2-07-50599/24

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 kodune toiduraha - 1200 krooni /miinimum/ kantseleitarbed - 250 krooni taskuraha - 200 krooni hügieenitarbed - 150 krooni korteri ja kommunaalteenuste eest tasumine - 500 krooni hageja lastega elavad kolmekesi ning korterimaks moodustab kuni 1500 krooni (kommunaalkulud, elekter, television, internet jne) ekskursioonid ja mobiilkõnede eest - 300 krooni kuus sõidukulud haiglassse (Tartu, Tallinn) - 300 krooni ravimikulud - 100 krooni lapse loomade pidamine - 800 krooni riided ja jalatsid - 4000 krooni/igas kvartalis (miinimumkulutused), kuna riideid ostetakse lapsele mitte igas kuus, vaid hooajati kvartalis, mis moodustab 1333 krooni/kuus. Nõnda moodustavad 6043,00 krooni. igakuised alaealise lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused Lapse ülalpidamisel abistab hageja ema. Vaja on märkida, et lapsele on korduvalt tehtud plastilisi operatsioone, seoses millega hageja on kandnud täiendavaid kulutusi ja kostja mitte alati ei aidanud materiaalselt. Kostjalt täiendava raha saamiseks, et sõita arstide juurde väljaspool Narvat, on vaja teda pidevalt selleks veenda. Hageja keskmine brutopalk on 5513,60 krooni, samuti hageja saab lapsetoetust 300 krooni ning sotsiaaltoetust 1260 krooni, aga need summad ei ole piisavad, kuna kulud lapsele aina tõusevad. Elatis, millist kostja maksab laps-invaliidile, on nii väike, et ei kata isegi poolt lapsele vajalikke kulutusi. Vanema kohustused on kindlaks määratud PKS § 60 lg 1, kus vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Peale selle, PKS § 49 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Võttes arvesse, et laps on eriliste vajadustega invaliid, siis hageja leiab, et elatis on vaja määrata lähtuvalt kostja varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja andmetel kostja töötab OÜ Presshous ja tema palk võib olla kuni 15 000 krooni kuus. Kostjal on kinnisvara xxx. Hagejal oli 2007 augustis sõiduk MAZDA 3, reg nr 404 AVS. Hageja leiab, et kostja saab maksta lapse, kes vajab pidevalt erilist hoolt, õppimist ja arstide juures käimist, ülalpidamiseks 70% palga alammäärast, millele lisandub tulumaks. Hageja on sunnitud paluma kohtult lisada põhisummale tulumaks, kuna tulumaksu tasumise korral jääb hagejale summa, millest ei jätku. 3

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 Nii palub hageja määrata elatis 70% palga alammäärast, mis 2007.a teeb 2520 krooni. Kui tasuda tulumaks, jääb lapse ülalpidamiseks vaid 1965,60 krooni, mida ei jätku eriliste vajadustega lapse ülalpidamiseks. Kuna pika aja jooksul hageja katsus elatise suurendamise küsimust lahendada kostjaga, kuid kostja keeldus, siis hageja palub kohaldada PKS § 70 lg 2. Ülaltoodu alusel ning juhindudes PkS § 60 lg 1, § 61 lg 2 § 70 lg 2

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 Samuti suudaks kostja majandada perekonda efektiivsemalt, ja ei hakkaks nõudma hagejalt elatise kattel enda kuluste kinni maksmist, viidates lapse puudele ja üle paisutades kunstlikult lapse erivajadusi. Vastuhagi ettevalmistamine võtab aega - on vaja saada KOV arvamuse tingimuste kohta kostja uues perekonnas, mis võtab aega. Hagile vastamise tähtaeg on aga piiratud. Kostja palub kohut võimaldada esitada vastuhagi hiljem. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja igakuine sissetulek on 15634 krooni. Kostja soetas eluaseme uue perekonna jaoks ja maksab eluasemelaenu tagastamiseks igakuuliselt 9360,16 krooni. Samuti igakuuliselt maksab kostja hagejale vähemalt 1350 krooni lapse ülapidamiseks, mõnikord, kui majanduslik olukord võimaldab, siis 1850 krooni. Kostja arvates on hagis laste vajadused ülepaisutatud. Lapsel ei ole erivajadusi, mis tingiksid täiendavate igakuuliste kulutuste kandmist. Nimelt 1333 krooni igakuuliselt riietele ja jalatsile on ülemääraselt palju. Kostja palub kohut kohustada hagejat lahti kirjutama ja esitada vastavad kuludokumendid, mida hageja ostab lapsele igakuuliselt nimetatud summa ulatuses. 800 krooni loomade pidamiseks on samuti liiga palju. Väikese koera pidamiseks läheb asjatundjate arvamusel umbes 100 krooni kuus. Lisaks sellele, pole selge, kas koera peab hageja enda jaoks või lähtuvalt lapse huvidest. Koera pidamise vajadust põhjendatakse sellega, et last isoleeritakse ühiskonnast. Kostja arvamusel tuleb igati soodustada lapse suhtlemist teiste laste ja inimestega ja mitte asendada sotsiaalseid sidemeid loomadepidamisega. Seega kulud loomadele on vastuolus lapse huvidega ja ei ole põhjendatud. Ei ole põhjendatud mobiilside kulud summas 300 krooni kuus. Hagis väidetakse, et lapsel pole sõpru, seega on vaja pidada loomi. Tekib küsimus, kellele sel juhul on vaja helistada, et igakuine arve oleks 300 krooni. Suure tõenäosusega hageja soovib saada enda kulud makstud lapsele makstava elatise arvel. Kostja sellega nõus ei ole. Kostja ei ole nõus, et igakuuliselt tuleb lapsele kuulutada 150 ja 250 krooni vastavalt hügieeni- ja kantseleitarvete jaoks. Võttes arvesse hageja eelnevat käitumist - perekondlike sidemete katkestamine ainuüksi selletõttu, et kostja kaotas töökohta - järeldab kostja, et hageja püüab katta kostja arvel mitte lapse, vaid kogu enda perekonna vajadusi. Mis puudutab sõidukulusid haiglasse, siis tegemist ei ole igakuuliste kulutustega, mida maksis kostja sularahas. Ei ole aus lisada need kulutused lapse kuueelarvesse, nimetades lapse igakuulisteks vajadusteks, mida on vaja kostjalt sisse nõuda. Kostja leiab, et ühe lapse ülalpidamiseks ei lähe vaja rohkem kui 2000 krooni kuus. Kui peres on veel lapsi, siis vajalik summa ühe lapse kohta on veel väiksem. Vanemad peavad kandma lapse kulutused võrdsetes osades. Kompromissettepanek. Kostja eesmärgiks ei ole pikk ja keeruline kohtumenetlus või võitlus hagejaga. Kostja mõtleb lapse huvidest, mitte sellest, kuidas võiks ennast hagejale näidata. Seega teeb kostja hagejale ettepaneku kas loobuda hagist ja sõlmida kohtuväliselt lepingu elatise suuruse kohta või lõpetada kohtumenetluse kohtuliku kompromissiga. Kompromissi korras on kostja nõus kandma lapse ülalpidamiskulusid järgmiselt. 5

