) § 2 lg 1 kohaselt kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel.
lg 2 järgi streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
lg 1 näeb ette töötajate ning nende ühingute või liitude õiguse korraldada hoiatusstreike. Hagi tagamise avaldusest nähtuvalt on poolte vahel kehtiv kollektiivleping. Avaldusele lisatud EMSA hoiatusstreigi teatest nähtuvalt on pooled alates 2007.a. novembrist pidanud läbirääkimisi uue palgaleppe (mis hagi tagamise avalduse kohaselt on kollektiivlepingu osa) sõlmimiseks, kuid EMSA arvates ei võta T läbirääkimisi ega töötajate palganõuet piisava tõsidusega. Oma nõudmiste toetuseks otsustas EMSA korraldada tunniajalise hoiatusstreigi 04.08.2008 algusega kell 13.00, kui eelnevalt tööandja poolt nendeni uut ja arvestatavat pakkumist ei laeku. 2 3. Õige on Ti viide, et kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 11 lg 3 järgi kohustuvad pooled kollektiivlepingu kehtimise ajal mitte korraldama streike (pidama töörahu) kollektiivlepingu muutmise ajendil. Sellest sättest iseenesest ei tulene kollektiivlepingu poolele õigust nõuda streigi keelustamist. KLS § 15 kohaselt lahendatakse kollektiivlepingu täitmisel tekkivad vaidlused vastavalt kollektiivlepingus ettenähtud korrale ja kollektiivse töötüli lahendamise seadusele.
näeb ette, et juhul, kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata ning tekib töörahu katkemise oht, pöörduvad pooled kirjalikult riikliku lepitaja poole (töötülist teatamise kord). Käesoleval juhul avaldaja leiabki, et kavandatav streik ähvardab kehtivat töörahu. 4.
sätestab võimalused streigi või töösulu edasilükkamiseks või peatamiseks, kuid ei näe ette õiguslikku alust streigi ärakeelamiseks. Tulenevalt
lg-st 1 võib streigi algust edasi lükata üks kord: Vabariigi Valitsus riikliku lepitaja ettepanekul ühe kuu või linna- või maakonnavalitsus paikkondliku lepitaja ettepanekul kahe nädala võrra. Seega käesoleval juhul taotletav hagi tagamise eesmärk on saavutatav riikliku lepitaja poole pöördumisega. 5.
lg 1 järgi on kohtu pädevuses üksnes streigi või töösulu ebaseaduslikuks tunnistamine. Põhiseaduse § 29 kohaselt streigiõiguse kasutamise tingimused ja kord sätestatakse seadusega. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse mõttest tulenevalt saab kollektiivse töötüli lahendamiseks pöörduda kohtu poole, kui on proovitud vaidlust lahendada riikliku lepitaja juures ning vaidluses kokkulepet ei saavutata (
Sellisel juhul on alates kohtusse pöördumisest streikide korraldamine keelatud (
Seadusest tulenevat muud õiguslikku alust streigi keelustamiseks ei ole. Eelneva alusel kohus leiab, et konkreetse materiaalõigusliku aluseta ei ole võimalik streiki keelustada TsMS § 378 lg 1 p-s 3 sätestatud võimalusena keelata kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemine hagi tagamise abinõuna. 6. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab avalduse hagi tagamiseks rahuldamata. Kollektiivse töötüli lahendamiseks ja streigi ärahoidmiseks tuleb avaldajal pöörduda riikliku lepitaja poole. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.