1 sättest ja tõlgendada lepingut tulenevalt poolte ühisest tegelikust tahtest. Viidatud protokolli p. 1 kohaselt kohustusid pooled pidama läbirääkimisi kostjale kuuluva kinnisasja, asukohaga xxxx, kohta. Protokolli p.-s 4 lepiti kokku, et hagejal on õigus maakleritasule alates tema tegevuse tulemusel tehingu sõlmimisest (ka juhul, kui müüja võõrandab objekti maakleri poolt leitud ostjale ilma maakleri osavõtuta). Seega vastab viidatud protokoll maaklerilepingu tingimustele ja on käsitletav maaklerilepinguna. Lepingut pole üles öeldud ega ka lõpetatud seaduses ettenähtud viisil. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et 20.03.2006.a. sõlmiti asjaõiguskokkulepe kostja ja K ning J L vahel. 04.05.2006.s. esitas kostja avalduse lõpetada pooltevaheline leping alates 04.05.2006.a. 23.05.2006.a. esitas hageja esindaja kostjale nõudeavalduse ettepanekuga likvideerida võlgnevus summas 50 000 krooni hiljemalt 29.05.2006.a. Kostja esitas 25.05.2006.a. avalduse hageja esindajale, milles palus tasumise tähtaega pikendada kuni 01.07.2006.a. Hageja nõustus pikendamisega kuni 15.06.2006.a. ja jäi tasumist ootama. 09.06.2006.a. teatas kostja esindaja, et kostja nõuet ei tunnista. Vastavalt
1 kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Kostja ei ole oma kohustust täitnud, kuigi on nõuet ka tunnistanud, paludes tähtaja pikendamist.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 p. l järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist.
1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingus täitmise tähtaega märgitud pole, siis
3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul aluselt võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Rahalise kohustuse täitmise tähtaeg ei ületa praktikas paari nädalat, mis nüüdseks on möödunud. Hageja palub kostjalt välja mõista maakleritasu 50 000 krooni ja menetluskulud välja mõista kostjalt. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et hagejal puudub igasugune seaduslik alus maakleritasu nõudmiseks.
1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või võimalusele osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Sama tingimus esineb ka poolte vahel sõlmitud lepingu p.-s 4. Samas punktis on kokku lepitud ka selles, et maakleril on õigus maakleritasule ka juhul, kui müüja võõrandab objekti maakleri poolt leitud 2 ostjale maakleri osavõtuta. Hageja ei leidnud kinnistule ostjat ning tema vahendamise tulemusena müügilepingut ei sõlmitud. Kinnistu 20.03.2006.a. sõlmitud müügilepingust nähtub, et 30 000 krooni kanti OÜ VK Kinnisvarabüroo arvele selgitusega „T R kinnistu müük“. Hageja oli kinnistu müüki pannud OÜ VK Kinnisvarabüroo kaudu juba enne lepingu sõlmimist hagejaga. Seega puudub hagejal õigus maakleritasule, kuna tema tegevuse tulemusena kinnistu müügilepingut ei sõlmitud. Kogu tehingu vahendas OÜ VK Kinnisvarabüroo maakler M P .
sätestab, et kui maakleri vahendamisel või võimalusele osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler nõuda kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Sellist kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole. Kostja palub jätta kõik kohtukulud hageja kanda. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja esindaja selgitab, et poolte vahel oli 21.09.2004.a. sõlmitud kokkulepe, pealkirjaga objekti müügi protokoll. Sõltumata sellest pealkirjast kuulub kohaldamisele
Lepingu eesmärgiks oli vahendada kostjale kuuluva kinnisasja, asukohaga xxxx, müüki. Leping p .4 kohaselt olid pooled kokku leppinud õiguses maakleritasule maakleri tegevuse tulemusel tehingu sõlmimisest ja seda ka siis, kui müüja leiab ostja maakleri osavõtuta. Seega on sisult tegemist maaklerilepinguga.
käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele ja käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. 30.03.2006.a. kostjale kuuluv kinnistu võõrandati L ’dele. 04.05.2006.a. esitas kostja avalduse maaklerilepingu lõpetamiseks. 23.05.2006.a. esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel ettepaneku kostjale võlgnevus likvideerida. Kostja oli nõus võlgnevuse likvideerima 01.07.2006.a. ja hageja andis 15.06.2006.a. sellele vastuseks kinnituse, et hageja on nõus maksmise tähtaja pikendamisega. Kostja maakleritasu ei tasunud ega ole väitnud, et hageja maakleriteenust ei osutanud. Maaklerilepingu lõpetas kostja 2 kuud pärast müügilepingu sõlmimist. Sellest järeldub, et objekti müük tehti kehtiva maaklerilepingu alusel. Objekt on müüdud, ehkki vahetult lõplikku müügitulemust ei vahendanud mitte hageja. Kuid lepingu eesmärk - objekt müüa – saavutati. Isik võib objekti müüa mitmes büroos ja sõlmida mitmeid lepinguid. Hageja on seisukohal, et
mõttest ja tekstist tulenevalt maakleril on õigus tasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundisaajast mittetuleneval põhjusel. Sellega, et kostja, sellest hagejat teavitamata, sõlmis teise maakleriga lepingu, võttis ta endale ka vastutuse selle eest, et hageja ei saanud nõuetekohaselt realiseerida lepingu p. 4. Lisaks palub hageja tõendida hinnata ka kostja kinnitust, kus ta on nõus seda tasu maksma ja lepingut täitma ning palub ainult tähtaega pikendada. Hageja on seisukohal, et tasu maksmine oli seatud sõltuvusse objekti müügist ja tasu nõudeõigus tekkis peale lepingu sõlmimist, kuna varasemalt maaklerilepingut polnud lõpetatud. Hageja esindaja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja selgitab, et kostja pole hagiga nõus, sest hageja töö tulemusena tehingut ei toimunud. Kostja lähtub
§-st 664 lg.1, mille kohaselt maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või võimalusele osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Poolte vahel oli tõesti olemas objekti müügi protokoll, mida võib nimetada maaklerilepinguks, ja selle lepingu p. 4 kohaselt on maakleril õigus 3 maakleritasule alates tema tegevuse tulemusel tehingu sõlmimisest, ka juhul kui leitakse ostja maakleri osavõtuta. Kuid hoopis teise büroo maakler leidis ostja ja sellele büroole on ka makstud tasu. Kostjal oli teise büroosse antud objekt müüki veel enne, kui ta sõlmis lepingu hageja firmaga. Hageja ei ole leidnud kostja kinnistule ostjat. Ostjaks olid K ja J L , kelle leidis ja kogu tehingut vahendas kinnisvarabüroo Uus Maa. Hageja on ka ise kinnitanud, et ostu-müügileping tõesti sõlmiti hoopis teise kinnisvara büroo maakleri tegevuse tulemusena. Sellepärast nõuab hageja tasu alusetult, kuna ta ei ole mingit vahendamist osutanud.
sätestab, et kui maakleri vahendamisel või võimalusele osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler nõuda kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Sellist kokkulepet poolte vahel eraldi lepingus ei sisaldu. Kostja on seisukohal, et ainuüksi lepingu olemasolu poolte vahel, kui tegelikult hageja ostjat müügis olnud objektile ei leidnud, ei anna hagejale õigust nõuda kostjalt 50 000 krooni tasumist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. IV. Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused. TsMS § 227 lg. 1 nõuab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS §-le 231 lg. 4 tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on kohtu järeldused rajatud, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus, poolte vastavatest kinnitustest lähtuvalt tuvastas, et pooled ei vaidle selles, et 21.09.2004.a. sõlmitud objekti müügi protokoll on käsitletav maaklerilepinguna. Hagi esemeks on võlgnevuse nõue, mis tuleneb maksmata maakleritasust. Seega pole oluline kostja viide §-le 667, kuna maakleritegevuseks tehtud kulutusi ei nõuta.
kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Kostja kohustus maksta tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust.
l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg. 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
järgi maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Kostja kinnistu võõrandamise tehing toimus hagejaga sõlmitud kehtiva maaklerilepingu ajal ja järelikult ka selle tulemusena, sest kostja esitas hagejaga sõlmitud lepingu lõpetamise avalduse pärast kinnistu võõrandamistehingu toimumist. Sellega on täidetud ka poolte 21.09.2006.a. lepingu p. 4 sätestatud tingimused, mille kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema tegevuse tulemusena tehingu sõlmimisest (ka juhul kui müüja võõrandab objekte maakleri poolt leitud ostjale maakleri osavõtuta). Järelikult on kostja kohustatud lepingust tulenevalt maakleritasu maksma lepingus sätestatud määras ega ole põhjendatud jätta maakleritasu maksmata selletõttu, et tehing toimus ilma maakleri osavõtuta. Maakleritasu vähendamist nõutud ei ole.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tähtpäeva määratud ei ole, kuid kohustus maksta maakleritasu tekkis kinnistu võõrandamise lepingu sõlmimisest alates.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata 4 jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja pole kohustust täitnud.
1 p. l järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist.
MS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hinnates kostja avaldust maksetähtpäeva pikendamise kohta, asus kohus seisukohale, et kostja taotlus maakleritasu maksmise tähtaja pikendamise kohta on
1 kohaselt käsitletav võlatunnistusena, sest sellega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Seega on tegemist ka hagi aluseks olevate asjaolude omaksvõtuga. Võlatunnistuse osas on seisukoha andnud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-101-04, märkides, et „
1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab kohustatud isiku antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nendest sätetest tuleneb, et võlatunnistus on kohustatud poole kirjalikult esitatud tunnistus võla olemasolust. Kohustatud isiku poolt kirjalikult võla tunnistamine, millega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, ei nõua õigustatud isiku samas võlatunnistuses väljendatud kirjalikku nõusolekut. Võla olemasolu tunnistamiseks ei ole vaja kahe isiku allkirjaga lepingudokumenti. Seda kinnitab ka
2, mille kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Õigustatud poole nõusolek võlatunnistuses sisalduvaga võib seisneda nõude esitamises kohustatud poole vastu, nagu hageja seda tegi.
§-is 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest.“ Võlatunnistuse tähendus seisneb tõendamiskoormuse ümberpööramises ning tõendamise lihtsustamises. Kohus leidis, et kostja on jätnud oma vastuväited tõendamata. Asjaõiguslepingus tehtud märge 30 000 krooni kandmisest mingile muule kinnisvarabüroole ei tõenda, et see on kantud kostja tellitud maakleri tasu katteks. Järelikult ei ole põhjendatud jätta leping täitmata selletõttu, et kostja on tehingu tulemusena saadud raha arvelt nõus tasuma kas siis enda poolt varem sõlmitud lepingust tuleneva maakleritasu või kulutused või on kostja olnud nõus tasuma kinnistu ostjate poolt tasumisele kuuluva maakleritasu. Õige on hageja järeldus, et oli kostja otsustada, mitme kinnisvarabüroo vahendusel ta oma kinnistu võõrandamist soovis. Kui kostja väidetavalt oli juba varem suuliselt ühe kinnisvarabürooga maaklerilepingu sõlminud, siis tulnuks tal otsustada, kas uue lepingu sõlmimisel eelmine leping üles öelda või lõpetada või mitte. Järelikult, kui kostja sõlmis maaklerilepingu hagejaga, võttis ta endale kohustuse ka sellest lepingust. Kohus leidis, et vajadus M P tunnistajana ülekuulamiseks puudub, sest kostja võinuks soovi korral saada OÜ VK Kinnisvarabüroolt andmed selle kohta, et oli olemas suuline maaklerileping ja et M P maaklerina kõik need maakleritoimingud tegi, mille eest talle maksti. Nimelt sätestab
Selle sätte kohaselt, kui pooled ei sõlmi lepingut kirjalikult, peab maakler enda poolt vahendatud või osutatud lepingu poole nõudmisel sellele poolele 5 viivitamata andma enda poolt allkirjastatud väljavõtte vahendatud või osutatud lepingu tingimustest. Kohtu arvates ei ole põhistatud kostja esindaja väide, et kostja tegemised või tegemata jätmised tuleneseid kostja teadmatusest. Kostja esindaja väidetavalt ei olnud kostjal hagejaga loodud maaklerilepingulised suhted ainsad, vaid tal oli kinnisvarabürooga suhtlemisest kogemus ka väidetavalt varasemast lepingust. Seega ei saa kostja puhul kõnelda isikust, kes tegutses või ei tegutsenud teadmatusest ega mõistnud, milline kohustus tal mingist lepingust tuleneb. Et maakleritasu maksmise kohustus oli talle teada, kinnitab kostja kirjalik avaldus maksetähtaja pikendamise kohta, milles nõude olemasolu ei vaidlustata, unustatud on vaid asjaolu, et selle kinnisvarabürooga oli sõlmitud kirjalik leping. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud maaklerilepingust ja kohaldades
§-de 76, 82, 100, 101, 108, 658, 664 sätteid kohus rahuldab hagi kostja vastu tervikuna. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohus kohaldas
§-de 76, 82, 100, 101, 108, 658, 664 sätted ja juhindus TsMS §-de 162, 173, 434-435, 442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent 11.03.2008.a Viru Ringkonnakohus otsustas: I.Golubev Viru Maakohtu 29.12.2006 otsus tsiviilasjas nr.2-06-16498 tühistada. Jätta OÜ RL Investeering hagi T R vastu maakleritasu summas 50 000 krooni nõudes rahuldamata. T R apellatsioonkaebus rahuldada. OÜ RL Investeering esimese ja teise astme menetluskulud jätta tema enda kanda. T R esimese ja teise astme menetluskulud jätta OÜ RL Investeering kanda. Kohtuotsus jõustus 23. septembril 2008.a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsusega, kohtuotsusega 6 kusjuures Riigikohus 23. 09. 2008.a otsustas: 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu 11. märtsi 2008.a otsus (tsiviilasi nr 22-0606-16498) muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jätta hageja hageja kanda. Nooremreferent I.Golubev 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.