Obsah (5)

§ 24§ 4§ 6§ 3§ 92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2624 Haldusasi A. P. kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse vast

§ 24lg 1 p 1).

1. Kohtukulud jäävad poolte endi kanda.
2. Saata käesoleva kohtumääruse ärakirjad menetlusosalistele e-posti teel. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 24lg 3; § 471).

ASJAOLUD JA KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. A. P. omandis ja valduses on Pärnu Maakonnas Saarde vallas asuvad Kaselohu ja Kasepõllu kinnistud, mis jäävad Kilingi-Nõmme jahipiirkonda. 20.07.2006 pöördus A. P. Pärnumaa keskkonnateenistuse poole avaldusega kobraste poolt ehitatud veevoolu takistuste kõrvaldamiseks, kuna heinamaade üleujutuse tõttu ei olnud võimalik neid osaliselt hooldada ei
2. aastal ega
3. aastal; hoolduskohustus on aga võetud PRIA-lt toetuste saamise tingimusena. 09.08.2006 tegi Pärnumaa keskkonnateenistus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) ettekirjutuse, millega kohustati likvideerida kopratammid 15.09.2006 ning küttida koprad. RMK likvideeris väidetavalt küll kopratammid, kuid kopraid ei küttinud. 02.05.2007 pöördus A. P. sama küsimusega otse RMK poole. 04.06.2007 antud vastuses osundab RMK sellele, et maaomanik võiks ise kopratamme likvideerida. Vastusest ei nähtunud, et RMK oleks täitnud keskkonnateenistuse ettekirjutuse kobraste küttimise osas, et hoida nende arvukus ettenähtud piirides. Kobraste arv on otseses seoses nende poolt tekitavate kahjustuste ulatusega. 28.09.2007 pöördus kaebuse esitaja oma esindaja kaudu RMK poole nõudega heastada temale tekitatud kahju. Tänaseni ei ole kaebuse esitaja oma avaldusele vastust saanud ja kahju on samuti hüvitamata.
4. 21.12.2007 esitas A. P. Tallinna Halduskohtule kaebuse milles palub kohtul RMK-lt välja mõista kaebuse esitajale tekitatud kahju summas 9476 krooni. Vastavalt jahiseaduse (edaspidi JS) § 23 lõikele 4 on jahipiirkonna kasutaja kohustatud likvideerima kopratammid keskkonnateenistuse määratud tähtajaks ja viisil, kui need põhjustavad jahiulukikahjustusi. JS § 22 järgi on jahiulukikahjustuseks muu hulgas üleujutuse põhjustamine. JS § 23 lõikega 1 sätestatakse abinõud jahiulukikahjustuste ärahoidmiseks, mille hulgas on ka jahiuluki tekitatud rajatiste likvideerimine. JS-i täitjaks on kaebuse kohaselt keskkonnaministeerium ja tema valitsemisalas olevad allasutused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et RMK on jätnud täitmata JSs sätestatud kohustused, mille tõttu on kaebuse esitaja saanud varalise kahju saamata jäänud tulu näol kokku summas 9476 krooni. 16.01.2008 määrusega nr võttis kohus A. P. kaebuse menetlusse. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Vastustaja on 19.02.2008 edastatud vastuses seisukohal, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. RMK ei ole haldusorgan kelle pädevuses on välja anda õigusakte sealhulgas halduse üksikakte. RMK põhimääruse (edaspidi põhimäärus) § 1 kohaselt on RMK Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus. RMK töötab põhimääruse (RT I 2007,3,15) alusel ning tema õigused ja kohustused on sätestatud põhimääruse §-s
6. Nimetatud õiguste ja kohustuste hulgas ei ole õigusaktide andmise õigust.

§ 4

lõike 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Kaebusest ei tulene, millist üksikakti ja milline ametnik on rikkunud, mille tulemusel on kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud ning tekitatud varalist kahju. Seega esitatud vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus ning võib kuuluda mõne teise kohtu pädevusse.