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 Alates 4.12.2007 igakuuliselt 1350 krooni ning hüvitada erakooli kulud summas 510 krooni kuus, kokku 1860 krooni. Kulutuste kandmine kostja poolt on hagejale kasulikum, kuna hageja ei pea maksma sellest tulumaksu. Alates 1.01.2008 kostja on nõus maksma kokku 2175 krooni igakuuliselt, see tähendab 1665 krooni kuus rahas ning hüvitada erakooli kulud summas 510 krooni kuus. Menetluskulude jaotamine Kostja palub kohut võtta arvesse, et hagi esitamiseks alust ei olnud, kostja täitis oma kohustusi regulaarselt ka ilma kohtumenetluseta. Samuti ei ole hageja pöördunud kostja poole palvega suurendada elatise summa. Seega palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Asja läbivaatamine kohtuistungit pidamata Kostja on üksmeelne hagejaga, et antud asja võib lahendada kirjalikus menetluses, kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Vastavalt 24.01.2008 esitatud hageja arvamuses hagi vastuse kohta (tl-d 46-48) hageja toetab oma hagi täies ulatuses ja märgib, et kostja poolt esitatud vastuväited on tühisõnalised, ei ole põhjendatud ja on suuremas osas vale.

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 Kuna kosija hoidub kõrvale kohtule andmete esitamisest sissetulekute kohta objektiivseks asja läbivaatamiseks, siis hageja taotleb kohtult nõuda välja andmed kostja sissetulekute kohta Maksu- ja Tolliametilt ning võttes arvesse, et kostjal oli alati lisasisselulek, millelt kostja makse ei tasunud, siis hageja taotleb kohtult välja nõuda andmed kostja kõikide arveldusarvete kohta Hansapangast, Ühispangast, Sampo pangast, Krediidipangast, Nordea pangast, Forekspangast, DnB Nord pangast. Samuti hageja taotleb kohtult nõuda välja andmed ARK-st alates 2007.a jaanuarist. Nimetatud ajavahemik on tingitud sellest, et pärast kohtust hagi kättesaamist kostja võis auto kirjutada elukaaslase nimele. Vastuses kostja märgib, et soetas uuele perele kinnisvara, kuid vastavalt kinnisvararegistrile on korter Tallinnas soetatud osades 1/2 kostjale ja 1/2 elukaaslasele, järelikult peab elukaaslane kandma kulutusi laenu kustutamiseks võrdsetes osades kostjaga. Kostja ei ole kunagi lapse ülalpidamiseks maksnud 1850 krooni. Nagu hageja eelpool märkis, oli mais täiendavad 500 krooni üle kantud kingitusena lapse sünnipäevaks. Kostja vaidlustab hageja poolt esitatud kulutused lapsele, mis tõendab veel kord hageja seisukohta, et kostja ei ole kunagi huvi tundnud lapse elu vastu ja kui palju kulub erivajadustega lapse ülalpidamiseks. Hageja esitas kohtule tõendid, et poolte laps on individuaalsete vajadustega ja hageja ei mõelnud seda välja, selline diagnoos oli lapsele pandud tema sündimisel. Hageja leiab, et kostja vastuväited kulutuste osas asjade ostmiseks ja loomade ülalpidamiseks on alusetud. Telefoni teel laps suhtleb hagejaga, emaga, iga päeva ja mitu korda päevas, need suhtlemised on vajalikud lapse huvides ja tema asukoha raamides päeva jooksul. Kostja viide, et hügieenivahenditele ei ole vajadust kulutada 150-250 krooni, ei ole põhjendatud. Vastusest hageja ei leidnud, kui palju on vaja kostja arvamusel kulutada lapsele hageja poolt pakutud punktide järgi. Kostja vastusest sai hageja teha järelduse, et kostja mitte ainult ei tunne huvi lapse elu vastu, vaid ta ei kujuta isegi ette, kui palju on vaja lapse reaalseteks ja vajalikeks kuludeks. Kostja on märkinud, et vanemad peavad kandma lapse kulutused võrdsetes osades, kuid PkS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna kostja sissetulekud ületavad mitmekordselt hageja sissetulekuid, on antud juhul vaja kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse printsiibist lapse ülalpidamisel ja lähtudes lapse vajadustest rahuldada hagi täies ulatuses. Kostja märkis, et hageja kaotas töökoht, aga see on väär ning hageja esitas kohtule hageja palgatõendi koopiat. Hageja ei soovi sõlmida kompromissi kostja poolt pakutud variandis, soovib kohtuotsuse tegemist kirjalikus menetluses. KOSTJA SELGITUSED HAGEJA SEISUKOHA KOHTA Kostja esitas kohtule oma selgitused hageja seisukoha kohta (tl-d 59-59-63), mille kohaselt kostja palub kohut pöörata tähelepanu sellele, et hageja jaoks on kohtumenetlus tähtsam, kui selle abil saavutav tulemus. Hageja ei soovi sõlmida kokkuleppeid elatise suuruse kohta. Samuti 7

