Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Kohtu seisukohad
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. AS SEB Liising (endine Ühisliisingu AS) ja kostja on 12.11.2004 sõlminud rendilepingu nr 200406521, mille kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti eest lepingu punktis 1.1 rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja maksegraafikule. Kostja ei tasunud kõiki lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt, mille tõttu lõpetas hageja ühepoolselt lepingu. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 32279.30 krooni, mis koosneb tasumata rendimaksetest summas 16171.27 krooni, rendiobjekti müügiga tekkinud kahjust summas 9745.23 krooni ning rendiobjekti müügiteenusest summas 6362.80 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Lepingus on kokku lepitud seadusega kehtestatud viivise määr. Hageja nõuab kostjalt viivist seisuga 22.07.2008 6462.38 krooni. Kostja ei ole viivise nõuet vaidlustanud. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma viivisintressi lepingus fikseeritud määras, s.o 0,02 % tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisintressi väljamõistmiseks kostjalt alates 23.07.2008 kuni kohasetäitmiseni on põhjendatud ja kohus rahuldab nõude alates hagi 25. juulist 2008 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas, s.o 284.02 krooni ning sealt edasi protsendina põhinõudest, s.o 0,02 % tasumata põhinõudest kuni selle kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.