2-05-8584/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.04.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-8584 (vana nr 2/31-14473/05) Kohtuasi OÜ Ahagi IVvastu 2014,45 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja – OÜ A(reg kood XXX asukoht XXX), esindaja AS Julianuse Inkasso Agrntuur Silver Eensaare isikus Kostja – IV(i.k XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista IV 2014,45 ( kaks tuhat neliteist krooni ja 45 senti) OÜ Aktiva Finants kasuks kasuks. Kohtukulude jaotus
3. Välja mõista IV menetluskulu 621,45 (kuussada kakskümmend üks krooni ja 45 senti) OÜ A kasuks.
4. Välja mõista IV menetluskulu 97,80 (üheksakümmend seitse krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse põhjendused. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt võla summas 4028,90 krooni, millest põhivõlg moodustas summa 2014,45 krooni ja viivised 2014,45 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 420.- krooni ja hageja õigusabikuludes 210,45 krooni. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 21.11.2005.a. ning esitanud hagile vastuse, milles tunnistab tema vastu esitatud hagi ja avaldanud arvamust, et vaidluse võiks lahendada kokkuleppe sõlmimisega. 30.01.2006.a. kohtusse saabunud avalduses teatas hageja, et vähendab esitatud nõuet kostja vastu 2014,45 kroonini kuna kostja on poole summast pärast hagi esitamist hagejale ära tasunud. Hageja poolt pakutud maksegraafikule kostja ei reageerinud. Kohus tegi
6. veebruaril 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil ega esitanud ka kohtule kompromisslepingut, mille kohus oleks saanud kohtumäärusega kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 mis sätestasid, et kõik kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Q-GSM leping oli hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud ja kostjal jäi hagejale tasumata summa 2014,45 krooni, mis tõi endaga kaasa kostjaga lepingu lõpetamise. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivist põhivõla ulatuses, sest kostja on oma kohustuste täitmisega hageja õiguseellase ees viivituses olnud. Viivise nõudmine põhivõla ulatuses on kohtu arvates kohustuste mitteõigeaegsel täitmisel põhjendatud. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda kuna kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420.- krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja õigusabikulu 201,45 krooni. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 97,80 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale 2 hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtunik 3