← Eesti

2-05-745/2

Tsiviilasi nr 2-05-745 (endine nr 2/28-1920/05) KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

  1. aprillil 2006.a. Harju Maakohtu kohtunik Küllike Johannson, hageja ja tema abistaja Malle Laani ning kostja ja tema esindaja vandeadvokaat Sergei Narusbergi osavõtul, arutas
  2. märtsil 2006 avalikul kohtuistungil Tallinnas UL(i. k. XXX, XXX) hagi IK(i. k. XXX, XXX) vastu lepingu lõpetamise, ruumide vabastamise ja üüri võlgnevuse nõudes. Hagiavaldus 12.oktoobril 1999 sõlmis hageja kostjaga mitteeluruumi rendilepingu, mille alusel andis kostjale rendile talle kui GÜ liikmele kuuluva garaažiboksi 4132 asukohaga XXX, Tallinn alates
  3. oktoobrist 1999 kuni 13.okroobrini
  4. Kuna kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt, nõustus hageja pikendama lepingut veel üheks aastaks, s o kuni
  5. oktoobrini
  6. Kuna kostja jätkas garaažiboksi kasutamist ja selle eest tasumist poolte suulisel kokkuleppel, muutus tähtajaline mitteeluruumi rendileping määramata ajaks sõlmitud lepinguks. Ajavahemikul 2001 oktoobrist kuni 2004 veebruarikuuni täitis kostja lepinguga endale võetud kohustused ja tasus lepingujärgsed maksed.
  7. veebruariks 2004 ettenähtud maksetähtpäeval keeldus kostja lepingust tulenevaid makseid tasumast.
  8. novembril 2004 saatis hageja kostjale väljastusteatega tähitud kirja, milles palus garaažiboks hagejale üle anda ja võlgnevuse tasuda.
  9. jaanuaril 2005 tagastati kiri sideasutuse märkusega, et kodanik K keeldub kirja vastu võtmast. Rendilepingu p 2.1.1 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma renti 350.- krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt kostja seda kohustust alates 2004 aasta veebruarikuust täitnud ei ole. Rendilepingu p 2.1.2 kohaselt oli kostja kohustatud kasutama renditud ruumi sihtotstarbeliselt, s o garaažina auto hoidmiseks. Tegelikult kasutab kostja garaažiboksi laoruumina, seega mittesihipäraselt. VÕS § 312 lg 2 kohaselt tuleb tähtajatu üürilepingu ülesütlemisest teatada ette vähemalt üks kuu ning § 147 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, kui on õigus nõuda täitmist. Õigus nõuda täitmist tekkis hagejal 2004 veebruaris, sest selle ajani oli kostja oma lepingujärgsed kohustused täitnud. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 146-148 ja 156, palub hageja: 1) lõpetada poolte vahel 12.10.1999 sõlmitud mitteeluruumi rendileping ja kohustada kostjat vabastama tema kasutusse antud garaažiboks 4132 asukohaga XXX, Tallinn; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja garaažiboksi lepingujärgse rendi esialgne maksumus 3850.- krooni; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis arvestusega 7% aastas võlgnevuse lõppsummast; 4) kohtukulud mõista välja kostjalt. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited. Pooltevaheline mitteeluruumi rendileping oli sõlmitud kirjalikult 14.10.1999 kehtivuse tähtajaga kuni 13.10.
  10. Lepingu kehtivuse tähtaeg oli pikendatud kirjalikult kuni 12.10.
  11. Tähtaja saabumisel lepingu kehtivuse tähtaega kirjalikult ei pikendatud ning kostja jätkas garaažiboksi 4132 kasutamist, tasudes selle eest endiselt 350.- krooni kuus. Tasumine toimus sularahas, kusjuures hageja soovis, et mugavuse mõttes tasuks kostja korraga kolme kuu eest. Mingit võlgnevust kostjal hageja ees ei ole. Viimati tasus kostja hagejale veebruaris 2004 kolme kuu tasu 1050.- krooni jaanuari, veebruari ja märtsi eest. Sellel kohtumisel palus hageja suuliselt, et vabastaksin garaažiboksi 01.aprilliks
  12. Hageja ei täpsustanud garaažiboksi üleandmise asjaolusid nagu näiteks kokkusaamise kellaaega jms.
  13. aprilliks 2004 kostja vabastas garaažiboksi 4132, võttes ära ukselt oma tabaluku, et võimaldada hagejale juurdepääs garaaži. Mingit kirja hagejalt ei ole kostja saanud ega ole keeldunud seda vastu võtmast. Hageja nõue kostja vastu on kostjale arusaamatu ja põhjendamatu, sest nii kirjalik kui ka suuline leping on lõpetatud vastavalt hageja soovile, garaažiboks 4132 on vabastatud
  14. aprilliks 2004 ning kõik rahalised kohustused hageja ees on kostja poolt täidetud. Hagiavalduse 10.10.2005 täpsustamised Hageja loeb poolte vahel sõlmitud rendilepingu ülesöelduks alates
  15. detsembrist
  16. Alates
  17. märtsist 2004 kuni
  18. detsembrini 2004 on kostjal tasumata mitteeluruumigaraažiboksi kasutamise eest üür 9 kuu eest summas 3150.- krooni. Hageja väidab, et kostja ei tasunud
  19. detsembriks 2004 talle võlguolevat summat ega andnud renditud mitteeluruumigaraažiboksi hagejale üle, vaid jätkas selle kasutamist. Garaažiboks on suletud tabalukuga, mille võtit hagejal ei ole. Hageja ei ole saanud kasutada garaažiboksi sihtotstarbeliselt ega ole saanud garaažiboksi välja üürida. Sellega on kostja tekitanud hagejale varalist kahju saamata jäänud tulu näol, mille suurus alates
  20. detsembrist 2004 kuni
  21. oktoobrini 2005 s o 10 kuu eest on 3500.- krooni, millele lisandub
  22. oktoobri 2005 seisuga väljamõistmisele kuuluv esialgne viivis summas 240.-krooni. Hagiavalduse 15.03.2006 täpsustamised Lähtudes 15.10.2005 ei ole kostja asunud võlga tasuma ning ei ole garaažiboksi vabastanud ja hagejale üle andnud. Seepärast palub hageja suurendada viiviste summat 6 kuu eest 144.krooni võrra. Samuti palub hageja lisada täiendavalt 6 kuu eest saamata jäänud tulu summa 3500.- krooni. Saamata jäänud tulu summa seisuga 15.04.2006 on seega 5600.- kroomi. Kuigi garaažibokside rendihinnad on tõusnud 400-450.- kroonini kuus, ei pea hageja vajalikuks suurendada talle tekitatud kahjusummasid saamata jäänud tulu näol, sest enne garaažiboksi vabastamist ja hagejale üleandmist peab kostja teostama selles omal kulul sanitaarremondi. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 146-148 ja 150 palub hageja: 1) täpsustada 10.10.2005 hagiavalduse resolutsiooni punkti 3 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlguolevalt rendisummalt (3150.- kroon) arvestusega 9% aastas ajavahemiku eest 15.12.2004-15.04.2006, kokku 384.- krooni; 2) täpsustada 10.10.2005 hagiavalduse resolutsiooni punkti 4 ja mõista kostjalt välja hagejale tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol ajavahemiku 15.12.2004-15.04.2006 ehk 16 kuu eest 5600.- krooni; 3) kokku mõista kostjalt välja hageja kasuks 9134.- krooni (3150.- + 384.- + 5600.- = 9134.-); 4) hagi rahuldamise korral määrata kostjale tähtaeg garaažiboksi vabastamiseks ja hagejale normaalses seisukorras üleandmiseks. Kohtu seisukoht hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustamiste ning kostja vastuse suhtes ja kohtuotsus Hagiavalduse kohaselt alates
  23. oktoobrist 1999 kuni 2004 veebruarini tasus kostja hagejale kõik lepinguga ettenähtud maksed. Kostja seletuse kohaselt tasus ta viimati veebruaris hagejale käest-kätte kolme kuu tasu 1050.- krooni 2004 jaanuari, veebruari ja märtsi eest ning sellel kohtumisel palus hageja suuliselt, et kostja vabastaks garaažiboksi
  24. aprilliks 2004, mida kostja ka tegi. Hageja ei ole kostja seletust omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Tunnistaja MB ütlustega on tõendatud, et kostja ei kasutanud garaažiboksi laoruumina nagu väidab hageja, vaid hoidis seal oma autot. Tunnistaja oli juures ka siis, kui vastavalt hageja korraldusele kostja vabastas garaažiboksi, aidates kostjal maha võtta garaažiboksi tabaluku, mis oli kostja isiklik omand. Asja arutamisel ei leidnud tõendamist hageja väide, et veebruari maksetähtpäeval keeldus kostja lepingust tulenevaid makseid tasumast, põhjendades mittemaksmist sellega, et garaažiboks on hageja oma ja selle kasutamise eest ei ole vaja maksta. Samuti ei leidnud kinnitust hageja väide, et 03.01.2003 tagastati hagejale kiri sideasutuse märkusega, et kod. K keeldub seda vastu võtmast. Toimikulehelt 26 ja 27 ilmneb, et M. L poolt väljastusteatega I K saadetud ja hoiutähtaja möödumisel 03.01.2003 tagastatud kirjal ei ole hageja osundatud märkust. Toimikulehtedel 30 ja 31 paiknevad hageja kirjad kostjale ei vasta headele kommetele. Kohus leiab, et kostja seletusega ja tunnistaja M. B ütlustega on tõendatud, et alates
  25. aprillist 2004 oli rendisuhe kostjaga lõpetatud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Samuti ei leidnud tõendamist, et garaažiboksi 4132 oli risustatud kostja enne väljakolimist 31.03.
  26. UL hagi 9134.- krooni väljamõistmise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kostja tasus OÜ -le Advokaadibüroo Sergei Narusberg vastavalt 20.03.2006 arvemüügitšekile nr 3-3/06 õigusabi osutamise eest koos käibemaksuga 4012.- krooni. TsMS § 218 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 4012.krooni. Kulud on põhjendatud ja kulud on olnud vajalikud. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 218 lg 1 p 1 ja § 632 lg 1 kohus Otsustas: Jätta rahuldamata UL hagi IK vastu Mõista välja UL IK kasuks 4012.- krooni. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest 28.04.
  27. Küllike Johannson Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.