lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Poolte vahel on 06.12.2000.a. sõlmitud Q GSM leping nr. 10088849, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hageja on teatanud 14.01.2002 kostjale lepingu lõpetamisest 25 päeva möödumisel teate saamisest ja lõpetanud lepingu 08.02.2002.a. Tele2 Eesti AS 20.04.2005 saldo kinnitusest ja 06.05.2005 väidetavalt kostjale saadetud võlateatisest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 242,90 krooni, kõneteenuste eest 600,78 krooni ja leppetrahv 500 krooni, kokku 1343,68 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist. Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest.
lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega.
lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.
kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Leppetrahvi nõue on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg novembris aprillis 2002.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viiviseid on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Hagiavalduses palub hageja vähendada viivist põhivõla summani, mis on kohtu hinnangul ka mõistlik. Hageja loeb lepingu lõppenuks 8.02.2002.a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 661,80 krooni (486,05+448,64500+182,12+44,99). Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest 8.02.2002.a. kuni 19.05.2002.a. veel 621,91 krooni, s.h. kuumaks 121,92 krooni, leppetrahv (telefoni eest) 500 krooni ning teenuse peatamise eest 60 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue teenuse peatamise eest tasu saamiseks. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p 5.1.14 kohaselt oli AS-il Ritabell õigus loobuda lepingust või see lõpetada. Vastavalt p 5.1.5 oli AS-il Ritabell õigus sulgeda alaliselt või ajutiselt mobiiltelefonside. Teenuse peatamist kasutamise tingimused ei kajasta. Tele2 Eesti AS on kostjaga lepingu lõpetanud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 661,80 krooni tasumata maksete katteks ning viivis põhi võlaulatuses summas 661,80 krooni, kokku 1323,60 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105 krooni ning hageja õigusabi kulude katteks 10 krooni. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 109,30 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.