ei ole lihtsalt mutrike vaid oled govno. See oli õigesti öeldud tema kohta. Tunnistaja IK ütluste kohaselt tema oktoobris 2004.a. linnavolikogu istungil ei viibinud. Kehalise kasvatuse tunnis toimus konflikt tema poja ja K vahel, kui viimane rebis poega kõrvast, nii et kõrvanibu oli lahti. JKoli õpetaja, kes rikkus kutseeetikat. Kostja on esitanud hulgaliselt tõenditena ajalehtede väljavõtteid, millised ei ole arvestatavad tõenditena, millised tingiksid hagi täielikult rahuldamata jätmise. Nendest väljavõtetest nähtuvalt (tl.58) on ka kostjat halvustatult nimetatud. Artiklis „Prügi oma majast“ on JK tunnistanud, et ta läks üle teise fraktsiooni, milleks olid oma põhjused (tl.61). Väljavõttest nädalalehe artiklist „ Vene gümnaasiumi direktorit süüdistatakse vägivallas“ MK –Estonia 8-14 juuni 2005.a. nähtuvalt on viiendate klasside lastevanemad süüdistanud Tallinna Ranniku (endise Kari) gümnaasiumi direktorit JKit laste moraalses ja füüsilises vägivallas (tl.66). Sama nädalalehe 20.26. oktoober 2004.a. väljavõttest nähtuvalt on, et keskerakondlane K ei ole enam mutrike , ta on selle s..t.). tl. 69). Haridusministeeriumile esitatud kollektiivsest Ranniku gümnaasiumi avaldusest nähtuvalt seoses artikliga Vene gümnaasiumi direktorit süüdistatakse vägivallas, on märgitud, et kui K sai direktoriks, on ühe aasta jooksul toimunud suured muutused parema suunas mitte ainult sõnades vaid ka tegudes (t. 81-82). Tallinna Linnavolikogu esimehe kirjast 14.06.2003.a. Kari Gümnaasiumi hoolekogule nähtuvalt kinnitati JK ametisse, kuna ta võitis avaliku konkursi ja vastas igati haridusministri 26.augusti 2002.a. määrusega nr. 65 pedagoogidele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ( tl.83). Kari Gümnaasiumi lastevanemate protestist nähtuvalt on lapsevanemad olnud J.K koolidirektoriks valimise vastu. (tl. 88, 90). 02.06.2005.a. lastevanemate koosoleku protokollist nähtuvalt on kehalise kasvatuse õpetaja J. K sõimanud lapsi (tl.95). Kostja poolt esitatud käskkirjast ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktoriga JK iga tööleping lõpetatud seoses töötaja vääritu teoga 27.mail 1999.a. (tl. 96-105). Lisaks on kostja lisanud tõenditena veel ajaleheartikleid 1999.a. ja 2000, ja 2004.a. aastast, millised viitavad hageja JK negatiivsetele omadustele. ( tl. 107-112,116, 118). Kohus ära kuulanud pooled ja uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele

§-de 127 lg 1, 1045 lg 1 p 4, 1046 lg 1 ja 1050, Alusel.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 1050sätestab süü vastutuse alusena.

