2-05-680/1

2-05-680 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juunil 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-680 Tsiviilasi OVS AS-i hagi DOÜ vastu 62 605 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja OVS AS (asukoht XXX, registrikood XXX) seaduslik esindaja juhatuse liige Olaf ORGSE ning lepinguline esindaja Aslan LIIVAK; esindajad kostja DOÜ (asukoht XXX, registrikood XXX) esindaja Andres AAVASTIK. Kohtuistungi toimumise aeg lepinguline
3. mail
4. a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OVS AS-i hagi DOÜ vastu 62 605 krooni saamiseks. Kohtukulude jaotus OVS AS-i kantud kohtukulud riigilõivuna ning õigusabikuludena jätta hageja enda kanda. Välja mõista OVS AS-lt DOÜ kasuks 4 445.40 (neli tuhat nelisada nelikümmend viis krooni ja 40 s.) krooni põhjendatud ja vajalike õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 27.06.2006.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue. Tallinna Linnakohtule 04.03.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.10.2004.a. töövõtulepingu nr. TIV 42-
5. Osundatud lepingu kohaselt kostja kui alltöövõtja kohustus hagejale töövõtjana tarnima ja paigaldama moodulkorstnad. Lepingu sõlmimise eelselt saatis hageja kostjale 13.10.2004.a. hinnaküsimise, millele kostja saatis 14.10.2004.a. elektronpostiga vastuse. Vastusele oli lisatud digitaalsel kujul ka hinnakiri. Ridaelamud, mille peatöövõtja on hageja,, pidid projekti kohaselt olema varustatud tahkekütuse kaminate korstnamoodulitega. Hageja projektijuht I.VIILUKAS mõistis saadud hinnapakkumisest, et tarnitavad korstnamoodulid on mõeldud tahkekütuse kaminate jaoks, s.t. et kaminaid võib kütta puidu või muu tahke kütusega. Pooled sõlmisid lepingu ning selle lisad ja kostja esitas 28.10.2004.a. arve nr. 2810-02 summas 84 846.70 krooni ning hageja tasus selle arve. Kostja tarnis 16.11.2004.a. ehitusobjektile korstnamoodulid ja muud tarvikud ning asus neid paigaldama. Koos kaubaga saabus ka tootepass, millest selgus, et tarnitud korstnamoodulid ei ole mõeldud tahkel kütusel toimivate küttekehade suitsu ärajuhtimiseks. Vastavalt vastavussertifikaadile nr. 1339/03, mille kostja edastas hagejale faksi teel 24.11.2004.a. selgub, et korstna sisemine kiht peab olema valmistatud 1 mm-sest happekindlast terasest. Tarnitud korstnamoodulid olid 0,6 mmse happekindlast terasest sisemise kihiga. Seega ei vastanud tarnitud kaup lepingutingimustele. Poolte esindajad ei suutnud läbirääkimiste teel kokku leppida, et tekkinud olukord rahumeelselt lahendada. Hageja saatis 08.12.2004.a. lepingu erakorralise ülesütlemise eelteate. See edastati kostjale faksi, e-maili ja posti teel. Eelteatega anti kostjale aega puuduste kõrvaldamiseks 17.12.2004.a. vaatamata sellele, et lepingu tähtaeg oli 01.12.2004.a. Kostja saatis hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise teate, mis oli allkirjastamata ning dateeritud 07.12.2004.a. ning postitati kostja poolt alles 11.12.2004.a. 13.01.2005.a. saatis hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate tähtkirjaga, kuid kostja keeldus seda postiasutuselt vastuvõtmast. Poolte-vaheline leping koosneb kahest eriliigilisest võlasuhtest – müügilepingust ja töövõtulepingust. Müügilepingu kohaselt tasus hageja kostja arve summas 84 846.70 krooni tarnitava kauba eest. Kostja poolt tarnitud kaup ei vastanud hageja arvates kokkulepitule, seega on kostja poolt rikutud VÕS § 217 lg. 2 p. 2 sätteid. Saadud kaubast osutus kasutamiseks sobivaks vaid vihmamüts 200/300 12 tk. summas 3 240 krooni + käibemaks 18 % summas 3 823.20 krooni ja katuseläbiviik 300d 12 tk. summas 4 344 krooni + käibemaks 18 % = 5 125.92 krooni. Ülejäänud kaup on ladustatud ning seda pole kasutatud. Hageja nõuab kostjalt tagasi valesti tarnitud kaupade eest kokku 75 897.58 krooni. Vastavalt VÕS §-le 189 lg. 1 on hageja õigustatud nõudma üleantu tagastamist ning tagastama saadud korstnamoodulid kostjale. Hageja tegi kulutusi kostja poolt paigaldatud korstnamoodulite demonteerimiseks kokku summas 4 200 krooni. selliste kulutuste tasumise kohustus tuleneb lepingu p.-st 9.
6. Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi 10 % ulatuses lepingusummast, mis moodustab 8 810 krooni lepingu p. 9.
7. alusel. Lepingu hind on määratud lepingu p.-ga 10.
8. Kokku moodustab hageja nõue kostja vastu 88 907.58 krooni. Kõike ülaltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg.1, 189 lg. 1, 196 lg. 4, 223 lg. 1, 101 lg. 1 p. 3, 115, 127 lg. 1 ning 158 lg. 1 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 75 897.58 kroon, hageja poolt korstnamoodulite demonteerimisega seotud kulutused summas 4 200 krooni ning leppetrahv summas 8 810 krooni. Hageja palub kostja kanda jätta ka hageja kohtukulud riigilõivuna ning õigusabile. Kohtuistungil hageja täpsustas oma nõuet kostja vastu ning palus kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks kogusummas 62 605 krooni ning hageja tagastaks kostjale moodulkorstnad juhul, kui kostja selle summa hagejale tasuks. Kostja vastuväited hagile Kostja oma esialgses kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil kohtule antud seletuses hagi ei tunnista ning palub see kohtul jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Oma esialgses vastuses hagile teatas kostja kohtule, et tulenevalt poolte-vahelise töövõtulepingu p. 2.
9. alusel on lepinguobjektiks kolme ridaelamu moodulkorstnate tarne ja paigaldus. Hageja oma 13.10.2004.a. hinnaküsimises koos ridaelamu plaanide ja lõikega 3-l lehel on soovinud saada kostjalt hinnapakkumist kaminate moodulkorstende tarnimiseks ja paigaldamiseks. Kostja hinnapakkumises 14.10.2004.a. anti pakkumine Leedu tehasele V korstnamoodulitele pikkusega 1 000 mm ja 500 mm, näidates ära sise – ja välistoru mõõdud 200/300, sise- ja välistoru materjali (RST/2ZN) ning andes veel lisainformatsiooni korstnamoodulite sisetoru materjali – roostevaba terase omaduste kohta – happekindel roostevaba teras AISI 318L. Tööettevõtulepingu lisa 1 kohaselt oli kostja kohustatud teostama ridaelamute moodulkorstnate 200/300 RST/ZN tarne ja paigalduse. Seega töövõtulepingu sõlmimisel ei toonud hageja üheski asjakohases dokumendis (hinnaküsimine, joonised) ega ka suuliselt välja seda asjaolu, missugusel küttesüsteemil töötavate küttekehade suitsu ärajuhtimiseks korstnamoodulid pidid olema või millise paksusega pidi olema korstnamoodulite sisemine kiht. Kostja hinnapakkumises 14.10.2004.a. on välja toodud pakutud korstnamooduleid iseloomustavad kõikvõimalikud omadused ja tingimused. Lepingu sõlmimise ettevalmistamisel arvestas kostja täiel määral kõigi hageja soovide ja nõudmistega. Hageja, olles ehitajana teadlik ridaelamute ehitamise ja paigaldatavate küttesüsteemide üksikasjadega ning omades täit informatsiooni soovitud korstnamoodulite mõõtude ja omaduste kohta, sõlmis töövõtulepingu koos selle lisa nr.
10. Eelläbirääkimiste dokumentatsiooni ja töövõtulepingu alusel olid pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tarnima ja paigaldama V tehases valmistatud korstnamoodulid 200/300 RST/ZN, happekindlast roostevabast terasest tunnusega AISI 316L.Täpselt sellised korstnamoodulid kostja hagejale ka tarnis ning paigaldas. Seega vastasid kostja poolt tarnitud ja paigaldatud korstnamoodulid täiel määral lepingutingimustele VÕS § 217 lg. 1 mõttes. Kostja toimetas hagejale tellitud kauba kohale 16.11.2004.a., kus andis need üle saatelehe nr. 1611-02 alusel koos toote passiga ja Leedu Vabariigi vastavussertifikaadiga nr, SPSC-5976A. Hageja vaatas tarnitud kauba üle ning võttis vastu, mille kohta on allkiri saatelehel. V tehases valmistatud korstnamoodulid on vastavuses Euroopa standardi EN 1856-1 nõuetega, mille järgi happekindlast terasest sisemise kihi paksusega 0,6 mm korstnamoodulid sobivad ka tahkekütuse küttekeha põletusjääkide eraldamiseks, millist asjaolu soovib kostja tõendada V tehasest kostjale 18.03.2005.a. saadetud vastavusdeklaratsiooniga. Muuhulgas on vastavusdeklaratsioonil tehtud viide ka IST 104-02 2004, hagi lisa nr. 10 – toote pass – on viide IST 1046318 - 01.
