← Eesti

3-07-241/28

Obsah (5)§ 24§ 25§ 18§ 22§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2008, Tallinn Haldusasja n

) § 16 lg 2 p-d 1, 6 ja 7) on seadusandja mõista andnud, et ülejäänud kiirgustegevuslubade liikide puhul üldjuhul avatud menetluse läbiviimine asja lahendamiseks vajalik ei ole. Avatud menetluse läbiviimist ei saa põhjendada sellise tegevuse iseloomuga ega avalikkuse arvamusega tegevuse iseloomu või mõjude kohta; b) kuivõrd Keskkonnaministeerium väljastas kiirgustegevusloa, mille alusel võis kiirgusallikat üksnes hoida, mitte aga tööstuslikul eesmärgil kasutada, siis tekkis AS-l Steri hiljem vajadus loa muutmise järele. Saanud AS-lt Steri teabe kiirgustegevuse muutmise kavatsuse kohta, oli Keskkonnaministeeriumil

§ 24punktidest 4, 5 ja 7, § 25 lg-st 1 ning keskkonnaministri 29.

aprilli 2004 määruse nr 41 „Kiirgustegevusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded, vormid ja kiirgustegevusloa vormid“ § 7 lg-st 1 tulenevalt valida kahe alternatiivi vahel, s.o kas muuta kiirgustegevusluba 30 päeva jooksul vastava vajaduse teadasaamisest või nõuda AS-lt Steri 10 päeva jooksul uue kiirgustegevusloa taotluse esitamist. Sisuliselt tähendanuks teine alternatiiv varasema kiirgustegevusloa muutmisest keeldumist. Niisiis on kiirgustegevusloa muutmise aluse esinemisel haldusorganil kaalutlusõigus küsimuses, kas kiirgustegevusloa kavandatav muudatus on selline, mis nõuab uue kiirgustegevusloa taotlemist, või on võimalik teha muudatus kehtivas kiirgustegevusloas. Seejuures ei nähtu seadusest, et juhul, kui haldusorgan leiab, et uue kiirgustegevusloa taotlemine ei ole vajalik, ega nõua loa omajalt uue taotluse esitamist, oleks haldusorganil võimalik täiendavalt kaaluda, kas olemasolevat kiirgustegevusluba muuta või mitte muuta. AS Steri poolt juba 27.10.2005 esitatud taotluses oli kavandatava tegevusena märgitud kiirgusallika kasutamine. Juhul, kui Keskkonnaministeeriumi hinnangul olnuks avatud menetlus vajalik või kasulik selleks, et otsustada, kas AS Steri kavandatav tegevus üleüldse planeeritaval kujul toimuma peaks, oleks avatud menetlus tulnud läbi viia esmase loataotluse menetlemisel. Ei nähtu, et loa muutmise taotluse esitamisel oleks esinenud mingeid andmeid, mida ei oleks olnud esmase loa taotlemise ajal. AS-le Steri antud kiirgustegevusloa muutmiseks ei olnud avatud menetlus vajalik. Samas ei nähtu, et Keskkonnaministeerium oleks kohustanud AS Steri esitama taotlust uue kiirgustegevusloa saamiseks. Avatud menetluse läbiviimist ei ole niisiis piisavalt põhjendatud ning see on õigusvastane; 3

(14)3-07-241 c) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnamõju hindamine ette nähtud juhuks, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise läbiviimine eeldab seda, et Keskkonnaministeerium on

§ 25

lg 3 alusel nõudnud kiirgustegevusloa omajalt taotluse esitamist uue kiirgustegevusloa saamiseks. Kiirgustegevusloa muutmiseks ilma uue loa taotluse esitamiseks kohustamiseta kiirgusseadus keskkonnamõju hindamist ette ei näe. Olukorras, kus kavandatavat tegevust ei kajastata kindla või potentsiaalse (analüüsimist vajava) olulise keskkonnamõjuga tegevusena ei keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ega seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud täpsustavas loetelus, peab otsus tegevuse olulise keskkonnamõju kohta olema iseäranis põhjaliku analüüsi tulemus ja veenvalt põhjendatud. Leides, et oluline keskkonnamõju võib kaasneda avarii, õnnetuse või muu sarnase kavandatava tegevuse seisukohast ebatavalise asjaoluga, tuleb tingimata arvestada ka selliste ebatavaliste asjaolude reaalse esinemise võimalikkust. Keskkonnaminister lähtus keskkonnamõju hindamise algatamisel sellest, et eeldatava olulise keskkonnamõjuga hädaolukord tekib tõenäosusega 1 kord 100 000 aasta kohta. On ilmne, et tegemist on kaduvväikese tõenäosusega. Viide Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-180/96 ei ole asjassepuutuv, kuna selles ei puudutata keskkonnamõju hindamise küsimusi, vaid tauditõrjega seotud kaitsemeetmete võtmise õiguspärasust. Jääb selgusetuks, millised on Eesti erilised tingimused, millest tulenevalt tuleb eeldada AS Steri kavandatava tegevusega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja sellest tulenevalt keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Kavandatava tegevuse sisu ja iseloom olid Keskkonnaministeeriumile teada alates AS Steri 27.10.2005 taotluse saamisest. Väited, nagu ilmnenuks keskkonnamõju hindamise vajadus seoses kiirgusallika kasutusele võtmisega, on seega ilmselgelt otsitud ega ole tõsiselt võetavad. AS Steri poolt algselt taotletud sisuga kiirgustegevusluba, mis võimaldaks kiirgusallikat kasutama hakata, ei olnud võimalik välja anda enne ehitise varjestuse kontrollimist ning just seetõttu antigi esialgu välja luba kiirgusallika hoidmiseks. Keskkonnaministeerium oleks saanud analüüsida AS Steri kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju olemasolu enne esialgse kiirgustegevusloa väljaandmist. Olukorras, kus esialgne kiirgustegevusluba anti välja ilma, et oleks nähtunud, et Keskkonnaministeerium keskkonnamõju hindamise vajalikkust üldse kaalunud oleks, võis AS Steri eeldada, et tema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Keskkonnaministeerium küll ei välistanud esialgse kiirgustegevusloa andmisel sõnaselgelt edasise keskkonnamõju hindamise vajalikkust, ent ministeeriumi käitumisest võis üheselt mõista, et juhul, kui tootmishoone varjestus nõuetele vastab ning kui ei ilmne mingeid muid uusi kavandatavat tegevust iseloomustavaid asjaolusid, muudetakse kiirgustegevusluba ilma täiendavate takistusteta. Keskkonnaministeerium pidi AS Steri kavandatavast tegevusest, selle ulatusest ja eesmärgist aru saama juba esimese kiirgustegevusloa taotluse saamisel. Ka juhul, kui nimetatud taotluse saamisel oli Keskkonnaministeeriumile selge, et esialgu tuleb kõne alla vaid kiirgusallika hoidmist võimaldava loa väljastamine, oleks kavandatava tegevusega olulise keskkonnamõju kaasnemist tulnud analüüsida kohe ning arvestades taotlusest nähtuva kiirgustegevusloa saamise tegelikku eesmärki. Ükskõik millise äritegevuseks soetatud tootmisvahendi kasutamatult seismine kujutab tootja jaoks endast majanduslikus mõttes kahju. Keskkonnamõju hindamise algatamine 06.04.2006 käskkirjaga nr 411 oli õigusvastane ka seetõttu, et Keskkonnaministeerium rikkus sellega HMS § 5 lõikes 2 sätestatud kohustust viia haldusmenetlus läbi lihtsalt ja kiirelt ning kaebuse esitaja liigset koormamist vältides. Põhjendamata on, miks otsustas Keskkonnaministeerium algatada keskkonnamõju hindamise pärast esimese kiirgustegevusloa väljastamist, kuigi talle oli juba varem 4

