2-07-28670/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-28670 Tsiviilasi NKhagi OK’i vastu abielu lahutamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja OK (isikukood XXX, XXX) Kostja esindaja Anatoly Pogonyalin (asukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 06.11.
3. a Istungil osalenud isikud Hageja NK Kostja OK Kostja esindaja Anatoly Pogonyalin RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada NKja OK’i abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX. Poolte abielust XXX.a. sündinud poeg AK jätta elama ema NKjuurde. Poolte abielust XXX.a. sündinud poeg JK jätta elama isa OK’i juurde. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele. Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Esitatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on NK hagi OK’i vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr. XXX. Poolte abielust on sündinud XXX.a. poeg AKja XXX.a. poeg JK. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud ja hageja leiab, et abielusuhete jätkamine on võimatu, kuna perekonnas on lahkhelid ja konfliktid. Poolte abielust sündinud lapsed soovib hageja jätta elama enda juurde. Lähtudes eeltoodust palub hageja lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr. XXX. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle abielulahutusele vastu. Kostja leiab, et abielusuhete jätkamine on võimatu. Kostja palub poolte abielust XXX.a. sündinud poeg JK’i jätta elama tema juurde. Kostja elab kahetoalise korteris ning käib tööl. Tema keskmiseks sissetulekuks kuus on 9000-10 000 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et NK hagi kuulub rahuldamisele. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu NK ja OK’i vahel on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. AK ja JK’i sünnitunnistustega on tõendatud, et nende vanemateks on NKja OK. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Kuna nii NK kui ka OK peavad abielu jätkamist võimatuks ning soovivad abielu lahutamist, siis leiab kohus, et NK nõue on põhjendatud ja poolte abielu tuleb lahutada. PKS § 29 lg. 3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. 06.11.2007.a. toimunud istungil leppisid pooled kokku, et poolte abielus sündinud poeg AK(sünd XXX.a.) jääb elama ema juurde ja poolte abielust sündinud poeg JK (sünd XXX.a.) jääb elama isa juurde. Seega puudub poolte vahel vaidlus laste elukoha suhtes. Kohus leiab, et vastavalt NK ja OK’i kokkuleppe tuleb poolte abielust sündinud poeg AK jätta elama ema juurde ja poolte abielust sündinud poeg JK jätta elama isa juurde. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled esitasid kohtule avalduse, milles loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Taimi Kollom Kohtunik