) § 117 lg 2 p 1 tähenduses võlgniku lähikondsete vahel – MSoli ühe likvideerija ja teise juhatuse liige. Nimetatud korteri tasuta võõrandamise lepinguga, sisuliselt kinkelepinguga, läks võlgniku omandusest välja oluline osa tema varast, millest oleks moodustunud pankrotivara. Seega kahjustas lepingu sõlmimine võlausaldajate huve. Hageja palub tunnistada 14.01.2002.a sõlmitud korteri XXX tasuta võõrandamise leping kehtetuks, kustutada kinnistusregistri registriosa II jaost I järjekohal olev omandikanne KÜ XXX kasuks ning kanda kinnistusregistri registriosa II jakku omanikuna EEK (pankrotis). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu, kuivõrd korteriühistu juhatus ei saa olla käesolevas asjas kostjaks, kuna XXX elamu korteriomanditeks jagamisel jäeti vaidlusalune XXX korter kaasomandisse ning see kuulub mõttelise osana kõigile korteriomanikele. Juhatus ei ole korteriomandi kaasomanik, vaid korteriomanike vara valitseja, kelle õigused ja kohustused on ammendavalt loetletud korteriomandi seadus (KOS) §-s 21. Kostja on seisukohal, et tehingu vaidlustamisel, mille tulemusena võib väheneda XXX kaasomandi mõtteline osa, tuleks kostjatena protsessi kaasata kõik korteri nr 74 kaasomanikud. Kostja ei ole ka sisuliselt hagiga nõus, kuna leiab, et vaidlusalune korter kuulus algusest peale kõigile elamu XXX elanikele ning oli nende ühiskasutuses. Praegused korteriomanikud on EEK liikmetena kasutanud XXX eluruumi elamuehituskooperatiivi kontoriruumina ning ühiselt kandnud ruumi kasutamisega seotud kulutusi. Ka käesoleval ajal kasutavad KÜ XXX korteriomanikud (endised EEK liikmed) korterit nr 74 ühiselt samal otstarbel – kontoriruumina. Peale EEK sundlõpetamist ja likvideerimist kuulus nimetatud korter üleandmisele endistele kooperatiivi liikmetele, sest sundlõpetatud elamukooperatiivil oli piisavalt vahendeid viimaste tasumata jäänud maksete tegemiseks. Kostja arvates ei ole korteri tasuta võõrandamisega hagejale kahju tekitatud, kuna tehing on tehtud endiste kooperatiiviliikmete huvides. Kostjale 2 teadaolevalt ei ole vaidlustatud tehinguga võlausaldajate huve rikutud, kuna hagejal ei olnud võlgnevust kolmandate isikute ees. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tallinna Linnakohtu 26.11.2001.a otsusega on tagasi kutsutud Elamuehituskooperatiiv (likvideeerimisel) likvideerija TV ning määratud uueks likvideerijaks Mark Šigalov. Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2002.a otsusega on Tallinna Linnakohtu 26.11.2001.a otsus tühistatud ning tehtud asjas uus otsus, millega on EK liikmete avaldus EK likvideerija T. Vapper`i tagasikutsumiseks ja uue likvideerija määramiseks jäetud rahuldamata. Tallinna Linnakohtu 27.01.2004.a otsusega on välja kuulutatud Elamuehituskooperatiiv (likvideerimisel) pankrot ning pankrotihalduriks on nimetatud Liina Nõmmik. 14.01.2002.a on Elamukooperatiiv (likvideerimisel) ja KÜsõlminud korteri tasuta võõrandamise lepingu, millega Elamukooperatiiv (likvideerimisel), keda esindas likvideerija MS, võõrandas tasuta Korteriühistule XXX Tallinnas, keda esindasid juhatuse liikmed TV ja MS, XXX asuva korteri. Harju Maakohtu kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr XXX väljatrükist nähtuvalt on korteriomandi asukohaga XXX omanikuks KÜ(registrikood 80156495). Hageja palub tunnistada kehtetuks 14.01.2002.a sõlmitud korteri XXX tasuta võõrandamise lepingu, millega Elamukooperatiiv (likvideerimisel), keda esindas likvideerija MS, võõrandas tasuta Korteriühistule XXX ülalnimetatud korteri. Hageja on seisukohal, et vara tasuta võõrandamise leping sõlmiti pankrotiseaduse (
) § 117 lg 2 p 1 tähenduses võlgniku lähikondsete vahel – MSoli ühe lepingu poole likvideerija ja teise lepingu poole juhatuse liige. Kostja on seisukohal, et vaidlusalune korter kuulus algusest peale, see tähendab elamuehituskooperatiivi moodustamisest kõigile XXX elanikele, kuna oli olnud kogu aeg kasutusel kontoriruumina ning korteriühistu liikmete arvates on see korter olnud nende vara algusest peale. Seetõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Korter asukohaga XXX ei ole kunagi kuulunud kõigile XXX elanikele, vaid on kuulunud EEK-le Anija. EEK kooperatiivi liikmed olid oma osaku omanikud. KÜ XXX ei ole EK õigusjärglane, vaid korteri omanike poolt elamu ühiseks haldamiseks asutatud iseseisev juriidiline isik, kes tegutseb oma põhikirja alusel. Nimetatud asjaolu on tõendatud KÜ XXX registrikaardi väljavõttega. Kohtule on esitatud Tallinna notari Liia Aigro poolt tõestatud korteri tasuta võõrandamise leping, millest nähtub, et korter asukohaga XXX oli lepingu sõlmimise ajal Elamukooperatiivi (likvideerimisel) omandis. Kinnistusraamatu väljatrükist nähtuvalt on Tallinnas XXX elamus asuv kooperatiivi kontoriruumina kasutusel olnud korter nr. 74 KÜ XXX omandis alates 14.01.2002.a Seega puudub EEK (pankrotis) pankrotihalduril võimalus nimetatud korteri võõrandamiseks pankrotimenetluses, kuna EEK (pankrotis) vara on välja läinud tema omandist, kuigi lepingu sõlmimise ajal võis tehing tunduda õiguspärane, mida ta aga hilisemate sündmuste ja asjaolude tõttu enam ei ole.
lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel
§-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi 3 teadma. XXX tasuta võõrandamise leping sõlmiti kaks aastat enne hageja pankroti väljakuulutamist. Seega kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et vara tasuta võõrandamise lepinguga läks hageja/võlgniku omandusest välja oluline osa tema varast, millest oleks moodustunud pankrotivara. Vastavalt
lg 2 on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Seega on lepingu sõlmimisega võlausaldajate huve kahjustatud. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et temale teadaolevalt ei ole korteri võõrandamisega võlausaldajatele kahju tekitatud ega nende huve rikutud. Kohus leiab, et põhjendatud on pankrotihalduri väide, et vaidlusalune leping on sõlmitud võlgniku lähikondsete vahel, kuivõrd korteri tasuta võõrandamise lepingust nähtub, et Elamukooperatiivi (likvideerimisel) on lepingu sõlmimisel esindanud likvideerija MS, kes on samal ajal olnud ka KÜjuhatuse liikmeks.
lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Vastavalt
lg 3 eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 14.01.2002.a sõlmitud korteri tasuta võõrandamise leping tuleb tunnistada kehtetuks tulenevalt
Samuti tuleb muuta Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr XXX II jaos kannet omaniku kohta, kustutades omanikukande KÜkohta ning kandes sisse omanikuna Elamuehituskooperatiivi (pankrotis). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 64 lg 1 tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv, mille tasumisest on hageja vabastatud. Tallinna Linnakohtu 10.10.2005.a määrusega on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest käesolevas tsiviilasjas nii hagiavalduse esitamisel kui ka hagi rahuldamata jätmisel. TSMS § 47 lg 3 sätestab, et kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 7 tasutakse hagiavalduse esitamisel lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise vaidluses riigilõivu 200 krooni. RLS § 37 lg 3 kohaselt tasutakse mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagi avalduse esitamisel riigilõivu 60 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele kokku 260 krooni. TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise postikulud summas 217,10 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.