11. Kostjale teadaolevatel andmetel on Eesti Vabariik tehnilise normi ja standardi seaduse § 5 lg. 4 p. 1 alusel üle võtnud Euroopa standardi EN 1856-1, selle asjaolu kindlaks tegemiseks on kostja teinud vastava järelepärimise. Tehnilise normi ja standardi seaduse § 8.
12. lg. 1 alusel Euroopa Liidu liikmesriigis õiguspäraselt valmistatud ning turule lastud toote võib igal juhul Eesti turule lasta ja kasutusele võtta. Vastavussertifikaadi nr. 1339/3, toote passi ja vastavusdeklaratsiooni 18.03.2005.a. alusel ei ole kostjal kahtlust, et tehas V on legaalne äriühing ja tema toodang on toodetud ning turule lastud õiguspäraselt. Kostja tegi järelepärimise TÜV Nord Baltic OÜ-le ja Harjumaa Päästeteenistusele kui asjakohastele asutustele kompetentse arvamuse saamiseks hagile lisatud vastavussertifikaadi nr. 1339/03 kehtivuse kohta peale Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, samuti euroopa standardi EN 18561 kehtivuse kohta Eesti Vabariigis. Eeltoodust lähtudes on kostja seisukohal, et nende poolt hagejale tarnitud korstnamoodulid sisekihi paksusega 0,6 mm vastavad kõikidele normidele ja standarditele ning on nii Euroopa sstandardiga EN 1856-1 kui ka Euroopa Liidu liikmesriigi Leedu Vabariigi sisese vastavusdeklaratsiooniga lubatud kasutamiseks tahkekütuse küttekehade põlemisjääkide eraldamiseks. Hageja nõuet summas 4 200 krooni (hageja kulutused seoses korstnamoodulite demonteerimisega) kostja ei tunnista, kuna nende demonteerimiseks puudus hagejal igasusgune vajadus. Hageja nõuet summas 8 810 krooni leppetrahvina kostja samuti ei tunnista, sest ta on täitnud lepinguga võetud kohustused hageja ees. Kostja DOÜ teostas korstnamoodulite paigaldustööd maksumusega 6 372 krooni, mille koht esitas hagejale arve nr. 0712-01 07.12.2004.a. ning mis on kostjale seniajani tasumata. Kostja palub kohtukulud jätta hageja enda kanda. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Võlaõigusseaduse §-i 217 lg. 1 sätte kohaselt peab ostjale üleantav kaup vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg. 2 sätestatu kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda nüüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Vastavalt TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisti. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et poolte vahel on 26.10.2004.a. sõlmitud töövõtuleping nr. TIV 42-07, mille objektiks on XXX vallas, XXX, XXX ja XXX asuva kolme ridaelamu moodulkorstende tarne ja paigaldus ning lepingu eesmärgiks on pooled kokku lepppinud lepingu p.s 3.
13. kohaselt sama lepingu p.-s 2.
14. märgitud ehitustööde valmimine hea ehitustava ja kehtivate kvaliteedinõuete (EEI, TTPA, Tervisekaitse) kohaselt hiljemalt 01.12.2004.a. Sama lepingu p.-s 4.