(14)3-07-241
  1. d)
  2. e)teada, millisel eesmärgil kiirgustegevusluba tegelikult taotletakse ning ta pidi eeldama, et pärast hoone varjestuse kontrollimist esitab AS Steri talle andmed, mis võiksid olla kiirgustegevusloa muutmise aluseks; Keskkonnaministeerium jättis 23.11.2006 õigusvastaselt heaks kiitmata keskkonnamõju hindamise aruande. Keskkonnaministeerium on hiljem aruannet heaks kiites mitmest esialgu välja toodud puudusest üldse mööda läinud (näiteks 23.11.2006 kirjas tehtud etteheide, et piisavalt pole käsitletud 60Co isotoobi varjestamatult loodusesse sattumise võimalusi või et piisavalt ei ole hinnatud mõju kinnisvaraturule) ning mõnede varem esile toodud puudujääkide osas leidnud, et need küll esinevad, ent ei takista siiski aruande heakskiitmist. Liiatigi ei ole 23.11.2006 kirjas põhjendatud, miks üks või teine kirjas esile toodud puudus otsustamist takistab. Heakskiitmata jätmise põhjustena on toodud rida asjaolusid, mille hilisem esinemine ei ole aruande heakskiitmist takistanud. See viitab, et aruande heakskiitmise eesmärk ei pruukinud olla otsustamiseks vajaliku teabe või aruande detailsuse puudulikkus, vaid pelk soov otsustamisega viivitada, mis ei ole kooskõlas HMS § 5 lõikega 2; keskkonnaministri 21.08.2007 teates ajakirjanduses põhjendati kiirgustegevusloa muutmise otsuse tegemise edasilükkamist sooviga tutvuda kohtu seisukohtadega. Otsustamisega viivitamisega soovib minister vähendada või jagada oma vastutust. Selline toimimine on lubamatu ja vastuolus põhiseadusest tuleneva riigivõimuorganite pädevusjaotusega. Õigusaktidest ei tulene võimalust jätta luba andmata või muutmata ainuüksi kohalike elanike vastuseisu tõttu. Organi püsivuse põhimõttest tulenevalt ei oma vähimatki tähtsust see, et vahepeal on ametisse asunud uus minister. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Keskkonnaministeeriumi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Apellandi väited on järgmised:
  3. a)kiirgustegevusloa andjal on õigus otsustada, kas

§ 24

punktides 4, 5 ja 7 nimetatud juhtudel, kui tegemist on kiirgusohutuse seisukohast olulise muudatusega, nõuda loa omajalt taotluse esitamist uue kiirgustegevusloa saamiseks või mitte. AS Steri kasutatav kiirgusallikas on kiirgusseaduse mõistes kõrgaktiivne kiirgusallikas ja nii selle hoidmine kui ka kasutamine liigitub vastavalt

§ 18lg 31 punktile 1 suure ohuga kiirgustegevuseks.

