Obsah (4)

§ 478§ 477§ 558§ 559

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2008.a, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-5238 Tsiviilasi Tallinna linna avaldu

§ 478lg 3).

Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Vanema õiguste ära võtmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused Tallinna Linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 12.02.2007 Harju Maakohtule avalduse KJ vanema õiguste äravõtmiseks KJ suhtes. Avalduse kohaselt on K vanemliku hoolitsuseta laps. 1 Tema sünniaktis andmed isa kohta puuduvad. Tema ema KJ ei ole lapse eest hoolitsenud, sest on hulkurliku eluviisiga ning tarvitab narkootilisi aineid. 2003.a lõpus lahkus KJ kodunt ja jättis viiekuise imiku oma ema hoolde, pärast seda ei ole KJ lapse kasvatamises osalenud, tema eest hoolitsenud ega toetanud last materiaalselt. KJ pole selle aja jooksul oma lapse vastu huvi tundnud ning on igati kõrvale hoidnud suhtlemisest oma vanematega, kes kasvatavad tema last. Tallinn linn palub ära võtta KJ vanema õigused KJ suhtes ning välja mõista MJ kasuks igakuine elatis 1800.00 krooni K ülalpidamiseks. Avaldaja täiendas oma nõuet menetluse kestel ja palus KJ välja mõista elatis 2175.00 krooni. Asjast puudutatud isikute seisukohad Asjast puudutatud isik KJ ei ole oma kirjalikus seisukoha järgi nõus vanema õiguste äravõtmisega. Ta on seisukohal, et avalduse aluseks on kahetsusväärsed probleemid tema ja ta ema MJ vahelistes perekondlikes suhetes. KJ tunnistab oma ebastabiilsust sünnitusjärgsel perioodil

1. a, mille kestel ilmnesid eriti teravalt ema ja tütre vahelised konfliktid. Ebaõnnestunud katse alustada iseseisvat elu oma lapse ja elukaaslasega kulmineerus emapoolse sekkumisega - sealjuures tunnistab KJ ka omapoolseid olulisi puudjääke ning asjaolu, et K viibimine oma vanaema hoole all oli sel perioodil (
2. aastal) hädavajalik. KJ leiab, et Tallinna linn tugineb
3. aastast pärinevale informatsioonile ning infopuudusele, kuivõrd MJ ei ole teadlik oma tütre KJ praegusest käekäigust. KJ omab püsivat elukohta ning elukaaslast, kellel on püsiv sissetulek ja kes on vajadusel nõus hakkama K eestkostjaks. KJ on aastate jooksul korduvalt pöördunud oma ema poole, tundes huvi K käekäigu vastu ning soovides jõuda emaga kokkuleppele K kasvatamise osas, kuid MJ on radikaalselt takistanud tal kohtuda oma tütrega, samuti ei ole MJ nõus alustama ema ja tütre vaheliste komplitseeritud suhete selgitamist ja lahendamist. KJ on seisukohal, et kinnitust ei ole leidnud asjaolu, et ta ei ole oma last kasvatanud narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu nii aastal 2003 ega ka
4. KJ on arvamusel, et Tallinna linna
5. veebruari
6. a avaldus temalt vanema õiguste äravõtmiseks ja elatise väljamõistmiseks tuleneb MJ Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolkande osakonnale esitatud pahatahtlikust ja ennatlikust avaldusest, mis on ajendatud isiklikust ja perekonnasisesest ema ja tütre vahelisest konfliktist. KJ kahetseb, et on andnud põhjust käesoleva situatsiooni tekkimiseks ning avaldab soovi asuda K suhtes oma vanema kohustusi täitma. KJon valmis tegema kõik endastoleneva, et oleks võimalik tuvastada tema sobilikkus vanema kohustuste täitmiseks. KJ soovib lõpetada konfliktse situatsiooni oma ema MJ ning asuda lapse kasvatamise osas läbirääkimistesse. KJ valmis kinnitama asjaolu, et ta on võimeline täitma K J suhtes oma vanema kohustusi. Ärakuulamisel 13.02.2008.a. avaldas KJ, et ta ei ole nõus sellega, et laps võetakse temalt ära ainult seetõttu, et on narkootikume tarbinud. Puudutatud isik on veendunud, et ainult tema ise peab kasvatama oma last aga tema ema ei lase teda lapse lähedalegi. Ta ei saa isegi lapsele kinke üle anda. Puudutatud isik KJ on seisukohal, et kui ta annaks emale raha, siis tõenäoliselt ema lubaks tal last näha, kuid puudutatud isik ei ole selles kindel. Puudutatud isik on kuulnud, et K on hooletusse jäetud. Lapse isa A M müüb suurtes koguses narkootikume. Puudutatud isik ei teadnud seda, et pidi Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalosakonda minema. Puudutatud isik on oma väitel mitmeid kordi püüdnud oma last näha, kuid tema ema keeldub sellest. Puudutatud isik on nõus kõik tegema, et oma last tagasi saada. Puudutatud isiku KJ esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lapse esindaja on seisukohal, et asjas on leidnud tõendamist KJ sõltuvus narkootikumidest ja soovimatus hoolitseda oma lapse eest. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks ta ei saa täita vanemakohustusi. Oma sõltuvuse ja soovimatuse tõttu ei ole ta võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks KJ jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lapselt. Seetõttu leiab lapse esindaja, et vanema õiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. KJ ei täida ei lapse kasvatamise kohustust ega ole osalenud ka tema ülalpidamises. Asjaolu, et K on vanemliku hoolitsuseta, tõendab muuhulgas Tallinna Linnakohtu 21.10.2005.a. otsus ts.asjas nr.2/30-4598/
7. Märgitud kohtuotsusega määrati K eestkostjaks tema emapoolne vanaema MJ. Otsusega tuvastati, et KJ ei hoolitse lapse eest ning faktiliselt täidab 2 lapsevanema kohustusi MJ. Otsuse tegemise ajaks ei olnud KJ lapse käekäigu vastu huvi tundnud 2 aastat. Tema eluviis oli hulkurlik, ta tarvitas narkootilisi aineid ning tema elukoht oli teadmata. Käesolevaks ajaks ei ole olukord muutunud. Puudutatud isiku MJ kinnitusel ei ole KJ kordagi lapse vastu huvi tundnud ega kontakti otsinud. 18.05.2003.a. sattus K ema huvipuuduse ja lapse hoolitsemata jätmise tõttu turvakodusse. Alates sama aasta juulikuust elab laps MJ kasvatusel. KJ on isikuks, kes on pikka aega tarvitanud narkootikume. Wismari Haigla XXX.a. teatisest nr.XXX nähtub, et KJ viibis samas haiglas ambulatoorsel psühholoogilisel kompleksuuringul. Selle tulemusel selgus, et Joanurm on püsimatu, kärsitu, ei talu piiranguid ega keeldusid, väldib kriitikat, on oma tahtmise saavutamisel manipuleeriv. Arvestades KJ isikuomadusi ja tema varasemat narkootiliste ainete kuritarvitamist jõudis dr.A.Kiil uuringujäreldusele, et KJe sobivus lapse kasvatamiseks on küsitav. MJ kinnitusel nägi KJ viimati last 2003.a. sügisel, kui käis lapse 1.aastasel sünnipäeval. MJ elas koos K ja oma lastega Lasnamäel. Kuna K lubas oma eluviise parandada, võttis MJ K 2003.a. suvel enda juurde elama. K kinnitas, et käib tööd otsimas ja narkootikume ei tarvita. 2,5-3 kuu möödumisel selgus, et tegelikult tarvitas K ikka narkootikume, valetas süstemaatiliselt, tööd ei otsinud ning ema antud raha raiskas ära oma tarbeks. Siis sundis M K lahkuma. Alates 2007.a. aprillikuust elab laps koos vanaemaga Sakus üüritud eramus. K käib lasteaias. Esindaja veendus kodukülastustel nii veebruaris kui märtsis, et K on rõõmsameelne ja avatud tüdruk. Suhtleb meelsasti. Näitas esindajale oma joonistusi, nukke, värvitud pühademune, kutsus uuesti külla. Kodus on Kl olemas kõik eluks vajalik, palju on mänguasju, raamatuid. K paistis hoolitsetud väliselt kui emotsionaalselt. Lähedussuhe vanaemaga ja teiste pereliikmetega oli nähtav. Nii MJ kui KJ kinnitusel on K bioloogiliseks isaks AM. MJ kinnitusel tarvitas ka A varem narkootikume, kuid käesoleval ajal ei ole ta seda täheldanud. Alates eelmisest aastast on A hakanud lapse vastu huvi tundma. Aleksei käib tööl, MJ kinnitusel elavad nad koos oma elukaaslasega hästi. MJ hinnangul tundub lapse isa just uue elukaaslase mõjutusel olevat aru saanud lapse vajadusest isa järele. A külastab last tema kodus regulaarselt, kord nädalas vähemalt. Muul ajal suhtleb lapsega telefoni teel. Kuigi üks eesti keeles ja teine vene keeles saavad isa ja laps omavahel hästi hakkama. A toob lapsele asju, mänguasju, puuvilju, viib last ujulasse ujuma, muul viisil õpib isaks olemist. Põhja PP Ida PO 22.01.2008.a. teatisest nähtub, et KJ on korduvalt võetud vastutusele narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest NPAS § 151 järgi. Kuni käesoleva ajani puudub tal töökoht, ka tema asukoht ei ole teada. KJe väited selle kohta, et tal on elukaaslane ja töökoht, on väärad. Tema kooselu RG on lõppenud, MP OÜ-s ei ole K kunagi töötanud. Kohtus ärakuulamisel on KJ esinenud üksnes teisi süüstavalt ja ennast õigustavalt. On lugenud hoolikalt võõrast pärandraha, kuid ei ole kordagi selgitanud, miks ta oma lapse maha jättis ja miks ta ei ole teinud midagi, et vabaneda narkosõltuvusest ja tööle asuda. KJe sõltuvus narkootilistest ainetest on selline, et see takistab tal harrastamast sotsiaalselt aktsepteeritavat eluviisi. KJ ei tööta ega õpi. Tema elukoha kohta andmed puuduvad. K vastu ei ole Katrin huvi tundnud alates 2003.a. suvest. Esindaja on seisukohal, et kuna KJ puudub orienteeritus sotsiaalsele õiguskuulekale käitumisele, tal ei ole töökohta, tal on sõltuvus narkootikumidest, ei ole ta võimeline kindlustama lapsele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda. Kohtuistungi käik ja määruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning palus võtta puudutatud isikult KJvanema õigused ära, kuivõrd KJ on jätnud oma lapse vanemliku hoolitsuseta. Lapse ema ei ole oma suhtumist lapsesse muutnud. Puudutatud isiku KJ esindaja jäi varema avaldatud seisukoha juurde ja toetas KJvanema õiguste ära võtmist ja elatise väljamõistmist. Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja puudutatud isiku seisukohad, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistustest nr CL 0246649 (t/l 16) nähtub, et KJ on KJ ema. 3 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 558

lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on ära kuulanud lapse ema KJe. Lapse isa kohta andmed puuduvad.

§ 559

lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kuivõrd K on alles viieaastane, kohus teda ära ei kuulanud. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 alusel võtab kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära vanema õigused vanemalt, kes alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine KJ on põhjendatud, kuna puudutatud isik on jätnud oma vanema kohustused täitmata narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Asjas on leidnud kinnitust, et puudutatud isik KJ tarbib narkootikume, teda on korduvalt karistatud narkootikumidega seotud väärtegude toimepanemise eest, viimati novembris 2007.a. (tlk 121). Seega ei ole kohased KJe väited, et avaldus põhineb vananenud andmetel ja tegelikkuses on KJ oma eluviise muutnud. KJ puudub käesoleval ajal kindel elukoht, ta ei tööta ega õpi. Kohus leiab, et samuti on tõendatud KJe soovimatus hoolitseda oma lapse eest. KJ ei ole aastate vältel tundud huvi oma tütre K vastu ega osalenud tema kasvatamisel ja ülalpidamisel ja ei ole omalt poolt lapse kasvatamiseks ja ülalpidamiseks tahet avaldanud ega huvi ilmutanud. Kohus leiab, et probleemid KJe ja ta ema MJ vahelistes perekondlikes suhetes ei ole mõjuvaks põhjuseks lapse eest mittehoolitsemisel. Kohtu hinnangul ei ole usutavad KJe väited selle kohta, et ta on korduvalt püüdnud astuda kontakti oma ema MJ selleks, et kohtuda lapsega. KJ on süüdistanud oma ema MJ pahatahtlikkuses ja omakasupüüdlikkuses ning soovimatuses suhteid parandada, kuid samas ei ole KJise astunud mingeid reaalseid samme suhete parandamiseks emaga ning lapsega suhtlemiseks. Kohus on seisukohal, et KJ ei ole püüdnudki täita vanema kohustusi ning on näidanud ennast lapse suhtes hoolimatuna. KJ on seadnud esikohale enda huvid ja soovid, eelkõige narkosõltuvusest tingitud vajadused. Kuigi KJ on kinnitanud nii oma kirjalikus seisukohas kui ärakuulamisel, et ta tahaks K eest ise hoolitseda ning et ta on valmis tegema kõik endastoleneva, et oleks võimalik tuvastada tema sobilikkus vanema kohustuste täitmiseks, on kohus seisukohal, et KJe väited on paljasõnalised ega ole leidnud kinnitust. Asjaolu, et KJ ei ole ka kohtumenetluse ajal asunud tegutsema senise olukorra muutmiseks, näitab kohtu hinnangul lapse vastu tegeliku huvi puudumist. KJ on andnud ainult lubadusi, et muudab oma eluviise, aga lubadusi täitnud ei ole. Ta on kõrvale hoidnud ka oma lepingulisest esindajast ega ole teinud midagi, et veenda kohut, et ta soovib oma last ise kasvatada ja on võimeline oma eluviise muutma. Ta ei ole ilmunud ka kohtuistungile. Kohus leiab, et kinnitust ei ole leidnud KJe väited ka selle kohta, et lapse eestkostja ja KJ ema MJ ei hooli lapsest ning laps on hoolitsemata. Lapse määratud korras esindaja on kodukülastustel tutvunud olukorraga ja on veendunud, et laps on hoolitsetud nii väliselt kui emotsionaalselt. Kohus leiab, et oma käitumisega ja narkootikumide tarvitamisega on ema seadnud ohtu lapse turvalisuse, tema tervise ning ka emotsionaalse ja sotsiaalse arengu. Laps vajab kasvamiseks elutervet sotsiaalset keskkonda. Turvalise kodu peavad lapsele tagama tema vanemad kuid lapse ema seda ei 4 suuda. Kohus leiab, et puudutatud isiku käitumine ei anna alust loota tema eluviiside muutumisele. KJei ole hoolitsuskohustuse täitamata jätmise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus PKS § 54 lg 1 p 1 mõttes. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks KJ on põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et KJ ei soovi ja ei ole võimeline lapse eest hoolt kandma ning vanema õiguste äravõtmine lapse emalt on antud juhul vajalik lapse elu, tervise, arengu ja heaolu kaitseks ning toimub üksnes lapse huvides. Kohus selgitab KJ , et vastavalt perekonnaseaduse §-le 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Elatise nõudes KJ ülalpidamiseks teeb kohus osaotsuse 03.04.2008.a. Krista Kirspuu kohtunik 5