kohaselt kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Elatis mõisteti välja hagejalt poegade JB ja AB ülalpidamiseks Harju Maakohtu 12.09.2006 maksekäskudega. Hageja väitel on tema ülalpidamisel veel kolm last: poeg K V (sünd XXX) ja I V (sünd XXX) ja XXX sündinud K B . Hageja soovib tulevikus K V ja I V lapsendada. Seega on tõendamist leidnud, et hageja ei ole kohustatud käesoleval ajal K V ja I V
Seega on hagejal
§-st 60 lg 1 tulenevad kohustused laste A B , JB ja K B ees. Hageja on ilma mõjuva põhjuseta jätnud poegadele J B ja A B Harju Maakohu maksekäskude alusel välja mõistetud elatise maksmata. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et elatis mõisteti kostjalt välja 12.09.2006. a maksekäskude alusel ja K B sündis XXX. a. Seega oli kuni 19. juulini 2007. a hagejal
§-st 60 lg 1 tulenev kohustus vaid JBj a AB ees. Hageja jättis ilma mõjuva põhjuseta oma kohustused poegade ees täitmata ja seega puudub
§-st 71 tulenev alus hagi rahuldamiseks elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise osas. Hageja on vastutustundetult lasknud elatise võlgnevusel tekkida 91 182 kroonini. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise osas rahuldamata.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtuliku arutamise käigus on selgunud, et kostjal on sündinud XXX. a kolmas laps K B . Kohtule esitatud töölepingu nr 1863 kohaselt töötab hageja Veeteede Ametis ja tema igakuiseks töötasuks on 6678 krooni kuus. Hageja palub kohtul vähendada elatist alla
Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Kohus leiab, et hagi elatise vähendamise osas 700 kroonile kuus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et kohaldamisele ei kuulu
lg 4 ja 6, mille kohaselt tuleb vähendada elatist alla
§-s 61 lõikes 4 sätestatud elatise suuruse.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohustatud vanemale uue ülalpeetava lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kostjal sündis XXX. a kolmas laps tütar K B ja kõigile kolmele lapsele tuleb tagada võrdne kohtlemine. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tuleb vähendada Harju Maakohtu tsiviilasjades nr 2-0619836 ja 2-06-19841 12.09.2006. a maksekäskudega välja mõistetud elatise suurust 2000 kroonini kuus alates K B sünnist.
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.