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika hoidmiseks on kõik tingimused tagatud - kiirgusallikat hoitakse 7 m sügavuses veega täidetud basseinis, mis tagab piisava kiirgusvarjestuse allika hoidmise ajal. Vee kasutamisel kiirgusvarjestusena on spetsialistidel lihtne kalkuleerida, milline kogus vett oleks piisav kindla aktiivsusega allika varjestamiseks ehk temast lähtuva kiirgustaseme viimiseks loodusliku kiirgustasemega sarnaseks. Kiirguse varjestamiseks juhul, kui kiirgusallikas tuuakse maapinnale (kiirgusallika kasutamisel kaupade steriliseerimiseks), kasutatakse allika ümber betoonist kiirituskambrit, mis on seest kaetud lisavarjestusmaterjaliga (pliikihiga). Kaup saadetakse kiirituskambri sisse ning pärast kiiritamist tuleb see automaatselt kiirituskambrist välja. Betooni või pliikihi paigaldamisel võib tulla ette rohkem vigu kui kiirgusallika varjestamisel veega. Seetõttu oli loa andja enne kiirgustegevusloa andmist allika kasutamiseks kohustatud välja selgitama, kas kiirituskamber tagab piisava kiirgusvarjestuse kiirgusallika töötamise ajal. Uue taotluse esitamise nõudmine kiirgustegevusloa omajalt on taotlejale koormavam, sest taotleja kohustub sel juhul esitama kõik loa taotlusele lisatavad dokumendid uuesti. Tegelikule olukorrale vastavust kontrollitakse kavandatava kiirgustegevuse asukohas, kus hinnatakse ruumide ohutust, seadmete ja nende paigalduse vastavust nõuetele, kiirgustöötajate kvalifikatsiooni ning muid tingimusi, mis peavad tagama kiirgusallika ohutuse ja füüsilise kaitse. Kiirgustegevusloa muutmise taotluse puhul tehakse selliseid toiminguid, kui loa omaja teatab

§ 24lg 1 punktides 1, 4, 5, 6 või 7 nimetatud muudatustest. 5

(14)3-07-241 See tähendab, et kiirgusseaduse mõistes ei ole tegemist formaalse muudatusega. Loa muutmise taotlust menetledes tehakse selgeks, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda tegevuse ohu astme suurenemine, kas tegevus võiks kaasa tuua olulise keskkonnamõju, kas tegevuseks taotletav koht ja muud tingimused võimaldavad kiirgusohutusnõuete täitmist, ning hinnatakse, kas kiirgustegevusloa omaja on võimeline täitma seaduses sätestatud kiirgustegevusloa omaja kohustusi ning tagama kiirgusohutuse. Loa andja võib keelduda AS Steri kiirgustegevusloa muutmisest, kui esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisel ilmnevad

§-s 22 loetletud asjaolud. Kiirgusseaduses sätestatud kiirgustegevusloa muutmine on formaalne toiming, millega Keskkonnaministeerium korrigeerib kehtivat luba vastavalt talle teatavaks saanud kavandatavale kiirgustegevuse muudatusele. Teiste

§ 25

sätestatud kiirgustegevusloa muutmise aluste puhul peale lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatute tuleb läbi viia sisuline menetlus hindamaks, kas kavandatav kiirgustegevus vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele.

§ 22

sätestab kiirgustegevusloa andmisest keeldumise alused ja need on aluseks ka kiirgustegevusloa muutmisest keeldumisele;

  1. b)avatud menetlus tagab huvitatud isikutele otsuse tegemises reaalse osalemise võimaluse. Avatud menetlust kohaldatakse reeglina konfliktialtide küsimuste lahendamisel ning menetluse käigus püütakse jõuda kõiki osapooli enim rahuldava tulemuseni. Elanike huvi on põhjendatud, sest AS Steri kasutab oma tegevuses kõrgaktiivset gammakiirgusallikat. Gammakiirgus on suure läbimisvõimega ja võib osutuda eluohtlikuks. Sellest tulenevalt tulebki selgitada elanikkonnale kavandatava tegevusega seonduvat. Avalikkusele oli vaja selgitada potentsiaalsete riskide vähendamiseks kehtestatavaid hädaolukordade protseduurireegleid ning võimaldada Saue valla huvitatud ja puudutatud isikutel esitada kiirgusallika kasutuselevõtuga seonduvates küsimustes omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid. Otsuse tegemisel avatud menetluse algatamiseks arvestas Keskkonnaministeerium nii potentsiaalsete huvitatud isikute huvide kui ka AS Steri huvidega ning võttis arvesse avatud menetluse läbiviimiseks kuluvat aega ja AS-le Steri avatud menetlusega kaasnevaid kulutusi, leides et avatud menetlus on, arvestades taotletud muudatuste ulatust, vajalik ja proportsionaalne. Näiteks määrati kiirgustegevusloa omajale nõue tagada hädaolukorras kuuldava alarmi käivitumise kiirgusfooni juures 1 mSv/h. Avatud menetluse raames tehti loa eelnõus ka ettepanekute alusel muudatusi. Avalikkuse ettepanekutega arvestamine ei sea loa omajale ebamõistlikke lisakohustusi, kuid annab kindlustunnet kohalikele elanikele;
  2. c)avatud menetluse läbiviimine kiirgustegevusloa nr 06/001 menetluse raames ei oleks olnud proportsionaalne, sest kiirgusallika nõuetekohase hoidmisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid ja riske. Haldusorgan ei saa prognoosida ettevõtte otsuseid majandustegevust puudutavates küsimustes, mistõttu sai loa andja otsustada edaspidise loamenetluse käigu ja selleks vajalike menetlustoimingute läbiviimise alles pärast vastava taotluse saamist loa omajalt. Kiirgustegevusloa nr 06/001 väljastamine võimaldas kiirgusallikad Eestisse tuua ja need tegevuskohas installeerida. Samuti võimaldas kiirgustegevusluba teostada Kiirguskeskuse poolt kontrollmõõtmised kiirgusvarjestuse kontrollimiseks. Kontrollmõõtmiste tegemine ei ole mõeldav kiirgusallika kasutusloa raames. Kui kontrollmõõtmiste tulemusena oleks selgunud, et kiirgusvarjestus ei taga piisavat kaitset töötajatele ja ümbritsevale keskkonnale, oleks loa andja olnud kohustatud kiirgustegevusloa muutmisest keelduma. Kui kiirgustegevuseks taotletav koht ei võimalda kiirgusohutusnõuete täitmist, peab loa andjal olema võimalus loa muutmisest kiirgusseaduse § 22 punkti 5 alusel keelduda ka juhul, kui kiirgustegevusloa omajat ei kohustata kiirgusseaduse § 25 lõikest 2 lähtuvalt esitama taotlust uue kiirgustegevusloa saamiseks. AS Steri oli teadlik, et kui kontrollmõõtmiste tulemusena selgub, et tema tootmishoones ei ole kiirgusohutusnõuete täitmine võimalik, siis talle kiirgustegevusluba kiirgusallikate kasutamiseks ei väljastata. AS Steri kiirgustegevusluba nr 06/001 ei vaidlustanud; 6

(14)3-07-241
  1. d)AS Steri kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Sellele vaatamata tuleb KeHJS § 6 lõigete 2-4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ alusel kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, arvestades tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, tegevuse iseloomu, sellega kaasnevaid tagajärgi, avariide esinemise võimalikkust ning tegevusega kaasnevat keskkonnamõju. Lähtudes määruse § 15 punktist 10 tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust kaaluda kõikide tegevuste korral, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju (v.a määruse § 13 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul, mille hulka kiirgustegevus ei kuulu). Kuivõrd KeHJS § 6 lõike 2 punktis 22 on sätestatud ka „muu tegevus“ ja Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2005.a määruse nr 224 § 15 punktis 10 toodud loetelu on mitteammendav, kohaldub KeHJS § 11 lõikest 4 tulenev kohustus ka käesolevale juhtumile. Seadus kohustab otsuse tegijat oma otsust põhjendama, tuginedes KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitele;
  2. e)kuigi AS Steri tegevusega kaasnevate võimalike õnnetusjuhtumite tõenäosus on väike, võivad selle tagajärjed olla väga tõsised – hädaolukorra esinemisel võib ioniseeriv kiirgus seada ohtu inimese tervise ja heaolu ning põhjustada seega olulise keskkonnamõju. Lähimad elamud asuvad tootmishoonest 200 m kaugusel. Ei saa väita, et kui avariide tõenäosus on väike, siis on ka tegevusega kaasnev mõju automaatselt ebaoluline. Kui kavandatava tegevusega võib isegi vähese tõenäosusega kaasneda avarii, millel on olulised tagajärjed, tuleb sellist tegevust ja sellest tulenevat avariiohtu käsitleda olulise keskkonnamõjuga tegevusena, tegevusega kaasnev mõju välja selgitada ning vajadusel negatiivse mõju vältimise või leevendamise meetmed välja töötada;
  3. f)Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-180/96 viitab üheselt ettevaatusprintsiibile, millega tuleb kõikide keskkonnaalaste otsuste tegemisel arvestada. Kui inimeste tervisele ohu olemuse või selle ulatuse kohta puuduvad lõplikud tõendid, võivad pädevad organid võtta kaitsemeetmeid, ilma et tuleks oodata, kuni sellise ohu reaalsus ja tõsidus muutuvad silmnähtavaks. Ettevaatusprintsiibi vajalikkust keskkonnaasjades on rõhutanud ka Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-86-06. KeHJS § 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamine algatada, kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju on oluline;
  4. g)Keskkonnaministeeriumil on kiirgustegevusloa andjana õigus ja kohustus küsida teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. AS Steri planeeritav tegevus on Eesti jaoks just seetõttu oluline, et nii suure aktiivsusega allikaid Eestis mujal ei kasutata. Kaebaja ei vaidlustanud keskkonnamõju hindamise otsust, vaid asus menetlust läbi viima ja esitas halduskohtule taotluse tunnistada otsus õigusvastaseks alles siis, kui mõjude hindamise aruanne oli juba valminud ning avalikustatud. Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmise peamine põhjus oli see, et keskkonnamõju hindamise eksperdid ei olnud suutnud tõendada kavandatava tegevuse ohutust ning valmisolekut võimalikes hädaolukordades tegutsemiseks, millele viitas Keskkonnaministeerium ka oma 29.05.2007 otsuses, millega kiitis AS Steri kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande heaks. Keskkonnamõju hindamise aruandes täiendati punkte 4.2.2, 4.3.1, 4.6.1.2, 4.6.2.2, 4.7.2, 4.8.1 ja 4.8.2. Tööst olid eemaldatud eksitavad vead, nt teave efektiivdoosi ja fooni kohta (p 4.2.2), konkreetselt oli välja toodud, kui suure lõhkeaine koguse juures võib kiirgusallikas plahvatuse tagajärjel tehasest välja sattuda (p 4.8.2) jms, mis on loa andjale otsuse tegemiseks kahtlemata oluline teave. Selgelt oli ka välja toodud, et lennuõnnetuste tõttu ei ole senini praktikas üheski keskuses punkrid purunenud;
  5. h)AS Steri poolt kantud menetluskulud ei ole mõistlikud ega põhjendatud. Vaidlus ei ole õiguslikult keeruline, mistõttu on kaebuse koostamisele kulunud aeg 7
(14)3-07-241 ebaproportsionaalne. Samuti ei selgu korduvate büroosiseste nõupidamiste seos haldusasjaga. Arusaamatuks jääb menetluskulude 06.06.2007 arve spetsifikatsiooni teine rida „nõupidamine kohtunikuga“. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellandi esindaja, et kuna halduskohtu otsuse tegemise järel otsustas vastustaja 18.09.2007 taotletud kiirgustegevusloa muutmise ja lubas kiirgusallika kasutamist, ei taotleta halduskohtu otsuse tühistamist kohustamisnõude osas kiirgustegevusloa muutmiseks. 5. AS Steri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse:
  1. a)koobalt-60 olemasolu AS Steri hoones on iseenesest juba risk, mida võimaldati kiirgusallika hoidmise loa väljastamisega. Kaebajal oli õigustatud ootus, et pärast kiirgusvarjestuse kontrollimist muudetakse luba ilma viivituste või täiendavate nõudmisteta koheselt allika kasutamise loaks. Juhul, kui oleks olnud vajalik avatud menetluse ja/või keskkonnamõju hindamise läbiviimine, oleks haldusorgan pidanud selle läbi viima juba 28.10.2005 temani jõudnud taotluse menetlemisel. Kuigi AS Steri oli esitanud taotluse kiirgusallika kasutamiseks, kuid Keskkonnaministeerium väljastas loa allika hoidmiseks, ei vaidlustanud AS Steri kiirgustegevusluba nr 06/001, kuna tal oli õiguspärane ootus, et pärast kiirgusvarjestuse kontrollimist muudetakse vastav luba ilma viivituste või täiendavate nõudmisteta koheselt allika kasutamise loaks;
  2. b)Keskkonnaministeerium algatas keskkonnamõju hindamise sündmuse uurimiseks, mille tõenäosus on sarnases suurusjärgus meteoriiditabamusega. Menetlusosalisel ei ole kohustust vaidlustada tema õigusi rikkuvaid toiminguid või akte, vaid ainult õigus seda teha. Juhul, kui isik ei esita tühistamiskaebust, ei võta see temalt õigust esitada tuvastamiskaebus. Nagu AS Steri on ka apellandile ja kohtule selgitanud, peeti antud hetkel otstarbekamaks viia vastavad toimingud läbi, lootes, et sellisel juhul on protsess kiirem ja ökonoomsem kui õigusvastaste toimingute ja aktide halduskohtus vaidlustamine. Tühistamiskaebuse mitteesitamine ei tähenda, et AS Steri oleks pidanud avatud menetluse või keskkonnamõju hindamise algatamist õiguspäraseks või et neid ei saaks tunnistada seetõttu õigusvastaseks;
  3. c)ka esialgses keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmata jäetud versioonis on lk 117 välja toodud, et katsetustel tekkisid betooni maksimaalselt 5 cm praod. Ka kõik muud muudatused ja täiendused keskkonnamõju hindamise aruandes olid vaid minimaalsed ja mitteolulised. Seega on ilmne, et kuna selline aruanne kiideti apellandi poolt heaks, oli tegelikult nõuetele vastav ka esialgne versioon ja põhjused selle mitteheakskiitmiseks olid otsitud ja õigusvastased;
  4. d)käesolevas menetluses arutati mitu korda istungi edasilükkamise ja kompromissi võimalusi nii poolte endi vahel kui kohtuga. Esindaja ei andnud sel ajal vastustajale õigusabi muus kui käesoleva menetluse asjas ja kõik nõupidamised on menetlusega seotud. Tegemist on Eestis ainulaadse objektiga, seetõttu ei ole ka vaidlusküsimus igapäevaselt ette tulev. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6. Avatud menetluse läbiviimise õiguspärasus kiirgustegevusloa muutmise taotluse läbivaatamisel sõltub, nagu halduskohus õigesti leidis, sellest, kas Keskkonnaministeeriumil oli kaalutlusõigus jätta loa muutmise taotlus rahuldamata ning kas sellise kaalutlusõiguse olemasolu korral oli HMS § 46 lg 1 kohaldamise alused täidetud ning avatud menetluse kohaldamist õiguspäraselt põhjendatud. 8
(14)3-07-241 Halduskohus asus seejuures seisukohale, et kuna vastustaja ei kasutanud