15. sätte kohaselt on poolte õiguste ja kohustuste aluseks leping, joonised, seletuskirjad, hinnapakkumised, samuti muud lisad ja muudatused, ehitusnõupidamiste protokollid ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt on mõlemad osapooled oma põhikirjast tuleneva tegevusala tõttu seotud ehitus- ja remonditööde teostamise ning ehitusmaterjalide ostu-müügiga. Selliseid eeldusi aluseks võttes pidanuks mõlemad pooled oma pädevuse tõttu olema kohtu arvates teadlikud lepingut sõlmides vaidluse esemeks olevate moodulkorstende tarnimise ja paigaldamise erisustest tahkekütusega kõetavatele kaminatele ehitatavates ridaelamutes. Kostja kohustus töövõtulepingu nr. TIV 42-07 lisa nr. 1 kohaselt teostama kolme ridaelamu moodulkorstna 200/300/RST/ZN ning nende juurde kuuluvate katuse läbiviikide, vihmamütside jms. tarne ning paigalduse. Tööde valmimise tähtajaks leppisid pooled 10.12.2004.a. Hageja projektijuhi Ivo VIILUKASe kostjale saadetud hinnaküsimisest 13.10.2004.a. nähtub, et hageja soovis kostjalt saada hinnapakkumist kaminate moodulkorstende tarnimiseks ja paigaldamiseks hageja poolt ehitatavate ridaelamute ehitusele aadressil XXX, XXX ja XXX, XXX vallas, Harju Maakonnas (vt. tlk. 14). Hageja hinnaküsimises puudub aga selline oluline täpsustus, millise kütusega kütmiseks hageja moodulkorstnaid vajas. Kostja hagejale saadetud hinnapakkumisest nähtub, et kostja tegi hagejale pakkumise moodulitele 1000 mm 200/300 RST/ZN ning pakkumine sisaldab ka alljärgneva lisainformatsiooni toodangu kohta: toodang omab TÜV Nord Baltic vastavussertifikaati nr. 1339/03, sisetoru kohta – happekindel roostevaba teras AISI 316/AISI 316Ti ning hinnapakkumisele on lisatud hinnakiri, mille kohaselt on tarnitavate moodulkorstende puhul tegemist tsinkplekist väliskattega isoleeritud moodulkorstendega tahke kõtusega küttekolletele, mille sisesein on roostevabast happekindlast terasest AISI 316L(1,4404) / AISI 316Ti (1,
16. Seega nähtub hinnapkkumisest, et hagejale pakuti kostja poolt tarnet tahkekütusega küttekolletele ettenähtud moodulkorstnaid. Samas happekindlast terasest siseseina paksust, (millele on käesolev vaidlus poolte vahel taandunud), ei ole kumbki pooltest lepingu sõlmimisel määratlenud. Kostja poolt hagejale esitatud arvele lisatud AS V väljastatud tehnilises passis (vt. tlk. 18) tootja poolt toote tehnilise iseloomustuse p. 4.
17. sätestatust nähtub asjaolu, et roostevabast terasest siseseina paksuseks on 0.6 mm. TÜV vastavussertifikaadist nr. 1339/03 (vt. tlk. 19) nähtub, et moodulite tootjaks on AS V Leedu Vaabriigis ning tooteks selle sertifikaadi kohaselt on terasest isoleeritud moodulkorsten. Toode koosneb sertifikaadis toodud kirjelduse kohaselt kahekihilisest korstnamoodulist. Korstna diameeter – DN130 – DN500 mm. Sisemine kiht on valmistatud happekindlast terasest, paksusega 0,6 mm (gaas- ja vedelkütus) ja 1,0 mm (tahkekütus). Terasest moodulkorsten on ettenähtud kasutamiseks küttekoldes või kolletes koguvõimsusega kuni 120 kW ja suitsutemperatuuri keskmine ei tohi ületada 350 `C. Sertfikaat on kehtiv alates 22.04.2003.a. kuni 22.04.2005.a. kaasa arvatud. Eeltoodud dokumentaalsetest tõenditest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et töövõõtulepingu sõlmimise eel kostjaga hageja ei esitanud üheski dokumendis, sh. hinnaküsimises, millisel küttesüsteemil töötavate küttekehade suitsu ärajuhtimiseks tarnitavad korstnamoodulid pidid olema. Seega on kohtu arvates õige kostja seisukoht, et tema poolt hagejale tarnitud ja paigaldatud kosrstnamoodulid vastasid poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele VÕS § 217 lg. 1 mõttes. Kostja kirjalikule vastusele lisatud AS-i V vastavusdeklaratsioonist (vt. tlk. 39) nähtub, et antud dokument, mis saadeti hagejale koos kauba saatedokumentidega, ei olnud eestikeelne ning hageja on seisukohal, et kostja ei ole tarnet teostades hagejale koos tootega esitanud Eestis kehtestatud nõuetele vastavat sertifikaati. Õige on kohtu arvates hageja seisukoht, milline tugineb ehitusmetrjali ja –toote nõuetele vastavuse tõendamise korra ja eri liiki ehitustoodete nõuetele vastavuse tõendamiseks vastavushindamise protseduuride (jõustus 17.05.2004.a.) §-i 1 p. –le 2, et ehitustoote ja materjali nõuetele vastavust tõendab tunnustatud asutusena tegutsev sertifitseerimisasutus, andes välja ehitustoote vastavussertifikaadi. Sama paragrahvi p.