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 ei ole hageja vastu vaielnud sellele, et ta pole kunagi teinud kostjale ettepanekuid elatise suurendamiseks. Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda, kuna kohtusse pöördumiseks polnud põhjust. Kostja vaidlustas hageja toodud arvestuse lapse ülalpidamiseks vajalike igakuiste kulutuste kohta järgmiste kululiikide osas: riided jajalatsid; loomade pidamine; mobiilside; hügieeni- ja kantseleitarbed; igakuised sõidukulud Narva-Tallinn-Narva. Kostja palus kohustada hagejat lahti kirjutama, mida hageja ostab lapsele igakuuliselt nimetatud kululiikide osas, ja esitama vastavad kuludokumendid. Hageja seda teinud ei ole. Selle asemel esitas hageja mitmel lehel toidukaupade ostutšekkide koopiaid. Kostja palub tagastada hagejale need dokumendid, kui hageja ei selgita, mida ta soovib nendega tõendada. Riigikohus otsustas, et kui kohus võtab toimikusse tõendeid, siis ta peab neid kohtuotsuses hindama. Kostja ei saa oma seisukohta nende tõendite osas väljendada, kuna kostjale pole selge, mis funktsiooni need täidavad. Hageja märgib, et lapse mobiilside kulud 500 krooni kuus on ainult lapse kõnede maksumus, kui laps helistab emale. Mobiilside operaatorid pakkuvad tasuta võimalust pidada side lapse ja ema vahel. Näiteks, EMT „POP! pakett'' . Seega nimetaud kulutused ei ole vajalikud, kui neid isegi kantakse (mis pole tõendatud ja milles kostja kahtleb sügavalt). Hageja märgib, et kostja suhtub ükskõikselt lapsesse ja ignoreerib last. Samal ajal hageja väidab, et kostja tegi lapsele kingituse. Vähetõenäoline, et need 2 väidet saavad olla tõesed samaaegselt. Kostja kandis hageja kontole 500 krooni, et hageja teeks ka oma samasuuruselise panuse ja ostaks lapsele midagi 1000 krooni eest. Kui hageja unustas sellest ja ei teinud oma panust või omastas raha, siis see on hageja südametunnistusel. Hageja rõhutab lapse puuet ja püüab seda rahaks teha. Lapse individuaalsed vajadused on pigem sotsiaalset laadi, mitterahalised. See on hagejale omane, iga nähtuse taga näha võimalikku rahalist väljendust. Isegi kui asi puudutab hageja last. Kostja jätab ka selle hageja südametunnistusele, kuid palub kohut kohustada hagejat lahti kirjutama, millised konkreetselt vajalikud rahalised kulutused tulenevad iga kuu sellest, et lapsel on kosmeetiline puue, ühe kõrva kuulamishäire ja halb diktsioon. Ei ole põhjendatud nõuda kostjalt igakuiseid makseid selle eest, et lapsel on puue, kui sellega ei kaasne vajalike kulutuste kandmist. Andmed varalise seisundi kohta Kostjal on sõiduauto (vajalik töö jaoks), korter Tallinnas (kasutatakse eluasemena, koormatud hüpoteegiga 2 370 000 krooni eluasemelaenu tagamiseks), korter Narvas (tühi, müüa õiglase hinna eest või üürida ei õnnestunud, ootab lapse täisealisust). Kostja palk on 20000 bruto või 15634 neto (väljatrükk e-maksuametist, varem esitatud pangakonto väljavõte). Kastja kannab igakuuliselt järgmised kulutused: Starman (internet) 470 krooni (arve ja pangakonto väljavõte lisatud) Elekter 580 krooni (arve ja pangakontoväljavõte lisatud) Tallinna korteri majandamiskulud 2600 krooni (arve lisatud) 8