§ 25

lõikes 2 antud õigust nõuda uue kiirgustegevusloa taotluse esitamist, tuli kiirgustegevusluba muuta. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohta ei jaga. Keskkonnaministri määrusega nr 41 kehtestatud määruse „Kiirgustegevusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded, vormid ja kiirgustegevusloa vormid“ §-s 7 eristatakse otsustusi, millega luba muudetakse ja millega peetakse vajalikuks uue loa taotluse esitamist. Nimetatud otsustuste tegemiseks on sätestatud erinevad tähtajad. Paragrahvi 7 lõikes 2 nimetatud otsustuse tegemata jätmise korral tuleb halduskohtu käsitluse kohaselt lõikes 1 nimetatud otsustus teha. Sellise tõlgenduse korral ei oleks aga ringkonnakohtu arvates põhjendatud pikema tähtaja kehtestamine. Kolleegium on seetõttu seisukohal, et

§ 25

lg 2 on Keskkonnaministeeriumile antud diskretsiooniline võimalus, mitte aga kohustus uue loa taotluse esitamise nõudmiseks.

§ 25

lg 1, mille kohaselt tuleb kiirgustegevusluba sättes toodud juhtudel muuta, tuleb mõista nii, et senise loa alusel ei ole kiirgustegevuse läbiviimine lubatud, kui esinevad sättes nimetatud asjaolud. Seega ka juhul, kui Keskkonnaministeerium ei kohustanud kaebajat esitama uue kiirgustegevusloa taotlust, oli tal kaalutlusõigus loa muutmise otsustamisel. 7. Halduskohus asus seisukohale, et

§ 20

lg 1 kohaselt avatud menetluse läbiviimise kohustuse puudumise korral ei saa avatud menetluse läbiviimist põhjendada kavandatud tegevuse iseloomuga või mõjudega. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohta ei jaga. Kiirgusseaduses ei ole reguleeritud avatud menetluse läbiviimise otsustamisega seotud küsimusi

§ 20lõikes 1 nimetamata juhtudel.

