KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.04.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-6949 (vana nr 2/31-11469/05) Kohtuasi OÜA hagi RE vastu 6.472,92 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja: OÜA(registrikood XXX, asukoht XXX), hageja esindaja: AS Julianus Inkasso Agentuur Silver Eensaare isikus Kostja: RE(i.k. XXX, elukoht XXX) Lihtmenetluses Asja läbivaatamine Resolutsioon
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista RE6.472,92 (kuus tuhat nelisada seitsekümmend kaks krooni ja 92 senti) krooni OÜAkasuks. Kohtukulude jaotus
- Välja mõista RE menetluskulu 883,65 (kuussada viiskümmend üheksa krooni ja 65 senti) krooni OÜA kasuks.
- Välja mõista RE menetluskulu 30,80 (kolmkümmend krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
- Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
- Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja RE 29.08.1999.a. Q-GSM lepingu, mille kohaselt hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad lisaks lepingule täitma ka lepingu lahutamatuks lisaks olevaid Q-GSM mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimusi).
- Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitult ei täitnud ja kostja võlg hagejale oli 18.03.2000.a. seisuga 3.236,46 krooni.
- Kuna vastavalt Üldtingimustele pidi kostja arved tasuma 15 päeva jooksul nende saamisest ja kostja seda ei teinud, arvestab hageja tulenevalt Üldtingimuste VII peatükile lisaks põhivõlale ka viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
- Tele2 Eesti AS loovutas 20.04.2005.a. nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja arvestab kostja võlga seisuga 18.03.2000.a. järgmiselt: põhivõlg 3.236,46 krooni ja viivised 3.236,46 krooni.
- Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla summas 3.236,46 krooni ja viiviseid 3.236,46 krooni, s.o. viivised põhivõla ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 560.- krooni ja õigusabikuludes summas 323,65 krooni.
- Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – poolte vahel sõlmitud Q-GSM lepinguga, Üldtingimustega, lepingu lõpetamise teatega kostjale, teatisega nõude loovutamisest, hageja võlateatisega kostjale ning kostjale saadetud kuid tasumata arvete koopiatega. Kostja seisukoht.
- Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on ta tasunud kõik arved tähtaegselt, kuid telefon temalt varastati. Sellest teavitas ta operaatorfirmat ja politseid. Peale vargusest teatamist kuni hagi kättesaamiseni pole talle saadetud ühtegi arvet. Ka puudub alus telefoni maksumuse sissenõudmiseks, sest telefoni ostis maksumuse tasus ta hagejale telefoni müümisel. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja Põhja Politseiprefektuuri tõendi, et telefon Nokia 5110 on temalt 23.11.1999.a. aadressil Vilde tee 124 varastatud. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus tegi 22.märtsil 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses.
- Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 mis sätestasid, et kõik kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.
- Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Q-GSM leping oli hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud. Kasutatud teenuste eest tasu maksmise kord ja tähtajad, samuti leppetrahv tähtaegselt täitmata kohustuste eest on kokku lepitud Üldtingimustes. Üldtingimuste 4.1.3 kohaselt oli kostja kohustatud ka viivitamatult teavitama hageja õiguseellast tema kasutuses oleva mobiiltelefoni või SIM-kaardi kadumisest, vargusest või vigastamisest ning kuni teatamiseni vastutas kõigist nimetatud asjaoludest tulenevatest kohustustest teenuse kasutaja. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale 30.01.2000.a. saadetud teade lepingu lõpetamisest tõendab, et leping kostjaga lõpetati AS Ritabell poolt ning põhjusel, et kostja on regulaarselt rikkunud lepinguga sätestatud maksekohustusi ja ei reageerinud hageja teatistele võlgnevuse kohta, mitte kostja initsiatiivil nagu väitis kostja. Nimetatud teade hagejale lükkab ümber kostja väite sellest, et tema teatas ASle Ritabell temalt telefoni vargusest, milline fakt iseenesest on tõendatud Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna tõendiga. Kuna pooltevahelised õigused ja kohustused tulenesid poolte vahel sõlmitud lepingust ja kostja poolt tasumata arvete koopiad ning võlateatis kinnitavad, et kostjal jäi lepingu lõpetamise aja seisuga hagejale tasumata 3236,46 krooni, kuulub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisatud arvete koopiatest nähtub, et arvetel nõutakse tasu kasutatud teenuste, mitte telefoni eest nagu arvab kostja. Arvete või teadete mittesaamine ei oma vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust, sest kohustuste aluseks on leping.
- Kohus on seisukohal, et tulenevalt kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivist põhivõla ulatuses, sest kostja on oma kohustuste täitmisega hageja õiguseellase ees viivituses olnud. Viivise nõudmine põhivõla ulatuses on kohtu arvates kohustuste mitteõigeaegsel täitmisel põhjendatud. Kohtukulud
- Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda kuna kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 560.- krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulu 323,65 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 30,80 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtunik