2-05-7779/1

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.05.2006.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-7779 (vana nr 2/31-8781/05) Kohtuasi OÜ Ahagi UMvastu 3.403,18 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja: OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX), hageja esindaja: AS Julianus Inkasso Agentuur Silver Eensaare isikus Kostja: UM(i.k. XXX, elukoht XX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista UM3.403,18 (kolm tuhat nelisada kolm krooni ja 18 senti) Akasuks. krooni OÜ Kohtukulude jaotus
3. Välja mõista Urmas Madissonilt menetluskulu 450,16 (nelisada viiskümmend krooni ja 16 senti) krooni OÜ Akasuks.
4. Välja mõista Urmas Madissonilt menetluskulu 33,50 (kolmkümmend kolm krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. 1 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja UM22.05.2001.a. Q-GSM lepingu, mille kohaselt hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad lisaks lepingule täitma ka lepingu lahutamatuks lisaks olevaid Q-GSM mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimusi).
7. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitult ei täitnud ja kostja võlg hagejale oli 19.03.2002.a. seisuga 1.701,59 krooni.
8. Kuna vastavalt Üldtingimustele pidi kostja arved tasuma 15 päeva jooksul nende saamisest ja kostja seda ei teinud, arvestab hageja tulenevalt Üldtingimuste VII peatükile lisaks põhivõlale ka viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
9. Tele2 Eesti AS loovutas 20.04.2005.a. nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja arvestab kostja võlga seisuga 18.06.2005.a. järgmiselt: põhivõlg 1.701,59 krooni ja viivised 3.024,58 krooni.
10. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla summas 1.701,59 krooni ja viiviseid 1.701,59 krooni, s.o. viivised põhivõla ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 280,00 krooni ja õigusabikuludes summas 170,16 krooni.
11. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – poolte vahel sõlmitud Q-GSM lepinguga, Üldtingimustega, lepingu lõpetamise teatega kostjale, teatisega nõude loovutamisest ning hageja võlateatisega kostjale. Kostja seisukoht.
12. Kostja tunnistab tema vastu esitatud hagi põhivõla ulatuses, kuid palub määrata kindlaks põhivõla tasumine hagejale maksegraafikuga 300.- krooni kuus. .
13. Kostja on nõus tasuma hagejale ka tema õigusabikulud summas 170,16 krooni, kuid ülejäänud kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.
14. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele viiviste väljamõistmiseks ja palub kohtul arvestada sellega, et tal on 2 väikest alla 3- aastast last, naine on lapsehoolduspuhkusel ning pere elab Võrumaal, kus on raske kindlustada end pideva töö ja korraliku sissetulekuga, millest tulenevalt on pere majanduslik olukord ebastabiilne. Ühtki tõendit oma vastuväidete tõendamiseks kostja ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
15. Kohus tegi 19.aprillil 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte 2 vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses.
16. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 mis sätestasid, et kõik kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.
17. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Q-GSM leping oli hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud ja kostjal jäi hagejale tasumata summa 1.701,59 krooni, mis tõi endaga kaasa kostjaga lepingu lõpetamise. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt põhivõlg ka hageja kasuks välja mõista.
18. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivist põhivõla ulatuses. TsK § 191 lg 1 kohaselt on viivis seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kostja on ja oli arvete tasumisega viivituses. Seda ei vaidlusta ka kostja. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esiletoodud asjaolud mida ta palub kohtuotsuse tegemisel arvestada, on esiteks paljasõnalised ning tõendamata ning need ei vabasta teda ka viivise maksmise kohustusest hagejale. Viivise suurus on kokku lepituid Üldtingimustes, mis on lepingu lahutamatuks lisaks.
19. Kohus on seisukohal, et kuna pooled ei ole kohtumenetluse käigus esitanud kohtule kompromisslepingut, mille kohus saaks kohtumäärusega kinnitada ja asjas menetluse lõpetada, tuleb vaidlus poolte vahel lahendada kohtuotsusega. Pooled võivad võla maksmises maksegraafiku alusel kokku leppida ka kohtuotsuse täitmise käigus.
20. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda kuna kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280.- krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulu 170,16 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 33.50 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtunik 3