KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-35087 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruaril 2008. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi V R ’i hagi R R ’i

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
2. Kostja on nõus elatisega alaealise tütre ülalpidamiseks summas 2000 krooni. Hageja nõuab elatist hagi esitamisest summas 2000 krooni ning alates 01.01.2008.a. miinimumsummas. 2 12.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

1. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel 2000-2003.a. kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene _margit/$file/Lapse%20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava üle 14 aastase terve lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 3210 krooni. Kuid miinimumpalga jätkuv suurenemine ja selle sidumine kuupalga alammääraga annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on Eestis peale
2. aastat tunduvalt kasvanud. Seega on hageja nõue lapsele ülalpidamiseks vajaliku elatise väljamõistmiseks vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsummas objektiivselt põhjendatud ning selle vähendamine alla miinimumi on võimalik ainult ettenähtud erandjuhtudel (

§-s 61 lg 5 ja 6).

1. Vanemaga koos mitteelavatel lastel, aga ülalpidamisasjas samuti kogu ühiskonnal, on seadusest tulenevalt õigustatud ootus, et ka lahuselav vanem hoolitseks oma lapse kasvamise, arengu ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise eest vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsumma ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks elatise väljamõistmise alates hagi esitamisest summas 2000 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a. seaduses ettenähtud elatise miinimumsummas 2175 krooni, kuid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga muutumisel mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
2. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi, võttes arvesse hageja poolt nõude osalist vähendamist. IV Menetluskulud
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
4. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Viktor Brügel 3