KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2008 Tallinn Haldusasja number 3-06-1431 Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Haldusasi J.T kaebus

§ 12lg 3).

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale, vastustajale ja kolmandale isikule ning tagastada vastustajale nende 22.05.2006 a. kirja nr. 10-7/1223-1 ja sellele lisatud otsuse originaalid.. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 12lg 3).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD

1. J.T esitas 19.07.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 09.11.2004 korralduse nr 730 „Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektori 06.09.2001 ettekirjutuse nr 41 täitmise tähtaja määramine“ täitmiseks.
2. Halduskohtule esitatud kaebus peab vastama halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-s 10 sätestatud nõuetele. Tallinna Halduskohtu 17.10.2006 kohtumäärusega jäeti J.T kaebus käiguta, kuna kohtule jäi arusaamatuks esitatud kaebuse eesmärk, arvestades esialgses kaebuses välja toodud taotlusi ja faktilist asjaolu. 17.10.2006 määruses pööras kohus kaebaja tähelepanu kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimusele. Kohus andis kaebajale 15 päeva aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks arvestades nimetatud määruse kättesaamisest.

1. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 17.10.2006 kohtunõudele esitas Viimsi Vallavalitsus 25.10.2006 kohtule Viimsi Vallavalitsuse Ehitusameti poolt 22.08.2005 kinnitatud Viimsi vallas, xxxxxxxxxxxx asuva elamu muudatusprojekti variantlahenduse.
2. 03.11.2006 saabus Tallinna Halduskohtule kaebuse täiendus. Tallinna Halduskohtu 14.11.2006 kohtumäärusega jäeti J.T kaebus teistkordselt käiguta ning anti kaebajale 15 päeva aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas J.T-le käiguta jätmise määruses, et kaebuse täpsustuses tuleb kaebajal märkida, millal ta sai teada Viimsi Vallavalitsuse 22.08.2005 kinnitatud muudatusprojekti variantlahendusest ning põhjendama, mis põhjustel ei esitanud kaebaja kaebust tähtaegselt.
3. 29.11.2006 saabus kohtule kaebaja vastus, milles J.T leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt ja palub võtta esitatud kaebus menetlusse.
4. Tallinna Halduskohtu 18.12.2006 kohtumäärusega võeti J.T kaebus menetlusse tähtaegsuse küsimuse lahendamiseks. Menetlusse võtmise määrusega tunnistati käesolevas haldusasjas vastustajaks Viimsi Vallavalitsus ja kaasati N.I menetlusse kolmanda isikuna. Nimetatud määrusega kohustas kohus vastustajat esitama kirjalik arvamus kaebuse esitamise tähtaegsuse osas hiljemalt 29.12.
6. 22.12.2006 esitas vastustaja volitatud esindaja Jaan Tomson kohtule taotluse vastamistähtaja pikendamiseks. Tallinna Halduskohtu 22.12.2006 kohtumäärusega rahuldati esitatud taotlus menetlustähtaja pikendamiseks ning võimaldati Viimsi Vallavalitsusel esitada arvamus kaebuse esitamise tähtaegsuse osas hiljemalt 05.01.
8. Viimsi Vallavalitsuse esindaja esitas 05.01.2007 kohtule kirjaliku arvamuse J.T kaebuse esitamise tähtaegsuse ja põhjendatuse kohta. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on sisuliselt põhjendamata ja alusetu ning esitatud tähtaega. Viimsi Vallavalitsuse selgituste kohaselt on kaebuse esitaja saanud kätte Ehitusameti juhataja-ehitusjärelevalve peainspektor J.Kulleri 17.05.2006 otsuse, millega tunnistati kehtetuks 6.09.2001 ettekirjutus nr 41 xxxxxxxxxx hoone välisseina tulemüüriks ümberehitamise nõude osas, hiljemalt
9. aasta detsembri keskel, Viimsi Vallavalitsuse 12.12.2005 kirja nr 107/2931-1 lisana. Vastustaja kinnitab, et nimetatud kiri, mille saamist on J.T maininud oma 29.11.2006 vastuses halduskohtu 14.11.2006 määrusele, saadetud vastuseks kaebaja 11.11.2006 kirjale ning selles on selgitatud, et tulemüüri ehitamise nõudest loobumine tuleneb Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ kehtestatud nõuete muutmisest võrreldes enne seda kehtinud tuleohutusnõuetega, millest oli lähtutud ettekirjutuse nr 41 koostamise ajal. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema
10. aasta detsembri keskel ja lõppes
11. aasta jaanuari keskel, s.t. 6 kuud enne kaebuse esitamist. Vastustaja selgitab, et kaebaja sai teistkordselt 17.05.2006 „Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise otsuse“ koopia kätte 22.05.2006 koos Viimsi Vallavalitsuse 22.05.2006 kirjaga nr 10-7/1223-1, mida tõendab kaebaja allkiri ja tema poolt kirjutatud kuupäev selle kirja ärakirjal. Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et käesoleva kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema 22.05.2006 ja lõppes 21.06.2006, s.o. 28-päeva enne kaebuse esitamist. Vastustaja oma vastuses selgitab, et otsustamine selle üle, milliseid abinõusid on vaja kasutada tuleohutuse tagamiseks kuulub Päästeameti ametniku pädevusse ning naabri, käesoleval juhul kaebaja, nõusolek ei ole nõutav ja tähtsust ei oma. Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et J.T kaebus Viimsi Vallavalitsuse 09.11.2004 korralduse nr 730 täitmiseks kohustamise nõudes kuulub lõpetamisele

§ 12lg 3 alusel 9.

19.01.2007 esitas J.T kohtule vastuse Viimsi Vallavalitsuse arvamusele kaebuse tähtaegsuse osas ning taotluse tähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja soovib täiendada oma kaebust ning palub kohtul tühistada 17.05.2006 Ehitusameti juhataja-ehitusjärelevalve peainspektor Juhan Kulleri otsus, millega tunnistati ettekirjutus nr 41 kehtetuks. Kaebaja leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks on olemas seaduslikud alused, sest Viimsi Vallavalitsus viis kaebajat segadusse oma ebaseadusliku tegevusega, kinnitades ja kooskõlastades muudatusprojekti variantlahendust sellel ajal kui kehtis korraldus nr 730 ja ettekirjutus nr

1. Kaebaja arvates on tegemist tema õiguste jätkuva rikkumisega, kuna 2 korraldust nr 730 ei ole tühistatud. Lähtudes eeltoodust leiab kaebaja, et tal on õigus nõuda korralduse nr 730 täitmist.
2. 12.02.2007 esitas J.T Tallinna Halduskohtule taotluse lisada käesoleva haldusasja materjalide juurde Harju Maavalitsuse maavanema Värner Lootsmanni 06.02.2007 kiri nr 1.3-2/739, millest nähtub, et kaebaja esitas 01.02.2007 maavanemale taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks. Esitatud kirjast nähtub, et maavanem on seisukohal, et ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus ei saa tühistada korraldust nr 730 ning järelevalvemenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd asja menetlemine on juba halduskohtus.
3. 26.02.2007 saabus kohtule kolmanda isiku N.I arvamus käesoleva kaebuse tähtaegsuse kohta. Kolmas isik leiab, et J.T ei ole esitanud käesolevat kaebust tähtaegselt ning palub menetlus lõpetada

§ 12lg 3 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED 12.

§ 9

lg 2 kohaselt võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamise kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse.

