lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi,kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 21.03.2006 a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras .Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste,dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas arvete väljatrükid,nõude loovutamise lepingu ja teatab,et ei soovi olla ärakuulatud. Kostja tõendeid ,avaldusi ega taotlusi ei esitanud.
lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg.1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,lähtudes nõudest.Nimetatud sätte lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise ,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 01.07.2002 ,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg.1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalist nähtuvalt on AS Ritabell (AS Tele2 AS õiguseelneja ) ja kostja vahel 31.08.1999 a. sõlmitud Q GSM leping nr.10045158.Kostja on 31.08.1999 a. tasunud AS-le Ritabell sularahas ettemaksu 1700 krooni,mis sisaldab telefoni maksumuse 1500 krooni ja kuumaksu 200 krooni. Hageja kinnitusel on AS Ritabell teatanud kostjale lepingu lõpetamisest 25 päeva jooksul 31.11.1999 a. väljastatud lepingu lõpetamise teatest arvates ja lõpetanud lepingu 25.12.1999 a. AS Tele2 Eesti 20.04.2005 saldo kinnitusest ja hageja võlateatisest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla (telefonimaksed ja kõneteenused) koosseisu ka leppetrahvi 1000 krooni ulatuses,kusjuures hagiavalduses leppetrahvile ei viidata.Leppetrahvilt on arvestatud ka viivised. TsK § 191 lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks ,viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma,mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ,eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 192 kohaselt kokkulepe leppetrahvi (trahvi,viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi kohta. Seega ,ei ole leppetrahv põhivõlg vaid õiguskaitse vahend,mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Hageja nõue leppetrahvi saamiseks on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja teostanud oma tsiviilõigusi hea usu põhimõtteid järgides.Hageja on vastaspoolt eksitades varjatult põhivõla hulka arvestanud leppetrahvi 847.46 krooni,kuumaksed pärast lepingu lõpetamist summas 1202.83 krooni ,viivise 50.85 krooni ,kokku koos käibemaksuga 2479.35 krooni.Vastavatele nõuetele nimetatud summade osas hagiavalduses ei viidata . Eelpoolnimetatud viivis on arvestatud põhivõla hulka ,millelt omakorda on arvestatud viivised. Kohtu hinnangul on hageja selline tegevus lubamatu.
lg.1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.Sama paragrahvi lg.2 sätestab,et kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada ,menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hageja nõue 2479.35 krooni saamiseks on alusetu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja on lepingu lõpetanud 25.12.1999 a. .Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja tarbitud kõneteenuste ja maksete eest arve nr.565565 alusel 1396.05 krooni,arve nr 593120 alusel 200 krooni ja arve nr 623072 alusel 200 krooni,kokku 1796.05 krooni. Hageja nõue viiviste saamiseks 4415.40 krooni ulatuses ei ole põhjendatud ega tõendatud.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhivõla ulatuses.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks viivisena väljamõistmisele 1796.05 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni.
p.2,§ 52 p.5,§ 60 lg.1 tulenevalt tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista menetluskuluna postikulu summas 62.50 krooni.
lg.1p.1 sätestab,et poolele,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 35 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.