← Eesti

2-07-6403/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-6403 Tsiviilasi SP’i hagi KP’i vastu elatise suurendamiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja: SP (isikukood XXX elukoht Kostja: KP (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Asja läbivaatamine XXX) Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada tagaseljaotsusega SP’i hagi KP’i vastu elatise suurendamiseks. Muuta Tallinna Linnakohtu 20.06.2002.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/4/228-8830/01 KP’ilt välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista KP’ilt SP’i kasuks alates
  2. 2007.a. igakuine elatusraha 2500 (kaks tuhat viissada) krooni poeg AP’i (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks kuni AP’i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber
  3. Esitatud asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on SP’i hagi KP’i vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse ja hagiavalduse täienduse kohaselt, kuna lapse vajadused on suurenenud ning kostja ei osale lapse ülalpidamises ega kasvatamises palub hageja muuta Tallinna Linnakohtu 20.06.2002.a kohtuotsusega välja mõistetud elatist ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2500 krooni poeg AP’i ülalpidamiseks. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõudega on kostjale kätte toimetatud 09.06.2007.a. Kostja ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt välja mõistetud elatise suurendamiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb muuta Tallinna Linnakohtu 20.06.2006.a. kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatist ning kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis summas 2500 krooni poeg AP’i ülalpidamiseks, kuni AP’i täisealiseks saamiseni s.o XXX.a. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p.
  4. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Taimi Kollom Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.