1. Riigikohtu Halduskolleegiumi 19.04.2006 kohtumääruses nr 3-3-1-26-06 on leitud, et : „/../kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.. Kaebetähtaja möödalaskmisel võivad ennistamise aluseks olla reeglina vaid objektiivsed takistused, mis ei võimaldanud kaebuse tähtaegset esitamist, näiteks haigused, vms/../“.
2. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega kaebetähtaja kulgemise osas. Lähtudes Riigikohtu Halduskolleegiumi 19.06.2001 määrusest nr 3-3-1-38-01 algab kaebetähtaja kulgemine haldusaktist teadasaamisel, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb lugeda kaebetähtaja kulgemise algusajaks ajahetke, millal J.T sai kätte Viimsi Vallavalitsuse 22.05.2006 kirja nr 10-7/12231, millele oli lisatud ka 17.05.2006 Ehitusameti juhataja-ehitusjärelevalve peainspektor Juhan Kulleri poolt allkirjastatud otsus. Seega tuleb 30-päevase kaebetähtaja kulgemise ajahetkeks lugeda 22.05.2006 ja lõpuks 21.06.2006.Antud asjaolu tõendab ka kaebaja allkiri ja tema poolt kirjutatud kuupäev selle kirja ärakirjal, milleks on 22.05.
3. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesolev kohustamis-ja tühistamiskaebus on kaebaja J.T poolt esitatud 28- päevalise hilinemisega.
4. Riigikohtu Halduskolleegiumi 19.06.2001 määruses nr 3-3-1-38-01 on leitud, et : „/../Kui haldusakti adressaat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste rikkumises selgusele ei jõua ning akti ei vaidlusta, on hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus kaebaja taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja/../“
5. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja toonud kaebetähtaja ennistamise taotluses esile mõjuvate põhjustena hinnatavaid asjaolusid, mis oleksid takistanud J.T-l kaebusega halduskohtusse pöördumast ajavahemikus 22.05.2006-21.06.
6. Kaebetähtaega ennistamist tingivate mõjuvate põhjustena on kaebuse esitaja toonud välja asjaolu, et 3 Viimsi Vallavalitsus viis kaebajat segadusse oma ebaseadusliku tegevusega, kinnitades ja kooskõlastades muudatusprojekti variantlahendust sellel ajal, kui kehtis ettekirjutus nr
7. Kohus möönab, et kaebaja võis olla viidud segadusse Viimsi Vallavalitsuse tegevusest 06.09.2001 ettekirjutuse nr 41 kehtimise ajal, kuid saades teada nimetatu kehtetuks tunnistamisest 22.05.2006 pidi kaebaja mõistma, et xxxxxxxxxxx hoone välisseina ei ehitata ümber tulemüüriks. Veelgi enam – kaebaja poolt viidatud muudatusprojekti variantlahenduse kinnitamisel ja selle sisust teadasaamisel esitas J.T enda kinnitusel Tallinna Halduskohtule 29.12.2005 taotluse selle tühistamiseks.(t.l.103). Nähtuvalt sellest ja asjaolust, et Viimsi Vallavalitsuse korralduse nr. 730 sihtobjekt asub tema naaberkrundil, pidi kaebajale selge olema ja oligi selge, et korraldust ei täidetud selles ettenähtud tähtajaks. Seetõttu ei saa kohus lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel kaebaja väiteid, et Viimsi Vallavalitsuse tegevus ajas teda segadusse. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Viimsi Vallavalitsuse tegevust, mis oleks võinud põhjustada kaebaja segadust kaebuse esitamisega seotud asjaoludes ajavahemikul 22.05.2006 -21.06.2006 ehk kaebuse esitamiseks seadusega ette nähtud 30-päevase tähtaja jooksul. Seega oli J.T-l piisavalt aega (22.05.200621.06.2006) selleks, et esitada käesolev kaebus tähtaegselt.
8. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohustamis-ja tühistamiskaebuse osas ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele, kuna kaebuse esitaja ei ole välja toonud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleks võinud takistada käesoleva kaebuse tähtaegselt esitamist. Seega kuulub haldusasja nr 3-06-1431 menetlus

§ 12lg 3 alusel lõpetamisele.

1. Kohus peab veel siinkohal vajalikuks märkida, et tulenevalt menetletava haldusasja komplitseeritusest ja kaebaja poolt esitatud menetluslikest taotlustest ja pöördumistest Harju maavanema poole ja nende seosest asja võimaliku lahendusega, ei pidanud kohus asjaga seotud isikute arvamusega tutvumata varem võimalikuks võtta seisukohta kaebetähtaja ennistamise suhtes. Ühtlasi jätab kohus tulenevalt kaebetähtaja ennistamata jätmisest ja asja menetluse lõpetamisest sellel alusel läbi vaatamata ja otsustamata kõik muud menetluses esitatud taotlused.
2. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebaja leiab, et lisaks kolmandale isikule on talle kahju põhjustanud ka Viimsi Vallavalitsus oma seadusvastase tegevuse või tegevusetusega, on tal võimalik tuginedes riigivastutuse seadusele (RVS) nõuda tekitatud kahju hüvitamist RVS § 17 lg 1 alusel, kas haldusorganilt või kohtu kaudu. Kahju hüvitamise taotlus tuleb RVS § 17 lg 3 järgi esitada 3 aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai. 20.

§ 84

lõike 4 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Vastavalt Rahandusministri

1. detsembri
2. a määrus nr 68 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ §-le 10 on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga riigilõivu võtnud asutusele kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Eelnimetatud korra § 11 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise avalduses märkida: 1) riigilõivu tasunud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev või juriidilise isiku nimi ja registrikood või selle puudumisel notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas; 2) panga nimi ja riigilõivu tasuja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 4 6) toimingu nimetus, mille eest tasutud lõivu tagastamist taotletakse, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev või registrikood või selle puudumisel notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas).
3. Kohus ei saa J.T-le riigilõivu tagastada enne, kui J.T on esitanud kohtule ülaltoodud andmed ja taotluse riigilõivu tagastamiseks Daimar Liiv Kohtunik 5