1. Kohus küsis 20.03.2008 kohtunõudega Keskkonnaministeeriumi arvamust RMK õigusliku seisundi osas. KESKKONNAMINISTEERIUMI SEISUKOHT
2. 10.04.2008 vastuse kohaselt puudub esitatud kaebuses RMK kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa omaniku ja jahipiirkonda jäävate kinnisasjade omanike suhetes avalik-õiguslik iseloom. RMK ei teosta antud juhul avaliku võimu volitusi. Asjaolu, et jahipiirkonna kasutusloa omanikuks on riigiasutus, ei muuda suhet avalik-õiguslikuks, vaid tegemist on tsiviilõigusliku suhtega. Kuna RMK näol ei ole antud juhul tegemist avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutusega, ei kuulu A. P. kaebuse menetlemine halduskohtu pädevusse. KOHTU SEISUKOHT
3. Halduskohtu pädevusse kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 3 lõige 1 punkt 1 kohaselt avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lõike 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Riigi vastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 7 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. 2 7. Kaebuse kohaselt on RMK jätnud täitmata JS-is sätestatud kohustused, mille tõttu on kaebuse esitaja saanud varalise kahju saamata jäänud tulu näol kokku summas 9476 krooni. Riigikohus on 19.12.2005 määruses nr 3-3-1-64-05 märkinud, et õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise vaidlused on üldreeglina tsiviilasjad ning kuuluvad lahendamisele üldkohtus. Kahju hüvitamise vaidlus kuulub

§ 6

lõike 3 punktist 2 tulenevalt lahendamisele halduskohtus, kui isikule on kahju tekitanud avaliku võimu kandja avalik-õiguslikus suhtes. Seega tuleb halduskohtu ja üldkohtu pädevuse piiritlemisel lähtuda vaidlusaluse õigussuhte iseloomust.

1. Kaebuse esitaja tugineb halduskohtusse pöördumisel asjaolule, et kahju on tekitatud RMK poolt JS-ga sätestatud kohustuste täitmata jätmisel, viidates JS § 23 lõikele
2. Nimetatud sätte kohaselt on jahipiirkonna kasutaja kohustatud likvideerima kopratammid keskkonnateenistuse määratud tähtajaks ja viisil, kui need põhjustavad ulukikahjustusi.
3. Kohus märgib, et tulenevalt JS §-st 9 võib jahimaa anda kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanikuks võib seega olla riigiasutus, aga ka mittetulundusühing, äriühing ja füüsiline isik. Riigiasutusest jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanikule erisusi ei sätestata, mistõttu kehtib ühtne regulatsioon nii riigiasutuse kui eraõigusliku isiku suhtes. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanik võtab loa saamisega endale rida JS-is sätestatud kohustusi, sealhulgas kohustusi suhetes maaomanikega.
4. Antud juhul teostab jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel JS-is sätestatud õiguseid ja kohustusi küll riigiasutus, millest aga ei järeldu, et kahju tekkimist saaks käsitleda avalikõiguslikus suhtes tekitatuks. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et JS-e täitjaks on üksnes Keskkonnaministeerium ja tema valitsemisalas olevad allasutused. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel tekkinud kohustuste täitmisel ei ole tegemist vaid avalik-õigusliku funktsiooniga. Kohus on seisukohal, et kuigi RMK on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigitulundusasutus, mis on loodud seaduse alusel ja mille põhiülesandeks on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalaks oleva riigimetsa majandamine, ei ole kaebuses märgitud kahju tekitatud avalik-õiguslikus suhtes.
5. Kohus viitab Riigikohtu lahendile (haldusasjas nr 3-4-1-10-00), mille kohaselt on avalik õigus kui osa õiguskorrast määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. Kuigi üldjuhul võib eeldada, et avalike ülesannete täitmine on reguleeritud avaliku õiguse normidega, võib avaliku võimu kandja Riigikohtu seisukohalt (haldusasi nr 3-31-15-01) astuda või sattuda avalike ülesannete täitmiseks vajalike vahendite tagamiseks suhetesse, mis on sarnased eraisikute vaheliste suhetega. Käesoleval juhul on RMK kui avaliku võimu kandja seisund kaebuse esitaja suhtes olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraõiguslikest isikutest (sealjuures ka eraisikutest) jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanikud. Eelkirjeldatud asjaolu räägib vaidlusaluse õigussuhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga.
6. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2001 otsuses nr 3-3-1-8-01 märgib kolleegium, vastavalt

§ 3

lõige 1 punktile 1 ja lõikele 2 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lõike 2 kohaselt mõistetakse maa- või linnakohtu pädevuses olevate tsiviilasjadena tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. 13. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolev kaebus kuulub oma sisult tervikuna üldkohtu pädevusse. Kaebuse esitajal on võimalus pöörduda RMA vastu hagiga Harju Maakohtusse ja esitada lepinguvälise kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse sätete alusel. 3 14.

§ 24

lõike 1 punkti 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seega kuulub käesoleva haldusasja menetlus lõpetamisele. 15.

§ 92

lõike 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebuse esitaja. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust kohtukulude hüvitamiseks, mistõttu jätab kohus kohtukulud poolte endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 4