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 Eluasemelaenu tagastamine 9360 krooni (laenuleping lisatud, maksegraafik on juba kohtule esitatud) Järelmaks (töö jaoks vajalik arvuti) 1588 krooni (arve, leping ja maksegraafik on lisatud) Narva korteri majandamiskulud 850 krooni (arve lisatud) Elatis 1350 - 1850 krooni (pangakonto väljavõte on kohtule esitatud) Toit - maksab elukaaslane Bensiin - maksab elukaaslane ja tööandja Muud kulud (kontserdipiletid jms) - maksab elukaaslane Samuti aitab elukaaslane aeg-ajalt maksta korteri eest (maksekorraldus lisatud) Elukaaslast aitavad rahaliselt tema vanemad. Hageja arvamus, et kostja elukaaslane peab kandma kulutusi eluasemele kostjaga võrdses osas, kuna 1/2 kuulub elukaaslasele, et vasta tõele. Niimoodi jaotada kulutusi võib ainult hageja (nõuab lapselt 500 krooni igakuuliselt korteri eest). Kostja elukaaslast vormistati kaasomanikuna tema vanemate nõudmisel, kuna nemad koormasid oma korteri kostja eluasemelaenu tagatiseks. Tegelikult korter kuulub kostjale ja kõik kulutused sellega kannab kostja. Kostja elukaaslane maksab korteriga seotud kulutused ainult siis, kui kostjal endal raha ei piisa. HAGEJA ARVAMUS KOSTJA SELGITUSTE KOHTA Vastavalt hageja arvamusele kostja selgituste kohta (tl-d 87-90) kostja vaidlustab väljaminekud, mis lähevad reaalselt lapse ülalpidamiseks, selle huvid ja samuti kulutused, mis on seotud lapse tervisega. Hageja märkis, et lapsel ei ole seoses tema haigestumisega sõpru ja seetõttu hageja peab ülal loomi, kes aitavad lapsel unustada oma haigust ja õpetavad tead hoolitsema. Kulutused riietele ja jalanõudele on vajalikud kulud. Riiete maksumus on käesoleval ajal küllaltki suur ja laps kasvab pidevalt, s.o aasta alguses ostetud riided on aasta lõpuks lapsele väikesed. Seejuures saab kostja 13-aastase lapse rõivaste hinna teada igast kauplusest. Näiteks lapse rõivaste nimekiri ja maksumus aastaks: Talvejope - 1200 krooni Talvejalatsid - 900 krooni Sõrmikud - 75 krooni Talvemüts - 250 krooni Soojad teksapüksid - 500 krooni Kevadjope - 800 krooni Sügisjalatsid - 750 krooni, 2 paari - 1500 krooni Kevadmüts - 150 krooni Sonimüts - 250 krooni Kostüüm - 750 krooni Lips - 75 krooni Džemper - 300 krooni. Tegelikult on vaja 3 džemprit - 900 krooni. Särk - 150 krooni, laps vajab 3 särki - 750 krooni T-särk- 125 krooni, 10 T-särki- 1250 krooni Soojad T-särgid- 150 krooni, 5 sooja T-särki - 750 krooni. Põlvpüksid - 275 krooni, kolm paari põlvpükse- 825 krooni Teksapüksid- 400 krooni, 3 paari teksapükse - 1200 krooni. Sandaalid 350 krooni, laps vajab suveperioodiks 3 paari erinevaid sandaale -1050 krooni Kooli vahetusjalatsid - 350 krooni Spordiriietus tänava jaoks- 1300 krooni Spordiriietus saali - 750 krooni 9

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 Sokid - 25 krooni üks paar, 10 paari sokke - 250 krooni Soojad sokid -35 krooni üks paar, 10 paari sooje sokke - 350 krooni Trussikud - 25 krooni üks paar, 10 paari trussikuid - 250 krooni Maikad -50 krooni üks tükk, 10 maikat 500 krooni, mis teeb kokku 16 925 krooni. Hageja pani nimekirja ainult vajalikud asjad, lapsele ostetakse vajadusel veel palju erinevaid asju. Hagis hageja märkis minimaalsed hinnad. Kostja vaidlustab mobiiltelefoni kõned. Hageja juba märkis varem, et ta kontrollib last pidevalt ja telefon on vajalik hagejaga ühenduse võtmiseks. Hügieenivahendid on vajalikud igale inimesele: Šampoon - 35 krooni kuus Duššigeel -35 krooni Tualettseep - 7 krooni Kätekreem - 50 krooni Hambapasta - 20 krooni Hambahari - 35 krooni, mis teeb kokku 182 krooni. Hageja märkis hagis väiksema summa, kui ta igakuiselt kulutab lapse hügieenivahenditele. Hageja jättis hagis märkimata isegi selle, et laps käib igakuiselt juuksuris, millele kulub 50 krooni. Kantseleikaubad on lapsele vajalikud vahendid, kuna laps õpib koolis. Kooliranits - 800 krooni Vahetusjalatsite kott - 50 krooni Spordiriiete kotta - 50 krooni Pinal 150 krooni Värvipliiatsid -35 krooni Lihtsad pliiatsid 10 tk - 40 krooni Liim - 5 tk 15 krooni tükk, kokku 75 krooni Joonistuspintslite komplekt - 120 krooni Kustutuskummid 5 tk 5 krooni tükk, kokku 25 krooni Viltpliiatsid - 50 krooni Vihikud 20 tk 12 krooni tükk, kokku 240 krooni Vihikud 20 tk 20 krooni tüki eest, kokku 400 krooni Guašš - 130 krooni Värvid - 65 krooni Markerid 3 komplekti 50 krooni ühe komplekti eest, kokku 150 krooni Värviline paber 2 komplekti 75 krooni ühe komplekti eest, kokku 150 krooni Joonistuspaber 3 komplekti 30 krooni ühe komplekti eest, kokku 90 krooni Värviline kartong - 25 krooni Pliiatsiteritajad 3 tk - 10 krooni, kokku 30 krooni Vihikute mapid 3 tk - 20 krooni, kokku 60 krooni Registraatorid 2 tk - 35 krooni, kokku 70 krooni Õpikute ja vihikute kaaned 150 krooni Päevik - 35 krooni Kleeplint - 30 krooni Kleebitud märkmepaberid 2 tk - 15 krooni, kokku 30 krooni See teeb kokku 3060 krooni. 10