Seega on seadusega soovitud avatud menetluse läbiviimise küsimuse lahendamisel piirduda haldusmenetluse seaduse

  1. peatüki regulatsiooniga. HMS § 46 lõike 1 kohaldamisel ei ole haldusorgan seetõttu sellisel juhul seotud tavapärasest suurema põhjendamiskohustusega.
  2. Keskkonnaministeerium põhjendas avatud menetluse läbiviimist ümbruskonna elanike suure huviga ja vajadusega selgitada elanikkonnale kavandatava tegevusega seonduvat ning anda võimalus seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks loa muutmisel. Keskkonnaministeeriumi selgituse kohaselt on AS Steri käitise kiirgusallika kasutamisest lähtuv oht oluliselt suurem selle hoidmisega kaasnevast võimalikust ohust, sest kiirgusallika hoidmisel asub see vees ning kiirguse varjestus on seetõttu püsivam ja turvalisem võrreldes varjestusega, mis kiirgusallikal on siis, kui ta asub veest väljas. Ringkonnakohus selgitab, et kohtu kontroll kaalutlusõiguse alusel tehtud menetlustoimingute õiguspärasuse üle on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas menetlustoimingu tegemisel on järgitud diskretsiooni piire ja eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.2007 otsuse asjas nr 3-3-1-86-06 punktis 22 selgitati, et keskkonnaküsimuste otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ning vajalik on arvestada suurt hulka erinevaid huvisid, pürgides nende tasakaalustamise poole, et leida konkreetsel juhtumil säästva arengu ning keskkonnakaitse vajadusi arvestav sobivaim lahendus. Kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse ning eelnimetatud eesmärgi saavutamise tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et avatud menetluse läbiviimine HMS § 46 lg 1 alusel keskkonnaasjades võib olla õigustatud ka sellega, et puudutatud isikute ringi ja seega PS §-st 53 tuleneva keskkonna säästmise põhiõiguse kandjate väljaselgitamine on raske, ning keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) art 6 lõigetest 7 ja 8 tuleneva nõudega avalikkusele seisukohtade esitamiseks ja avalikkuse 9

(14)3-07-241 kaasamiseks menetlusse, kus otsustatakse küsimuse üle, millel võib olla oluline keskkonnamõju. Et avatud menetluse läbiviimine otsustatakse menetluse algstaadiumis, ei saa haldusorganil avatud menetluse kohaldamisel olla täielikku selgust olulise keskkonnamõju olemasolu küsimuses. Üksnes avalikkuse teavitamiseks avatud menetluse läbiviimine vajalik ei ole. Käesoleval juhul õigustas seda aga ka vajadus võimalike vastuväidete ärakuulamiseks ning nende suhtes põhjendatud ja kaalutud otsuse tegemiseks. Suur avalikkuse huvi asja otsustamise vastu on piisav põhjus avatud menetluse läbiviimiseks. Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et avatud menetluse läbiviimine oli vajalik asja otsustamiseks.
  1. Õige on kaebaja seisukoht, et avatud menetluse läbiviimine võib olla õigusvastane, kui sellega kahjustatakse ebaproportsionaalselt menetlusosalise huve. Kaebaja tugineb seejuures asjaolule, et kiirgustegevusloa andmisest keeldumise alused puudusid ning kiirgustegevusluba loa muutmise taotluses esitatud tegevuseks ei väljastatud algselt vaid selleks, et oleks võimalik täiendavalt kontrollida kiirgusvarjestuse piisavust. Kiirguskeskuse seisukohta, et loa andmine kiirgusallika kasutamiseks on võimalik ilma erilisi keskkonnatingimusi silmas pidamata, kinnitab Kiirguskeskuse 18.02.2004 kiri nr 21/222 (tl 157). Sellest ei saa siiski ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et avalikkuse kaasamise ja keskkonnamõjude hindamise mitteläbiviimise suhtes tekkis kaebajal õiguspärane ootus ning vastustajal ei olnud võimalik kiirgustegevusloa muutmisest keelduda. Haldusorgani lubadused haldusakt välja anda ei ole tingimusteta aluseks siduva ootuse tekkimiseks. Kiirgustegevusloa muutmise üle sai otsustada Keskkonnaministeerium, mitte Kiirguskeskus. Kiirgusseadus ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus võeti vastu ja need jõustusid alles pärast Kiirguskeskuse viidatud kirja koostamist. Muutunud õigusnormid ja pädeva haldusorgani muutumine välistavad kiirgustegevusloa muutmise üksnes sellel põhjusel, et Kiirguskeskus andis kaebajale varem lubadusi. Kaebaja ei ole tõendanud, et kiirgustegevusloa andmisel oleks Keskkonnaministeerium andnud lubadusi loa muutmiseks kiirgusvarjestuse kontrollimise järel. Selline väide põhineb üksnes kiirgusseaduse kaebaja poolsel tõlgendamisel. Kaebaja viitab ka asjaolule, et loa muutmisega viivitamine toob talle kaasa olulist kahju suuruses ligikaudu 2 miljonit krooni kuus. Ringkonnakohtu arvates ei kaalu selline kaebaja ettevõtlusrisk üles avalikkuse huvi kiirgustegevusloa muutmise menetluses seisukohti avaldada. Sõltumata sellest, kas esialgse kiirgustegevusloa andmisel oli avatud menetluse läbiviimine põhjendatud, võis loa muutmisel avatud menetluse läbi viia.
