← Eesti

3-07-423/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-423 Haldusasi Galina Tsvetkova ja Viatcheslav Tsvetkovi kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohustamiseks võtta erandina siseriigis vastu kaebajate elamisloa taotlused Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.02.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Galina Tsvetkova apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 03.06.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitajad: Galina Tsvetkova ja Viatcheslav Tsvetkov ja Viatcheslav Tsvetkovi Vastustaja: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet RESOLUTSIOON Jätta Galina Tsvetkova ja Viatcheslav Tsvetkovi apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.02.2008 otsus muutmata. Menetluskulud jätta kaebajate kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 16.06.

  1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. V. Tsvetkov ja G. Tsvetkova esitasid Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA) erandina siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise sooviavalduse, põhjendades sooviavaldust kehtiva reisidokumendi puudumisega. KMA teavitas 24.11.2006 kaebajaid sellest, et nende erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavaldused on jäetud rahuldamata ja elamisloa taotlused läbi vaatamata. KMA seisukoha 3-07-423 kohaselt ei saa sooviavalduses toodud asjaolusid käsitleda mõjuva põhjusena, mis takistaksid elamisloa taotluse esitamist Eesti Vabariigi välisesinduses. Sooviavaldustele lisatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajad loobunud Vene Föderatsiooni kodakondsusest ja nende kodakondsus on määratlemata. Asjaolu, et kaebajad on määratlemata kodakondsusega isikud, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, mida neil ei olnud võimalik ette näha ning mis takistab neil tähtajalise elamisloa taotluse esitamist Eesti Vabariigi välisesinduses. Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobudes panid kaebajad ennast ise olukorda, kus neil puudub kodakondsus ja kehtiv reisdokument. Vene Föderatsiooni kodakondsuse seaduse §-st 15 tulenevalt on kaebajatel võimalik taastada Vene Föderatsiooni kodakondsus. KMA 30.01.2007 vaideotsusega nr 05-07 jäeti G. Tsvetkova ja V.Tsvetkovi vaie rahuldamata.
  3. G. Tsvetkova ja V. Tsvetkov esitasid 27.02.2007 Tallinna Halduskohtule kaebused KMA kohustamiseks võtta erandina siseriigis vastu G. Tsvetkova ja V. Tsvetkovi elamisloa taotlused (haldusasjad nr 3-07-423 ja nr 3-07-425).
  4. Tallinna Halduskohtu 15.02.2008 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Halduskohtu põhjendused: 1) Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitajad ei ole saanud pärast neile ajutise reisidokumendi andmist selle dokumendi alusel välisriigist sõltuvatel asjaoludel siseneda välisriiki, et esitada taotlus elamisloa saamiseks. Kaebuse esitajad ei ole käesolevas haldusasjas tõendanud, et nad on üldse ITDS § 29 lg 1 või lg 2 alusel taotlenud ajutist reisidokumenti. Kaebuste väited välismaalase passi taotluse esitamisest KMA-le ei ole asjakohased, kuna vastavalt ITDS § 20 lg 1 ja § 27 lg 1 antakse isikutunnistus ja välismaalase pass välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, käesolevas haldusasjas ei ole aga vaidlust selles, et kaebajatel kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis puudub. 2) KMA-le esitatud erandina siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise sooviavalduses ei ole kaebajad mõjuva põhjusena märkinud kohtukaebuses märgitud asjaolusid: et kaebajaid tuleks vaadelda kui kauaaegseid sisserändajaid, et kaebajad ei ohusta Eesti julgeolekut; et on ebainimlik lahutada kaebajaid nende Eestis elavatest lastest; et kaebajatel on Eestis kinnisvara ning garanteeritud sissetulek. 3) Kaebajatele on elamisloa pikendamisest keeldutud siseministri 18.09.2002 käskkirjadega nr 403 ja