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 Hageja pani kirja kõige vajalikumad koolikaubad minimaalses koguses. Tegelikult hageja kulutab kantseleikaupadele rohkem, kuna aasta jooksul hageja ostab kantselei kaupu pidevalt juurde neile, millised ta ostab septembriks. Hageja ei saa esitada kõiki kviitungeid asjadele, millised ta ostab lapsele aasta jooksul. Kui kohus kohustab hagejat esitada kõik dokumendid väljaminekute kohta, siis on hagejal vaja terve aasta, et tõendid esitada. Pealegi hageja märgib need väljaminekud, mis on lapsele vajalikud, kuid võttes arvesse, et tema palk on 5513,60 krooni, millest ta peab ülal ennast, tasub korteri eest, siis ta ei saa paljusid asju lapsele, mida ta vajab, osta. Hageja esitas tšekid toiduainete kohta, et tõendada, et lapse toit läheb kallimaks, kui hageja märkis hagis. 100 krooni eest päevas ei ole enam toiduaineid osta ja tegelikult see ei kuulu tõendamisele, kuna ka kostja käib kaupluses ja teab, et toiduained on kallimad, kui hageja hagis märkis. Seoses sellega palub hageja kohtul hinnata kõiki hageja poolt esitatud tõendeid kogumis ja võtta arvesse, et hageja esitas hagis lapsele vajaliku ja sellest elatisest, mida kostja maksab, ja palgast, mida saab hageja, ei jätku lapse ülalpidamiseks. Kostja moonutab hageja poolt esitatud hagi põhjendusi. Hageja ei märkinud, et lapse kõnedele mobiiltelefoniga on vaja 500 krooni, hageja märkis hagis, et kulutab kuus mobiiltelefonile ja ekskursioonidele kokku 300 krooni. Lapsed külastavad alates koolipingist igasuguseid üritusi, sõiduks kuhu vanemad annavad raha ja selleks kulub igakuiselt koos telefonikõnedega umbes 300 krooni, mis on mõistlik kulu. Kostja vaidleb telefonikõnedele vastu ja märgib erinevaid pakette, mis on tasuta. Hageja ei tea ühtki teenust, mis oleksid Eesti tarbijatele tasuta ja kostja ei esitanud selle kohta tõendeid. Kostja vaidleb, et ta ei kohtu lapsega ja viitab tehtud kingitustele. Samal ajal kostja ei märgi, millal ta need kingitused tegi. Vastuses hagile kostja märkis need kingitused kui elatise. Seega kostja tahab viia kohust eksiteele, esitades ühe toimingu teise pähe. Kostja palub kohtul kohustada hagejat esitada tõendid lapse invaliidsuse ja tervisepuuduste kohta. Arstlik komisjon tuvastas lapsel puude, selle kohta olid dokumendid esitatud. Kui kostja vajab täiendavat ekspertiisi, siis saab selle teha kohtumääruse alusel. Hageja ei keeldu veel ühe ekspertiisi tegemisest lapsele tingimusel, et kõik kulutused kannab kostja kui isik, kes taotleb tõendite kogumist. On vaja märkida, et hageja esitas kohtule rehabilitatsiooniplaan, millest on nähtu milline tervisepuue lapsel on ning millised protseduurid on temale vajalikud. Kuna kostja palk on 4 korda suurem kui hagejal, siis lähtuvalt oma varalisest seisundist saab kostja maksta suuremat elatist ja seoses sellega hageja palub kohaldada PKS § 61 lg 2 sätteid ja määrata elatis hageja poolt palutud suuruses. Kuna kostja kinnisvara Tallinnas kuulub kahele isikule, siis kostja peab maksma korteri eest ja sellega kaasnevaid kulutusi pooles suuruses vastavalt oma osale . Kostja lubab endale osta arvuti 25000 krooni eest, samal ajal kui lapsel ei ole käesoleva ajani head arvutit, kuna hageja pidi võtma tuttavalt vana arvuti, mis pidevalt vajab remonti. Hageja leiab, et kostja kõik vastuväited on suunatud sellele, et mitte suurendada elatist. 11

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 Korteri suhtes Narvas, Kosmonaudi 7-10, kostja annab kohtule jälle valeandmed. Kui kostja ei soovi lapsega suhelda ja maksta elatist, siis oodata, et kostja jätab korteri lapsele, ei ole võimalik. 13 aasta jooksul kostja ei teinud midagi lapse korteriolude parendamiseks, isegi operatsioonideks, mida laps vajas, kostja andis nii pisikesed summad, et hageja loobus abi palumisest. Kostja esitab kviitungid kommunaalmaksete ja muude kohta. Hageja ei vaidlusta neid, kuid palub võtta arvesse, et ka hageja kannab kulutusi kommunaalmaksete ja muude teenuste eest nagu ka kostja. Kui kostjal on 2 korterit, mida ta peab ülal pidama, ja auto, siis need asjaolud ei pea mõjutama lapse ülalpidamist. Peale selle kostja esitas väljavõtte pangast, et Kosmonaudi 7-10 korteri eest maksab kolmas isik. Kuna kostja ei esitanud väljavõtet oma pangakontost ja andmeid auto kohta, mida hageja taotles, ja võttes arvesse, et hageja on teadlik kostja täiendavatest töödest, siis hageja taotleb kohtult uuesti: teha päring välja anda andmed kostjale kuluva vallasvara kohta, auto kohta, väljatrükk kostjale kuuluvatest arvetest Hansapangas, SEB Ühispangas, Sampopangas, Krediidipangas, Tallinna Äripangas, Nordea Panga filiaalis, SBM pangas, ajavahemikul alates 01.01.2007 kuni käesoleva ajani rahuldada hageja poolt esitatud hagiavaldus täies ulatuses ning panna kõik menetluskulud kostjale. MENETLUSE KÄIK Viru Maakohus tegi 15. juulil 2008.a määruse (tl 103-104), millega määras lahendada tsiviilvaidlus