-i 1 kohaselt võib tõendada ka ehitustoote tootja või tema nimel tegutsev volitatud esindaja (edaspidi tootja) või ehitustoote tarnija „Toote nõutele vastavuse tõendamise seaduse“(RT I 1999, 92, 825; 2003, 45, 308; 81, 543; 2004, 18, 131) tähenduses (edaspidi tarnija), andes välja vastavusdeklaratsiooni. Samas on hageja vaatamata asjaolule, et kostjalt korstnamoodulite saamisel ei olnud saatedokumentidele lisatud toote eestikeelset vastavussertifikaati, need tooted kostjalt vastu võtnud ja lubanud osaliselt ka paigaldada, nagu nähtub asja materjalidest. Hageja kui peatöövõtja ridaelamute ehitusel, pidi olema teadlik ehitustoodete nõuetele vastavuse tõendamise korrast ning muudest normatiivaktidest vaidlusaluste korstnamoodulite vastuvõtmisel kostjalt. Kostja on asjas esitanud omakorda AS-i V poolt vastavusdeklaratsiooni (vt. tlk. 74), mille kohaselt AS V garanteerib, et suitsulõõride sisemised torud ja soojustatud suitsulõõrid vastavad parameetritele, mis on toodud Euroopa standardi vastavussertifikaadis nr. SPSC-5976A, EN – 1443/1999 „Suitsulõõrid. Üldnõuded“. AS-i V poolt väljastatud deklaratsioonist (vt. tlk. 75, 76) nähtub, et vastavalt kehtivatele 2004.a. Euroliidu Standarditele EN-1433:2003 ja EN-1856-1:2003 deklareerib UAB V , et nende poolt happekindlast roostevabast terasest valmistavad suitsulõõrid paksusega 0,6 mm võib kasutada tahkekütuse põletamisest tekkivate põlemisproduktide eemaldamiseks. Kõike eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja ei ole kohtule tõendanud asjaolu, et kostja on vastavalt pooltevahelisele lepingule hagejale tarninud ja paigaldanud lepingutingimustele mittevastava toote, kuna lepingus puudub vastav poolte-vaheline kokkulepe tarnitavate korstnamoodulite eriomaduste osas. Asjas pole veenvat tõendamist leidnud ka asjaolu, et kostja poolt tarnitud korstnamoodulid olid kasutamiskõlbmatud, kuna tootja UAS V kinnitab, et tema poolt tarnitavad suitsulõõrid paksusega 0,6 mm on kasutatavad ka tahkekütuse põletamisest tekkivate põlemisproduktide eemaldamiseks. Seega puudub kohtu arvates asjas õiguslik alus lepingu p.-s 9.
18. sätestatud leppetrahvi kohaldamiseks 10 % ulatuses lepinguhinnast kostja suhtes. Kuna hageja ei ole asjas tõendanud kohtule ka asjaolu, et ta demonteeris juba paigaldatud korstnamoodulid vastavat järelevalvet teostava ametkonna nõudel vastavasisulise ettekirjutuse alusel, puudub hagejal kohtu arvates õiguslik alus nõuda kostjalt ka moodulite demonteerimisega kantud kulutuste hüvitamist. Kostja poolt tarnitud moodulkorstnad on ladustatud hageja kinnituse kohaselt hageja laos, seega pole hagejale ka selle tarnega varalist kahju tekitatud, kuna hagejal on osundatud moodulkorstnad võimalik realiseerida, sest hageja ei ole antud vaidluses tõstatanud toodete komplektsuse ja kvaliteedi küsimust. Kohus leiab kõiki juba käsitlemist leidnud asjaolusid aluseks võttes, et hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Kostja vastuväiteid hindab kohus kui asjakohaseid. Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna ning õigusabile jätab kohus hageja enda kanda aluseks võttes senikehtinud TsMS § 60 lg. 1 sätteid. Kostja õigusabikulud 5 % ulatuses hagisummast summas 4 445.40 krooni jätab kohus hageja kanda ning antud kulu tuleb välja mõista hagejalt kostja kasuks senikehtinud TsMS § 61 lg. 1 p.1 alusel. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 27.06.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik