nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli 1 2-07-20812 mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. Hageja nõue ja selle põhjendused 31.05.2007.a. esitas LL hagi ML`a vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu 17.03.2005.a otsusega hageja kasuks välja elatis hageja isalt ML`alt alates hagi esitamisest 14.12.2004.a kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.a. Hageja on täisealine, kuid õpib käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga 11ndas klassis. Seega ei saa hageja tööle asuda ega iseseisvat elatist teenida. Hageja ema on invaliidsuspensionil, hageja elab koos emaga. Seadusega on ettenähtud elatis pool miinimumpalgast, s.o 1 500 krooni. Kuna elatiselt tuleb tasuda ka tulumaks, siis koos tulumaksuga on summa 1500 x 0,22= 1833 krooni. Seoses eeltooduga palus hageja ülalpidamise saamiseks kostjalt välja mõista elatis koos tulumaksuga summas 1 833,00 krooni kuus alates 24.04.2007.a kuni 31.05.2008.a. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostjale on kohtukutse allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja 09.07.2007.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Hageja jätkab õpinguid XXX. Hagejal puudub üldse sissetulek. Hageja on nõus tagaseljaotsuse korral nõutavat elatisesummat vähendama ning hageja palub kostjalt välja mõista elatise 300,00 krooni kuus. Kohtu põhjendused
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS § 63 lg 1 järgi mõistab kohus elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes perekonnaseaduse §-s 61 sätestatust. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus arvestades vanemate varalist seisundit ning lapse vajadusi igakuise elatusrahana. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis 300,00 krooni kuus alates 24.04.2007.a kuni 31.05.2008.a.
lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on ühe kuu elatis 300,00 krooni. 2 2-07-20812
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
Menetluskulud (sealhulgas riigituludesse väljamõistetav riigilõiv) tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.