) § 61 lg. 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Lõige 2. kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lõige 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61. lg. 6 nimetatud asjaolusid. Kohtuistungil hageja jääb oma hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Kohus tuvastas, et hageja kasvatab üksinda kahte alaealist last ja tema kuusissetulekuks on 900 krooni. Viibib lapsehoolduspuhkusel. Hageja kinnitab, et kostja ei ole talle lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Kostja leiab, et elatise taotlus hageja poolt on väljapressimine. Tema otsib tööd Soomes. Momendil ei tööta. Ta kinnitab, et omab kinnisvara ridaelamuna x- x xxxxxxxx külas ja liisingus on sõiduauto Volkswagen Passat. Veel on tal kaks bussi ja krossiratas Kawasaki ja Aprilia ning uus haagis. Kostjal ei ole kohtule esitada tõendeid selle kohta, et ta omab sissetulekut, kuid ei eita, et töötas Soomes juhutöödel. Kostja leiab, et temal ei ole võimalik elatist maksta, kuna on ise võlgades. Tõendeid kohtule esitada ei ole, et temal ei ole võimalik tööle asuda tervislikel põhjustel. Kohus leiab, et hageja taotlus välja mõista tütre G ülalpidamiseks elatis 4350 krooni kuus on põhjendatud. Asjaolu, et kostja kinnitab kohtus, et ei oma töökohta, ei ole aluseks elatise 2 väljamõistmata jätmiseks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tal on mõjuvaid põhjuseid, et ei saa töötada. Seega on kostja kohustus leida endale kiirelt töökoht, et oleks võimalik hakata täitma ülalpidamiskohustust oma tütre G suhtes. Kostja omab ka kinnisvara ja teisi väärtuslikke asju ning seega ei ole ta materiaalselt vähe kindlustatud isik. Asjaolu, et ta liisib autot näitab, et ta töötab, kuid teeb seda mitteametlikult. Kostja väide, et autoliisingut aitavad maksta sõbrad on mitteusutav väide. Kostja harrastuseks on krossisõit ning ta omab krossiratast ja ka varustust, mis näitavad, et kostja ei saa olla töötu isik omades kallist ratast ja varustust ja tegeledes küllaltki kalli spordialaga.
sätetest tulenevalt on abikaasa kohustatud ülal pidama abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
alusel, kui abikaasa ei täida seaduse § - s 21 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Kohus leiab, et hageja taotlus elatise väljamõistmiseks tema kasuks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni summas 4350 krooni on põhjendatud. Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel tema ainukeseks sissetulekuks on 900 krooni kuus. Kuna hagejal ei ole võimalus väikese lapse hoolduse tõttu tööle minna, kuid kostjal on võimalik töötada, siis kohus leiab, et kostja peab ja tal on võimalik ülal pidada lapse hoolduspuhkusel viibivat abikaasat. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Helle Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.