lg 3 p 3 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostja on palunud asja lahendada tema osavõtuta, mistõttu lahendab kohus asja sisuliselt. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 20.04.2005 teatis nõude loovutamise 2 2-05-8097 kohta, mille kohaselt on Tele2 Eesti AS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 30.12.1997 on AS-i Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel sõlmitud Q-GSM leping, mille kohaselt kohustus AS Tele2 Eesti osutama kostjale teenust (mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused p 6.1.2.) ning kostja kohustus tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja kohaselt (mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused p. 4.1.2.). Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud. Kohtule esitatud saldo kinnitusest nähtub, et seisuga 20.04.2005 on kostja põhivõlg AS-i Tele2 Eesti ees 644,74 krooni. Kostja vaidles võlale vastu. Hageja on kohtule esitanud ka Q GSM lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt lõpetati kostjaga leping 03.04.1998.a.kostja soovil. Nimetatud kokkulepet on kostja kirjalikus vastuses kinnitanud. Hageja vähendas istungil nõuet ja palus kostjalt välja mõista ainult arve nr 140732 alusel tasumata kõneteenuste eest 311,52 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kostja on võtnud endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda saadud teenuste eest. Asjaolu, et kostjaga on leping tema soovil lõpetatud, ei anna alust tasumata kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kostja ei ole tõendanud 15.05.1998.a arve nr 140732 tasumist. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4. kohustus kostja AS-ile Tele2 Eesti arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul. Maksepäevaks tasumata summadelt võis AS Tele2 Eesti nõuda kostjalt alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest viivist. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni, perioodil 30.07.1998-18.06.2005, summas 2430,35 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivisenõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viiviste tasumist summas 644,74 krooni. Kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista viivis summas 311,52 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 311,52 krooni ning viivis 311,52 krooni. Kohtukulud 3 2-05-8097 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud
Kuigi hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 105 krooni hagilt hinnaga 1289.48 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 krooni hagilt hinnaga 623.04 krooni, sest hageja ise vähendas nõuet. Samuti kuulub kostjalt välja mõistmisele 5% hagi rahuldatud osast õigusabikulude eest s.o 31.15 krooni. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi kokku 95.10 krooni- posti kättetoimetamise kulu, mis kuulub samuti kostjalt välja mõistmisele Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.