Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostja pereliikmele allkirja vastu.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu seisukohad Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 21.aprillil 2006.a tarbijakrediidileping nr 0600457/16st, mille alusel on kostja saanud 80 000.00 krooni krediiti intressimääraga 24,99 % aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 200 097.08 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjale 5.juulil 2007 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles lepingu üles 26.juulil 2007.a ja nõudis kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja on pärast lepingu ülesütlemist tasunud 7900.00 krooni. Hageja nõuab kostjalt tagastamata krediidisummat 70 924.87 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 19 190.62 krooni, 11 239.68 krooni viivist ja 15 764.97 krooni leppetrahvi. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 29.jaanuarist 2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,99 % tagastamata krediidisummalt aastas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 24,99% viivist tagastamata intressi summalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 2 kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, s.t. viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist vastavalt üldtingimuste punktile 6.1 ja hinnakirjale 0,25% tähtaegselt tagastamata krediidisummalt päevas. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on arvestanud viivist perioodi eest 26.07.2007.a kuni 28.01.2008.a. Kostja on tasumisega viivitanud 186 päeva ja hageja on arvestanud viivist 11 239.68 krooni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist
alusel 24,99% tagastamata krediidisummalt aastas alates 29.jaanuarist 2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja on taotlenud kostjalt lisaks kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni intressi täieliku tasumiseni viivist 24,99 % sissenõutavaks muutnud tasumata intressilt aastas. Nimetatud nõue on
Samas leiab kohus, et vaatamata
lg-s 1 sätestatule viivitamata täitmise kohta, tekib kostjal kohustus kohtuotsust täita kohtuotsuse jõustumisest, seega tuleb viivis intressilt välja mõista
VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tagastamata 78 824.87 krooni, on hageja nõue 15 764.97 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 70 924.87 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 19 190.62 krooni, viivis 11 239.68 krooni ja leppetrahv 15 764.97 krooni ning viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud ja seda alates 29.01.2008 kuni kohase täitmiseni 24,99% tagastamata krediidisummalt aastas ning viivis intressilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni intressi täieliku tasumiseni 24,99 % tagastamata intrssi summalt aastas. Menetluskulud
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja.
lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 4000.00 krooni. Ka tuleb
lg 3 p 3 alusel tasuda riigilõivu apellatsioonkaebuselt, mille suurus on 1000.00 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 20 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 20.00 krooni, lisaks apellatsioonkaebuse lisad 3 lehel, tasudes 3.00 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 5023.00 krooni..
Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.