  2. Kaebaja väitel muudab avatud menetluse läbiviimise õigusvastaseks ka asjaolu, et avatud menetluse läbiviimist ei otsustatud piisavalt vara. Seisukohta põhjendati Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 13.10.2005 otsuses nr 3-3-1-44-05 väljendatud seisukohtadega. Ringkonnakohus selle kaebaja väitega ei nõustu. Käesoleval juhul otsustati avatud menetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. Kiirgustegevusloa muutmise taotluse esitas kaebaja 07.02.2006, avatud menetluse läbiviimine otsustati 09.03.
  3. Selline aeg on kolleegiumi hinnangul mõistlik, et otsustada avalikkuse kaasamise vajalikkuse ja põhjendatuse üle.
  4. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus apellandiga, et halduskohus jõudis kiirgusseaduse, keskkonnaministri määruse ja haldusmenetluse seaduse ebaõige kohaldamise tulemusel ekslikult seisukohale, et avatud menetluse läbiviimine oli õigusvastane. 10
(14)3-07-241 II
  1. Halduskohus asus seisukohale, et keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjas ei ole piisavalt põhjendatud keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mis on aga vajalik erilise põhjalikkusega, kuna kavandatavat tegevust ei ole loetletud KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses ega ole see ka ette nähtud kohustuslikuna KeHJS § 6 lõikes
  2. Halduskohus järeldas viidatud käskkirjas hädaolukorra võimaliku tekke põhjusena üksnes näitlikuna lennuõnnetuse nimetamisest, et muid olulise keskkonnamõju tekkimise võimalusi vastustaja silmas ei pidanud. Kuna lennuõnnetuse risk on äärmiselt väike, siis puudus keskkonnaoht, mille hindamiseks menetlust läbi viia, ning keskkonnamõjude hindamise algatamine oli õigusvastane. Samuti leidis halduskohus, et olulise keskkonnamõju hindamise vajadus pidi selguma vastustajale juba varem kui loa muutmise taotluse saamisel ning esialgse kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamisel keskkonnamõju hindamise menetluse mittealgatamine tekitas kaebajal ootuse, et seda ei tehta ka loa muutmise otsustamisel. Samuti selgitas halduskohus, et kasutatava tehnoloogia uudsus Eesti jaoks ja ametnikel hädaolukorras tegutsemise kogemuse puudumine ei muuda Eesti tingimusi eriliseks ega too kaasa õigustust mitte arvestada varasemaid kogemusi teistes riikides, kus keskkonnamõjusid käitisest väljapoole pole levinud.
  3. Kaebaja väitel tuvastas vastustaja ise keskkonnamõju hindamise algatamisel olulise keskkonnamõju puudumise. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirja lk 2 on küll märgitud, et KeHJS § 6 lg 1 punktide 1-3 hindamise tulemusena võib järeldada, et AS Steri kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju puudub, kuid selle hinnangu andmisel ei ole võetud seisukohta punktides 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide suhtes. Hädaolukordade tõenäosust ei ole vastustaja selles käskkirjas aga välistanud. Lennuki kukkumise tõenäosust käitisele peetakse küll väikeseks, kuid see võimalus on toodud vaid näitlikuna, välistamata muid õnnetusjuhtumeid. Vastustaja ei ole tuvastanud, millest tingituna hädaolukord võib tekkida, vaid viitab asjaolule, et kui olulise keskkonnamõju tekkimise oht ei ole välistatud, siis tuleb ettevaatusprintsiibist lähtudes asuda seisukohale, et tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.
  4. Ringkonnakohus märgib, et ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleb riske inimesele ja keskkonnale kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada, rakendades selleks eelkõige parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnatava. Vältimist või vähendamist vajava keskkonnamõju tekkimise võimalikkuse korral tuleb kasutada kohaseid ettevaatusmeetmeid. Seega tuleb ka väikese, kuid siiski võimaliku keskkonnamõju tõenäosuse korral välja selgitada, milliste abinõude kasutamisega on võimalik riske vähendada ja millised keskkonnatingimused tuleb selleks tegevusloaga ette näha. Selliste tingimuste väljaselgitamiseks ei ole tingimata vajalik keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimine. 15.