  5. Siseministri käskkirjad on läbinud kohtuliku kontrolli. Kaebajatele on keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest veel KMA 6.aprilli 2005 otsustega nr 20051088 ja 20051089 ning ka nimetatud otsused on läbinud kohtuliku kontrolli (Tallinna Halduskohtu 10.08.2005 otsus nr 3-467/2005, Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2005 otsus nr 3-05-248, Riigikohtu 18.09.2006 määrus nr 3-7-1-3-307). Elamisloa andmise menetluses kontrolliti võimalikku riivet kaebajate perekonnaelule ning nende väiteid seoses pikaajalise sisserändaja staatusega. Lisaks on kaebajatele 16.03.2005 tehtud ettekirjutused Eestist lahkumiseks. Kaebajad on nimetatud ettekirjutused vaidlustanud ning Tallinna Halduskohtu 22.02.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-194 jäeti nende kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2006 otsusega samas haldusasjas Tallinna Halduskohtu 22.02.2006 otsuse muutmata ning Riigikohus jättis 15.03.2007 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on lahkumisettekirjutused kehtivad ning kaebajatel on kohustus Eestis lahkuda. Kaebajate ebaseaduslik Eestis viibimine ei saa olla käsitletav mõjuva põhjusena erandina Eestis elamisloa taotlemiseks. 2

(5)3-07-423 4) Kaebajate väide, et kaebajad ei ohusta Eesti julgeolekut, ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv. Riigikohtu halduskolleegium on 20.12.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-76-07 käesoleva haldusasjaga analoogilises asjas leidnud, et välismaalasest lähtuv võimalik oht riigi julgeolekule või sellise ohu puudumine ning riik, kus tuleb taotleda tähtajalist elamisluba, pole omavahel seotud. 5) Kaebajate laste elamine Eestis ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks välismaalaste seaduse (VMS) § 11¹ lg 2 p 6 mõttes, et oleks õigustatud erandi tegemine kaebajate tähtajalise elamisloa taotlemisel. Kohtule esitatud kaebajate kohta koostatud Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase arvestuskaartidest nähtuvalt on kaebajate lapsed sündinud 1973 ja
  1. aastal, seega on tegemist täisealiste inimestega ning tähtajalise elamisloa taotluse esitamine Eesti välisesindusele ei saa olla iseseisvaks põhjuseks, mis saaks katkestada kaebajate suhted nende täisealiste lastega. 6) Kaebajatel Eestis kinnisvara omamine ja garanteeritud sissetuleku olemasolu ei saa kuidagi takistada tähtajalise elamisloa taotluse esitamist Eesti välisesindusele. Lisaks on V. Tsvetkov saanud rahvusvahelise abiprogrammi raames Venemaal Jaroslavli linnas korteri ning ta saab Vene Föderatsiooni vahenditest pensioni, seega on kaebajatel tihe side oma endise kodakondsusjärgse riigiga ning võimalik esitada Vene Föderatsioonis elamisloa taotlus Eesti välisesindusele. 7) Kaebajate vastuses vastustaja vastusele toodud asjaolud võimaluse puudumisest taotleda mõnes välisriigis varjupaika ja Eesti-Vene lepingu poliitilisusest ei ole käesolevas haldusasjas asjassepuutuvad, kuna VMS § 11¹ lg 2 p 6 ei seosta võimalust esitada tähtajalise elamisloa taotlus siseriiklikult kaebajate poolt nimetatud asjaoludega vaid sellega, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Samuti ei ole asjakohased KMA 24.11.2006 kirjadest kaebajate tehtud järeldused, et kaebajad ei ole rikkunud Eesti õigusakte, mille eest neid võiks karistada Eestisse sissesõidukeeluga või mis annaks põhjuse keelduda neile elamisloa väljastamisest. Käesolevas haldusasjas ei vaielda elamisloa andmise üle ega sissesõidukeelu kohaldamise üle. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. G. Tsvetkova ja V. Tsvetkovi apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega nende kaebused rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Halduskohus on väljunud kaebuse piiridest, hakates analüüsima asjaolusid, mida kaebajad ei ole kaebuses taotlenud. 2) Halduskohus on jätnud andmata hinnangu, kuidas kaebajad saaksid ilma isikut tõendava dokumendita taotleda mingilt riigilt sissesõiduluba või elamisluba. Kohus ei selgita, mida peaksid kaebajad tegema, et isikut tõendavat dokumenti saada. Kuna kaebajatel puudub isikut tõendav dokument, ei saa nad ka taotleda ajutist reisidokumenti. 3) Kaebajad on välja astunud Vene Föderatsiooni kodakondsusest oma veendumustest tulenevalt. Kaebajad ei taha ka Vene Föderatsiooni elama asuda. On võimalik, et neid hakatakse Vene Föderatsioonis taga kiusama. Kohtuotsuses pole märgitud ühtegi teist riiki, kuhu kaebajad võiksid lahkuda. 3
(5)3-07-423 4) Kaebajad leiavad, et nad on pikaajalised elanikud. KMA oleks pidanud tegema kaebajatele ettepaneku vastavas osas avalduse põhjenduste täiendamiseks.
  1. KMA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: 1) Halduskohus ei ole kaebuse piiridest väljunud. Analüüsides KMA 24.11.2006 keeldumise õiguspärasust, oli halduskohus pädev hindama kõiki asjaolusid, mis on puutumuses kaebajate viibimisega Eesti Vabariigis ning väidetavate mõjuvate takistustega, mis ei võimalda kaebajatel riigist lahkuda. Kooskõlas HKMS § 19 lõikega 7 ei ole halduskohus seotud kaebuse sõnastusega. 2) Halduskohus on õigesti märkinud, et elamisluba omamata ei ole kaebajatel võimalik isikut tõendavat dokumenti saada. Samas on kaebajatele selgitatud, et ajutist reisidokumenti on võimalik taotleda ka isikut tõendavat dokumenti omamata. 3) Kaebajate vastuväiteid, mis on seotud nende väljaastumisega Vene Föderatsiooni kodakondsusest, on ammendavalt analüüsitud juba haldusasjades, kus arutati kaebajatele tehtud lahkumisettekirjutuste ning elamisloa andmisest keeldumiste seaduslikkust. Jõustunud kohtulahenditega on leitud, et kodakondsuse puudumine ei saa olla Eestist lahkumise takistuseks. Tuvastatud ei ole ka kuid takistusi, mis ei võimaldaks kaebajatel 16.03.2005 tehtud lahkumisettekirjutusi täita. Vastavalt nimetatud jõusolevatele lahkumisettekirjutustele on kaebajad kohustatud Eesti Vabariigist lahkuma. Kohustus kehtib sõltumata sellest, kas kaebajad ise lahkuda soovivad või mitte. 4) Varasemates kohtumenetlustes on hinnatud ka kaebajate väiteid seoses nende pikaajalise sisserändaja staatusega. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad uued asjaolud, mis võiksid tingida varasemate seisukohtade ümberlükkamise. Alates 01.06.2006 toodi välismaalaste seadusesse sisse pikaajalise elaniku elamisloa mõiste. Kaebajad on apellatsioonkaebuses märkinud, et ka nemad on pikaajalised elanikud. Ringkonnakohus leiab, et kaebajad ei vasta välismaalaste seaduse § 14.4 toodud tingimustele juba seetõttu, et neil ei ole kehtivat tähtajalist elamisluba.
  3. Täiendavalt soovib ringkonnakohus veel rõhutada, et erandi tegemisel tuleb kaaluda ka elamisloa taotluse eduväljavaateid. Nimelt võib erandi tegemisest keeldumine olla ebaproportsionaalne juhtudel, kus elamisloa taotlus kuulub tõenäoliselt rahuldamisele ning välisriigis taotluse esitamine poleks küll võimatu, kuid kujutaks endast isiku õigustele põhjendamatult intensiivset riivet. Käesolevas asjas selliseid eeldusi ei esine. Arvestades, et kaebajatele on korduvalt keeldutud elamisloa andmisest ning neile on tehtud ka lahkumisettekirjutus, ei saa järjekordset elamisloa taotlust pidada edukaks. Olukorras, kus kaebajatel suure tõenäosusega ei õnnestu oma viibimist Eesti Vabariigis seadustada, ei ole ebaproportsionaalne, kui nende suhtes ei kohaldata erandit, mis üksnes pikendaks nende ebaseaduslikku riigis viibimist. 4
(5)3-07-423
  1. KMA keeldumine erandi tegemisest ei tähenda, et erandi tegemine ei võiks üldse kõne alla tulla. Käesoleval juhul on erandi tegemisest keeldutud, sest kaebajad pole enda poolt ette võtnud mingeid samme riigist lahkumiseks. Kaebajad viitavad vaid ettekäändena erinevatele takistustele, mis neil ei võimalda Eestist lahkuda, kuid nad pole üritanud neid takistusi kõrvaldada. Juhul, kui kaebajad on teinud kõik endast oleneva (nt taotlenud ajutise reisidokumendi ning viisa või üritanud taastada kodakondsust ning saada seeläbi Vene Föderatsiooni isikutunnistust), kuid Eestist lahkumine ei osutu võimalikuks, on KMA-l põhjust kohaldada välismaalaste seaduses sätestatud erandit.
  2. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebuse esitajate kanda. Kaire Pikamäe Lilianne Aasma Viive Ligi 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.