2-05-8237/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.04.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-8237 (vana nr 2/31-16285/05) Kohtuasi OÜ Ahagi TM vastu 4643,94 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja - OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX), hageja esindaja - AS Julianus Inkasso Agentuur Silver Eensaare isikus Kostja – TM(i.k. XXX elukoht XXX ) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista TM 4643,94 (neli tuhat kuussada nelikümmend kolm krooni ja 94 senti) krooni OÜ A kasuks. Kohtukulude jaotus
3. Välja mõista TM menetluskulu 652,20 (kuussada viiskümmend kaks krooni ja 20senti) krooni OÜ A kasuks.
4. Välja mõista TM menetluskulu 97,00 (üheksakümmend seitse) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja TM 11.11.2000.a. Q-GSM lepingu, mille kohaselt hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad lisaks lepingule täitma ka lepingu lahutamatuks lisaks olevaid Q-GSM mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimusi).
7. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitult ei täitnud ja kostja võlg hagejale oli 10.07.2001.a. seisuga 2321,97 krooni.
8. Kuna vastavalt Üldtingimustele pidi kostja arved tasuma 15 päeva jooksul nende saamisest ja kostja seda ei teinud, arvestab hageja tulenevalt Üldtingimuste VII peatükile lisaks põhivõlale ka viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
9. Tele2 Eesti AS loovutas 20.04.2005.a. nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja arvestab kostja võlga seisuga 18.06.2005.a. järgmiselt: põhivõlg 2321,97 krooni ja viivised 2853,47 krooni.
10. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla summas 2321,97 krooni ja viiviseid 2321,97 krooni, s.o. viivised põhivõla ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 420,00 krooni ja õigusabikuludes summas 232,20 krooni.
11. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – poolte vahel sõlmitud Q-GSM lepinguga, Üldtingimustega, lepingu lõpetamise teatega kostjale, teatisega nõude loovutamisest, hageja võlateatisega kostjale saadetud, kuid tasumata arvete koopiatega. . Kostja seisukoht.
12. Kostja tunnistas tema vastu esitatud hagi osaliselt. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja õiguseellane saatnud talle arved valele aadressile. Õigele aadressile arvete saamisel oleks ta „asjad hagejaga ära klaarinud kuna telefon sai ostetud kasupojale”, kes tegelikult pidi ise tasumise eest hoolt kandma. Kuna lepingus märgitud aadressile ühtegi arvet tulnud ei ole, pole kostja nõus viivist maksma. Võlga saab kostja väideteavalt tasuda osade kaupa, sest on alates 2003.a. veebruarist keskmise puudega invaliid. Ühtki tõendit kostja ei esitanud Kohtuotsuse põhjendused.
13. Kohus tegi 15.märtsil 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses.
14. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 mis 2 sätestasid, et kõik kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.
15. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Q-GSM leping oli hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud ning, et leping ka ennetähtaegselt hageja õiguseellase poolt kostjaga lõpetati. Pooltel puudub vaidlus ka selle üle, et kostjal on hagejale tasumata osaliselt kasutatud teenuste eest ja põhivõlg moodustab kokku summa 2321,97 krooni. Asjaolu, et kostja väidetavalt talle hageja õiguseellase poolt saadetud arveid kätte ei saanud, ei vabasta teda lepingus kokkulepitud teenuste eest tasu maksmisest, sest lepingus kokkulepitud teenuste eest tasu maksmise kohustuse aluseks on teenuse kasutamine, mitte aga arve saamine. Pealegi väitis hageja, et arveid kostjale hakati saatma XXX aadressile kostja enda soovil, millest ta hageja õiguseellast telefoni teel teavitas. Sellele hageja väitele kostja vastuväiteid ei esitanud. Asjaolu, et telefoni kasutas tegelikult kostja kasupoeg, ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähendust, sest lepingu pooleks oli kostja. Võla osade kaupa tagasi maksmises võivad pooled kokku leppida kohtuotsuse täitmise käigus, sest kompromisslepingut, mille kohus oleks saanud kohtumäärusega kinnitada ja kohtuvaidluse lõpetada, kohtule ei esitatud .
16. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivist põhivõla ulatuses. Võlateate väidetav mittesaamine ei vabasta viivitanut viivise maksmise kohustusest. Viivis on osundatud seadusesätete kohaselt leppetrahv kohustatud isiku poolt tähtaegselt täitmata jäetud kohustuste eest. Viivise maksmise kohustus ja suurus tulenevad Üldtingimustest. Kohtukulud
17. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda kuna kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420.- krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulu 232,20 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 97,00 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise ja kostja vastuse hagejale paljundamise kulus. Kohtunik 3