§ 18

lg 31 kohaselt on kiirgustegevus suure ohuga, kui kiirgustegevusluba taotletakse kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuseks. Käesoleval juhul on sellega tegemist. Nimetatud määratlus omab tähtsust ka KeHJS § 6 lg 3 nimetatud asjaolude hindamisel ja § 5 määratletud olulise keskkonnamõju olemasolu väljaselgitamisel. Viidatud kiirgusseaduse sättest nähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et seadusega eeldatakse suure keskkonnaohu, sh ohu inimese tervisele ja heaolule olemasolu kõrgaktiivse kiirgusallika kasutamisel. Halduskohtu seisukoht, et keskkonnamõju hindamise algatamist tuli käesoleval juhul tavapärasest hoolikamalt põhjendada, ei pea ringkonnakohtu arvates seega paika. 11

(14)3-07-241 Kuigi lennuki käitisele kukkumise tõenäosus on ka ringkonnakohtu arvates sedavõrd väike, et sellega ei saa õigustada keskkonnamõju hindamise algatamist, on vastustaja viide ettevaatuspõhimõttele ja asjaolule, et kõikide hädaolukordade tekkimise tõenäosust ei ole võimalik kindlaks teha ilma ekspertide poolt aruande koostamiseta, kolleegiumi arvates piisavad, et õigustada vaidlustatud menetlustoimingu tegemist. Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise otsustamisel ei ole haldusorganil piisavat teavet võimalike keskkonnaohtude olemasolu ja suuruse kohta. Mõjude hindamise aruande koostamise eesmärk ongi sellise ebaselguse kõrvaldamine. Menetlustoimingu tulemusel saadud teadmine, et keskkonnaohu tekkimine on praktiliselt välistatud, ei muuda keskkonnamõju hindamise läbiviimist õigusvastaseks.
  1. Mis puutub kaebaja väitesse, et keskkonnamõju hindamise menetluse oleks saanud läbi viia esimese kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamisel ning loa muutmise otsustamisel selle menetlustoimingu tegemine oli hilinenud ja seega kahjustas ülemääraselt kaebaja huve, siis ringkonnakohus küll nõustub väite esimese poolega, kuid leiab, et kaebajal ei saanud kiirgustegevusloa andmisest kiirgusallika hoidmiseks tekkida ootust, et luba väljastatakse tingimusteta ka kiirgusallika kasutamiseks. Risk, et loa muutmisel tuleb keskkonnamõju olemasolu ja suurust hinnata ning leida selle vähendamise võimalused, jääb seetõttu kaebajale.
  2. Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et halduskohus on materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirja ebaõige hindamise tõttu asunud ekslikult seisukohale, et keskkonnamõju hindamise menetluse algatamine oli õigusvastane. III
  3. Halduskohus tunnistas õigusvastaseks ka keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmata jätmise otsuse, leides esiteks, et selle toob kaasa juba keskkonnamõju hindamise menetluse algatamise õigusvastasus, mille kohta ringkonnakohus esitas oma selgitused ülal, ja teiseks asjaolu, et aruande heakskiitmise otsuse tegemisel olid mitmed varem vastustaja poolt välja toodud puudused aruandes jätkuvalt kõrvaldamata. Kohus järeldas viimasena nimetatust, et puudused aruandes olid otsitud ega olnud sellised, mis oleks takistanud aruande heakskiitmist.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et mitmed Keskkonnaministeeriumi 23.11.2006 kirjas nr 13-3-3/310-17 toodud puudused olid aruandes ka siis, kui see kiideti heaks. See ei tähenda aga, et aruanne oli juba enne selle heaks kiitmata jätmist õiguspärane. Puuduste püsimine võib tähendada ka seda, et aruande hilisem heakskiitmine oli õigusvastane. Samuti pole halduskohus andnud hinnangut muudatustele, mis aruandes pärast viidatud menetlustoimingu tegemist tehti.
  5. KeHJS § 22 lg 3 kohaselt ei kiida keskkonnamõju hindamise järelevalvaja keskkonnamõju hindamise aruannet heaks ega määra keskkonnanõudeid, kui aruande avalikustamisel on rikutud kehtestatud nõudeid ning see rikkumine võib mõjutada keskkonnamõju hindamise tulemusi, aruanne ei vasta KeHJS § 13 punktides 1–4 ja 6 sätestatud nõuetele, aruanne ei vasta KeHJS §-s 20 või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele, aruandes on esitatud valeandmeid, aruanne ei ole asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks või aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamata jätmist ei ole piisavalt põhjendatud. Nimetatud alused aruande heaks kiitmata jätmiseks on avarad ning võimaldavad vastustajal kohaldada laialdast kaalutlusõigust. Sellise otsustuse kohtulik kontroll on piiratud. 12
(14)3-07-241 Siiski leiab ringkonnakohus, et kui keskkonnamõjude hindamise aruandest nähtub piisava selgusega, et keskkonnaohu tekkimise tõenäosus on väga väike ning selle tagajärjed puudutavad vaid lähemat ümbrust, pole põhjendatud aruande heaks kiitmata jätmine pelgalt seetõttu, et tekkivate keskkonnamõjude kõrvaldamist pole aruandes detailselt analüüsitud. Muudatused, mis aruandes tehti, ringkonnakohtu arvates hädaolukorra tekkimise tõenäosusega seonduvat oluliselt ei selgitanud. Puudustena, mida aruande heaks kiitmata jätmisel vastustaja välja tõi, neid küsimusi aga kajastavad (viidatud kirja lk 4 lõpus ja lk 5 alguses). AS Steri vastas nimetatud puudustele 17.01.2007 kirjaga (tl 38-47).
  1. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et aruandes sisaldunud puudused, mis said olla KeHJS § 22 lg 3 kohaselt määravad aruande heaks kiitmata jätmiseks, ei olnud olulised ega saanud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja saab KeHJS § 22 lg 3 alusel nõuda aruande puuduste kõrvaldamist vaid juhul, kui need puudused takistavad asja otsustamist. Käesoleval juhul ei nähtu aga vastustaja viidatud kirjast ega hilisematest seisukohtadest, et puudused, millele osutati, oleks määrava tähtsusega. Ringkonnakohus nõustub seetõttu halduskohtuga, et keskkonnamõju aruande heaks kiitmata jätmine Keskkonnaministeeriumi 23.11.2006 kirjaga oli õigusvastane. Apellatsioonkaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata. IV
  2. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista osaliselt. Kaebus rahuldatakse ühe kolmandiku ulatuses apellatsioonimenetluses esitatud nõuetest ja pooles ulatuses halduskohtus esitatud nõuetest. Ringkonnakohtu arvates on esitatud nõuded võrdse tähtsusega. Seetõttu tuleb vähendada halduskohtus kantud menetluskulude suurust, mille kohus vastustajalt välja mõistab, poole võrra, ja mõista kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses välja ühe kolmandiku ulatuses osas, milles nende kandmine on vajalik ja põhjendatud. Vastustaja leiab apellatsioonkaebuses, et kaebaja menetluskulude suurus on põhjendamatult suur. Ringkonnakohus leiab, et kohtule esitatud taotluste arvu, menetluseks kulunud aega ja vaidluse keerukust arvestades tuvastas halduskohus vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse õigesti. Arvestades kaebuse osalist rahuldamist, tuleb halduskohtus kantud menetluskulud välja mõista 22 500 kr ulatuses. Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja menetluskulude väljamõistmist 35 000 kr ulatuses. Summade tasumine on tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses ei esitatud uusi tõendeid ning menetlusosaliste esitatud väited ei muutunud. Põhjendatud on menetluskulude väljamõistmine 6 000 kr ulatuses. Kokku tuleb seega vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 28 500 kr. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 30.09.2008 otsusega nr. 3-3-1-52-
  3. Riigikohtu 30.09.2008 otsus RESOLUTSIOON 13
(14)3-07-241
  1. Rahuldada AS Steri kassatsioonkaebus osaliselt.
  2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS Steri nõuded avatud menetluse algatamisega viivitamise ning keskkonnamõju hindamise algatamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus jõusse.
  5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada õigusvastasteks Keskkonnaministeeriumi toimingud, mis seisnesid avatud menetluse algatamisega viivitamises ning keskkonnamõju hindamise algatamises.
  6. Mõista Keskkonnaministeeriumilt AS Steri kasuks välja menetluskulud 26 310 kr.
  7. Tagastada kautsjon. 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.