Nimetatud §-i lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti

§ 1050

lg 2 kohaselt arvestatakse isiku süü hindamisel muuhulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi ,võimeid ja muid isiklikke omadusi. Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Hageja oli avaliku elu tegelane ja ta oli pälvinud valijate usalduse, kui teda valiti Tallinna Linnavolikogu liikmeks. Kostja poolt esitatud ajaleheartiklid ei oma tõenduslikku väärtust käesolevas asjas. Nimetatud artiklid puudutavad hageja kutsetegevust, millest osa on avaldatud enne Tallinna Linnavolikogu 14.oktoobri 2004.a. istungit ja osa pärast. 7 Ka kostja poolt esitatud tunnistajad MZ ja TV kinnitavad Tallinna Linnavolikogu 14.oktoobri 2004.a. istungil toimunut, kes viibisid kohal. Tunnistaja JL nägi ta pooltevahelist konflikti Tallinna Linnavolikogu istungil meediast, kus mainiti ka sõna govno. Seega pidid sellisest hageja solvamisest kuulma väga paljud inimesed. Saalis oli lisaks volikogu liikmetele 50-80 inimest. Vaieldamatult on tõendatud ekspertiisiaktidega, et sõna govno on inimese iseloomustamiseks äärmiselt solvav. Kohus leiab, et kostja nimetades hagejat avalikult govnoks, on põhjustanud talle hingelist valu ja kannatusi ja selline kostja väärtusotsustus hageja kohta on hagejale eriti solvav. Hageja on kinnitanud, et talle kostja poolt antud sellist väärtushinnangut käsitlevad eriti solvavana ka tema lähedased ja töökaaslased. Kui isikut eriti halvustav hinnang avaldatakse ka massimeedias, on alust eeldada, et hageja mainet on kahjustatud oluliselt. Kuna kostja poolt kasutatud sõna govno omab vene keeles eriliselt halvustavat tähendust, siis leiab, kohus, et on alus mittevaralise kahju väljamõistmiseks kostjalt. Seadus ei sea konkreetseid piire mittevaralise kahju suuruse arvestamisel. Hageja on leidnud, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis oleks 50 000 krooni, mis on piisav, et kompenseeriks hagejale tekitatud avalikku alandust ja häbi ja selline summa ei oleks kostjale ka ülemäära koormav. Kohus selle seisukohaga ei saa nõustuda. Kostja on esitanud tõendid, et tema kui füüsilisest ettevõtjast isikuga on tööleping lõpetatud, kostja on saanud ajavahemikul 01.jaanuar2005.a. kuni 28. august 2005.a. sissetulekut 20 750 krooni, Tallinna Linnavolikogu liikmena on kostja saanud hüvitist perioodil 01.01.2005.a.-29.08.2005.a. ca 3350 krooni kuus, millest on kinni peetud tulumaks, tõendi, et kostja abikaasa on arvel töövõimetuspensionärina ning alates 01.04.2004.a. on tema igakuine pensioni suurus 1524 krooni. (tl. 45-51). Muid tõendeid kostja sissetulekute kohta ei ole, kuigi hageja on avaldanud arvamust, et kostjal võib olla veel muid sissetulekuid.

§ 1045

lg 1 p 4 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

§ 1046

lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada mittevaraline kahju, milline on tõendatud asjas kogutud tõenditega, kuid arvestades kostja materiaalset olukorda, peab kohus nõutavat mittevaralise kahju summat oluliselt vähendada. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid ja tõendeid arvestades tuleb kostjalt DKlt välja mõista hageja JK kasuks mittevaraline kahju summas 15 000 krooni. Kuna hageja loobus kohtuistungil nõudest kohustada DKt avalikult vabandama JK ees, siis kuulub selle hageja nõude osas menetlus lõpetamisele. Kuna enne 01.01.2006.a. jõustunud TsMS-i kuulub vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldamisele menetluskulude jaotamise kindlaksmääramisel seni kehtinud TsMS-is sätestatud. Seega tuleb kostjalt vastavalt TsMS §-le 60 lg 1 mõista hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega, s.o. 1050 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-de 127 lg 1, 1045 lg 1 p 4, 1046 lg 1 ja 1050, TsMS §-de 434, 435, 436, 438, 441 ja 442, kohus o t s u s t a s: lõpetada menetlus hageja JK nõudes DK vastu nõudes kohustada DKt avalikult vabandama JKees, hageja nõudest loobumise tõttu. Välja mõista DKlt mittevaralise kahju hüvitamiseks 15 000 (viisteist tuhat) krooni JK kasuks. 8 Välja mõista DKlt 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni riigilõivu JK kasuks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tallinn Ringkonnakohtule, arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Arne Kolnes kohtunik 9