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 • • • • • riided ja jalatsid; loomade pidamine; mobiilside; hügieeni- ja kantseleitarbed; igakuised sõidukulud Narva-Tallinn-Narva. Kostja palus kohustada hagejat lahti kirjutama, mida hageja ostab lapsele igakuuliselt nimetatud kululiikide osas ja esitama vastavad kuludokumendid. Kuludokumente nimetatud kuluartiklite kohta hageja ei esitanud. Samuti ei ole hageja põhjendanud ja ei ole tõendanud kuulutusi loomade pidamisele, mobiilkõnedele, igakuistele sõitudele Narva-Tallinn-Narva. Kostja seisukoht hageja kalkulatsiooni kohta (riided, hügieeni- ja kantseleitarbed) Kostja leiab, et hageja kalkulatsioonis olevad hinnad ja kogused on ülepaisutatud. Näiteks, märgib hageja talvejope hindeks 1200 krooni. Samal ajal Quelle kataloogist (mis ei ole kõige odavam kataloog) „Sügis/talv 2008” on võimalik leida korralikku talvejopet hinnaga 399 krooni. Hageja hind on suurendatud 3 korda. Kostja aktsepteerib hinda 399 krooni. Talvejalatsite hindeks märkis hageja 900 krooni. Samal ajal Quelle kataloogist „Sügis/talv 2008” on võimalik leida moodsaid talvejalatseid hinnaga 450 krooni. Hind on suurendatud 2 korda. Kostja aktsepteerib hinda 450 krooni. Talvemütsi hinnaks on hageja märkinud 250 krooni, kui Seppälä poest on võimalik osta mütsi hinnaga 150 krooni, aga Rimi või Prisma kauplustest - isegi hinnaga 79 krooni. Kostja aktsepteerib hinda kuni 150 krooni. Soojad teksapüksid maksavad hageja väitel 500 krooni, tegelikult aga 349 krooni (Quelle kataloog „Sügis/talv 2008”). Kostja aktsepteerib hinda 349 krooni. Kevadjope hinnaks on mitte 800 krooni, nagu sega hageja märgib, vaid 399 krooni (Quelle kataloog „Sügis/talv 2008"). Hinda on suurendatud 2 kroda. Sügisjalatsite hinnaks on mitte 750 krooni, vaid 350 krooni (täielikult naturaalne hahk, Quelle kataloog „Sügis/talv 2008"). Hinda on suurendatud üle 2 korda. Kahe paari hind on 700 krooni, kui laps vajab 2 paari. Kui teise paari asemel osta spordikingad, siis nende maksumus on Rademari spordipoes 199 krooni., mis teeb sügisjalatsite 2 paari (sügisjalatsid + spordikingad) hinnaks 500 krooni. Hageja paisutas hinda 3 korda, märkides 1500 krooni. Kevadmüts maksab mitte 150 krooni, nagu märgib hageja, vaid 99 krooni (Quelle kataloog „Sügis/talv 2008"). Sonimüts maksab mitte 250 krooni, vaid kuni 79 krooni (Quelle kataloog „Sügis/talv 2008"). Sarnane müts on ka müügil Sportlandi spordikaupluses hinnaga 69 krooni. Hinda on ülepausutatud üle 3 korda. Kostüüm lapsele „Sügis/talv 2008). maksab mitte 750 krooni, vaid 600 krooni (Quelle kataloog Džempri hinnaks märgib hageja 300 krooni. Rimi ja Prisma kauplustes müüakse džempreid hinnaga alates 60 krooni. Kataloogist Quelle sügis/talv 2008 on võimalik leida džempri 229 krooni eest. Hageja arvab, et lapsele on vaja 3 džemprit. Kostja aktsepteerib hinda kuni 229 13

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 krooni ja kogust kuni 2 džemprit. Ei ole mõtet varuda riideid kasvavale lapsele, kuna tema suurused muutuvad. Piisab kahest džemprist. Hageja väidab, et särgi maksumus on 150 krooni, laps vajab 3 särki, mille üldmaksumus on 750 krooni. Tegemist on hageja jaoks tüüpilise „veaga” enda kasuks. Kui korrutada 150 kolmega, siis tuleb 450, mitte

Särgid Rimi ja Prisma kauplustes maksavad 100 krooni. Kolme särgi maksumus on 300 krooni, mitte 750, nagu seda märgib hageja. Hageja väidab, et T-särgi maksumuseks on 125 krooni, lapsele on vaja 10 T-särki 1250 krooni eest. Kostja ei ole nõus mitte hinna ega kogusega. T-särgi maksumus on 49 krooni. Lapsele piisab 5 T-särgist summaarse maksumusega kuni 250 krooni. Hageja väidab, et sooja T-särgi maksumuseks on 150 krooni, lapsele on vaja 5 sooja T-särki 750 krooni eest. Kostja Rimi kauplustes maksavad soojad T-särgid 69 krooni, Prismas - 54 krooni. Lapsele piisab 3 soojast T-särgist summaarse maksumusega kuni 190 krooni. Põlvpükste hinnaks on 165 krooni (Prisma), mitte 275 krooni, nagu märgib hageja. Võttes arvesse, et suvine ilm on meie kliimas vaid mõned päevad aastas piisab kasvavale lapsele üht paari, mitte kolme. Teksapüksid maksavad 199 krooni (Quelle kataloog „Sügis/talv 2008), mitte 400 krooni, nagu märgib hageja. 3 tk maksavad kokku kuni 600 krooni. Sandaalid Rimi kaupluses maksavad 150 krooni, mitte 350 krooni, nagu märgib hageja. Kasvale lapsele ei ole vaja osta suveperioodiks 3 paari, kuna need ei sobi järgmisel aastal. Piisab ühest paarist maksumusega 150 krooni, mitte 1050 krooni, nagu märgib hageja. Hageja on oma iseloomult rahaahne. Pole usutav, et hageja ostaks ainult üheks hooajaks lapsele 3 paari sandaale. Vajalike kulutuste suurus on ülepaisutatud 7 korda. Kooli vahetusjalatsid maksavad 150 krooni, mitte 350, nagu märgib hageja. Kulutuste suurus on tehtud suuremaks üle 2 korda. Spordiriietus tänava jaoks maksab hageja väitel 1300 krooni. Samal ajal hageja ise lisas oma hagiavaldusele kuludokumendi, et ostis spordiriietuse 280 krooni eest. Hind on ülepaisutatud rohkem kui 4 korda. Spordiriietus saali jaoks maksab hageja väitel 750 krooni. Spordikaupluses Sportland maksavad sortsid 250 krooni, T-särgi maksumus on juba arvesse võetud punktis 14, jalatsite maksumuse kohta vt p 7.
Sokid maksavad 10 krooni paar (Maxima kauplus), mitte 25 krooni, nagu väidab hageja. 10 paari maksab 100 krooni, mitte
Soojad sokid maksavad 16 krooni paar (Maxima kauplus), mitte 35 krooni. Lapsele piisab 7 paari üldmaksumusega 112 krooni. Maikaid piisab 5 tk, mitte
KOKKU RIIETUS 7 072 krooni, mitte 16925 krooni, nagu märgib hageja. 7072 / 12 = 589 krooni kuus. Mis puudutab hügieenivahendeid, siis hageja toodud vahendeid jätkub lapsele mitte üheks, vaid 2-4 kuuks. 182 krooni / 3 = 60 krooni kuus. 14

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 Kantseleikaupade hinnad on hageja kalkulatsioonis ka suuremaks tehtud. Kooliranits Selveri kaupluses maksab 399 krooni. Spordikaupluses Sportland firmaseljakott Nike (kallis brand) maksab 350 krooni. Igal juhul mitte 800 krooni, nagu märgib hageja. Pinal maksab Prisma kauplustes 45 kuni 76 krooni, mitte 150, nagu märgib hageja. Hind on ülepaisutatud vähemalt 2 korda. Ka muud hinnad on hageja poolt suurendatud kunstlikult 2-3 korda. Tegelike hindadega on võimalik tutvuda aadressil www.vindex.ee/cenv.doc Kantseleitarvete tegelik maksumus on 754 krooni aastas, mitte 3060, nagu väidab hageja. Summa on suurendatud 4 korda. 754 /12 = 62,85 krooni kuus. Kokku kuus riietele, hügieeni- ja kantseleitarvetele läheb 711 krooni. Kui hageja on oma kalkulatsioonis märkinud esemeid nii suure hinnaga ja nii suurtes kogustes, siis viitab see luksuslikule (toreduslikule) elustiilile. Kui hageja võib lubada endale elada luksuslikult, siis tema varaline seisund on palju parem, kui ta väidab, seega saab hageja maksta suurema osa lapse vajadustest. Kostja on suuteline maksma vaid poole lapse vajalikest kulutustest, hageja luksusliku elustiili eest kostja maksta ei suuda. Lähtudes ülaltoodust kostja palub jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi rahuldamata; menetluskulud jätta hageja kanda, ka siis kui hagi rahuldatakse täielikult või osaliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 13-aastane ning ei ole vaja tõendada asjaolu, et lapse vajadused suurenesid. Lapse vajaduste suurenemist ei vaidlustanud ka kostja. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja ei esitanud tõendeid just poolte lapse ülalpidamiskulutuste suuruse kohta seoses tema puudega. Kohtule esitatud eelnevalt loetletud dokumentaalsed tõendid kajastavad rehabilitatsiooniplaani, tehtud operatsioonid, dokumendid on 1999-2007.aastate kohta, kuid neist ei saa järeldada kulutuste suurust rahaliselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Seega on asjakohatu kostja väide, et kostja on oma kohustusi täitnud, kuna see on täidetakse ebapiisaval määral. Asjakohatud ka kostja väidet sellest, et hageja kasutab oma positsiooni eeliseid ära (riigilõivu tasumisest vabastus, kohtualluvus lapse elukoha järgi, samas kostja elukohast erinevas kohas) ja esitab hagi, et hagi esitamise eesmärgiks ei ole lapse või enda huvide kaitsmine, kuna need huvid pole kahjustatud, et sellele eesmärgile ei peaks riik õiguskaitset andma. Hageja peab lähtuma lapse huvidest, kindlustada talle heaolu ja tagada turvatunnet ning kui saadud elatist ei piisa, on tal õigus (ja kohustus lapse huvides) nõuda elatise suurendamist lähtuvalt PKS § 61 lg-st 3. Ei oma tähtsust ka seda, et hageja ei pöördunud eelnevalt kostja poole palvega suurendada elatise summat, kuna kostja kohustus tasuma elatis mitte vähem kui pool palga miinimummäärast tuleneb seadusest. Kohus teeb järelduse, et kostja poolt isegi igakuiselt tasutud elatis 1385 krooni kohtu poolt väljamõistetud 620 krooni asemel ei piisa lapse igapäevase vajaduste katmiseks, kuna kohus on juba luges tõendatuks, et tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele, kes vajab pidevalt abi, moodustasid 2006.aastal 2545,50 krooni, 2007.aastal 2713,50 krooni. Üldteada on, et 2008.aastal jätkas tarbijahinnaindeks tunduvat suurenemist. Seega ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ning hagi tuleb rahuldada elatise suurendamise nõudes, kuid vaidlus käib, mille summani see tuleb teha. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja poolt esitatud tõendi alusel (tl 25) on tema palk ajavahemikul 2007.a jaanuarist septembrini (k.a) moodustas keskmiselt 4243,30 krooni (bruto) kuus, seega hageja ülalpidamisvõime on: 2121,65 krooni (4243,30 krooni : 2 (hageja ja tema ülalpeetav). Vastavalt Andrei Sobolevi pangakonto väljavõttele (tl-d 145-149) OÜ-lt Presshouse kanti talle igakuiselt alates 03.08.2007 kuni 04.12.2007 töötasuna 15634 krooni ning alates 04.01.2008 kuni 05.06.2008 kanti töötasuna igakuiselt 15862 krooni ning 04.07.2008 kanti töötasu + puhkuseraha kokku 29631 krooni (tl-d150-151 ja 140-143). Seega kostja keskmine sissetulek kuus moodustas ajavahemikul alates 03.08.2007 kuni 04.12.2007 - 15634 krooni; ajavahemikul alates 04.01.2008 kuni 04.07.2008 moodustas kostja keskmine sissetulek 17829 krooni (15862 krooni * 6 kuud + 29631 krooni) : 7 kuud. Ajavahemikul alates 03.08.2007 kuni 04.07.2008 oli kostja keskmine 17

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 sissetulek 16731,50 krooni kuus (15634 krooni + 17829 krooni : 2), seega kostja ülalpidamisvõime võrdub 8365,75 krooniga (16731,50 krooni : 2 (kostja ja tema ülalpeetav). Kostja ülalpidamisvõime ületab hageja ülalpidamisvõimet 4 korda, samuti ületab see 2007.a kehtinud 3600 kroonist miinimumpalka ja 2008.a kehtivat 4175 kroonist miinimumpalka. Kostja ei ole väitnud, et vajadused ühe pereliikme kohta oleksid suuremad kui 2007.a ja 2008.a kehtivate miinimumpalka. Kostja omab sõiduautot MAZDA 323F, 2001.väljalaseaasta (tl 92), Narvas, Kosmonaudi 7-10 asuvat korteriomandit (tl 49) ning Tallinnas, Õismäe tee 66-29 asuva korteriomandi ½ kaasomandist (tl 50). Asjaolu, et kostja omab 2 korteriomandit ning on võimeline neid ülal pidama, viitab kostja teatud maksevõimele. Kostja võlad teiste isikute, s.h pangade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Seetõttu jätab kohus arvestamata kohtuotsuse langetamisel kõik kostja poolt esitatud tõendid võlgade kohta (tl-d 42, 65-66, 70, 71-72). Kohus on nõus kostja väitega, et hageja poolt esitatud arvestused lapse vajaduste ja nende suuruse kohta on ülepaisutatud, kostja on veenvalt põhistanud oma väide tl-del 175-181 asuvate näidega. Kohus juba varem luges tõendatuks, et tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele, kes vajab pidevalt abi, moodustasid 2006.a-l 2545,50 krooni ning 2007.a - 2713,50 krooni, terve 2008.a kohta andmed veel puuduvad, kuid on üldtuntud asjaolu, et tarbimishinnaindeks pidevalt kasvab. Seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele, kes vajab pidevalt abi, on suurem kui seadusega ettenähtud elatise miinimummäär 2006-2008 aastatel. Hageja palus mõista elatis 70% palga alammäärast, mis tegi 2006.aastal 2100 krooni, 2007.aastal – 2520 krooni ning 2008.aastal – 3045 krooni. Need summad on vähem, kui arvutatud tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele, kes vajab pidevalt abi. Kohus on ka tuvastas, et kostja ülalpidamisvõime võrdub 8365,75 krooniga, mis kahekordselt ületab 2008.a kehtestatud miinimumpalka, seega leiab kohus põhjendatuks mõista kostajlt välja elatis suuruses 70% keskmise palga alammäärast, nagu nõuab hageja. Hageja palus mõista elatise välja arvestades, et ta peab maksma elatise summalt tulumaksu ja selle summa võrra palus suurendada elatise summat. Kohus leiab, et see hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja palus mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates 04.12.2006. See hageja nõue on ka põhjendatud, vastab PKS § 70 lg-s 2 sätestatule, ja kuulub rahuldamisele, kuna kostja tasus elatis ebapiisaval määral, millega rikkus oma ülalpidamiskohustust, ja hageja pöördus hagiga kohtusse 04.12.2007. Kuna 2006.aastal tulumaksu suurus oli 23%, 2007.a – 22% ja 2008.a on see 21%, leiab kohus põhjendatud olevat rahuldada hagi täies ulatuses, muuta kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana alates 04.12.2006 kuni 01.01.2007 summas 2583 krooni /(3000 krooni * 70% = 2100 krooni) + 23% ehk 483 krooni)/; alates 01.01.2007 kuni 01.01.2008 summas 3074,40 krooni /(3600 krooni * 70% = 2520 krooni) + 22% ehk 554,40 krooni)/; alates 01.01.2008 kuni poja Jevgeni täisealiseks saamiseni, s.o kuni 04.05.2013, summas 3684,45 krooni /(4350 krooni * 70% = 3045 krooni) + 18

(19)Tsiviilasi nr 2-07-50599 21% ehk 639,45 krooni)/. Need summad ei ületa kostja ülalpidamisvõimet, kuna kohus on juba eelnevalt tuvastas, et kostja ülalpidamisvõime võrdub 8365,75 krooniga. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

(19)VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-50599

august 2008, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad J. S. hagi A. M. vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: Je.S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; 20307 NARVA) Kostja: A. M. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: J.T. (asukoht xxx;) Hagimenetlus Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
J.S. hagi rahuldada täies ulatuses.
Muuta Narva Linnakohtu 23.04.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-71/04 A. M. J. S. kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.
Mõista A. M. välja J. S. kasuks elatis poja Jevgeni, sünd 04.05.1995.a, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana: alates 04.12.2006 kuni 01.01.2007 summas 2583 (kaks tuhat viissada kaheksakümmend kolm) krooni alates 01.01.2007 kuni 01.01.2008 summas 3074,40 krooni (kolm tuhat seitsekümmend neli krooni ja 40 senti) alates 01.01.2008 kuni poja J. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 04.05.2013, summas 3684,45 krooni (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend neli krooni ja 45 senti).
Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt ajavahemikul alates 04.12.2006 kuni 22.08.2008 vabatahtlikult hageja kasuks elatisena tasutud summad.
Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta alates 22.08.2008 täies ulatuses ehk summas 3684,45 krooni igakuiselt.
Määrata kostjale A. Mokijevskile tähtaeg elatise tasumiseks ajavahemiku eest 04.12.2006.a-st - 22.08.2008.a-ni, kuni 31.12.2008.a. Menetluse liik Asja lahendamise viis Resolutsioon Tamara Šabarova Tsiviilasi nr 2-07-50599 Menetluskulud Edasikaebamise kord Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-15609 kannab A. M. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt