2-07-32433/3

KO HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2008.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-32433 Tsiviilasi OŠ hagi VŠ vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Menetlusosalised Hageja OŠ(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja VŠ(isikukood XXX, elukoht XXX). Istungi toimumise aeg 20.05.2008.a. Istungil osales Hageja OŠ RESOLUTSIOON

1. Lahutada OŠ(isikukood XXX) ja VŠ(isikukood XXX) vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX.
2. Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest.
3. Välja mõista kostjalt V Š alates 01.05.2008.a. hageja OŠ kasuks igakuine elatis summas 3000 krooni tütar J Š (isikukood XXX sünd XXX.a.) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni.
4. Abielulahutamise nõudes jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Elatise nõudes jätta menetluskulu kogu ulatuses kostja VŠ kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud OŠesitas 03.09.2007.a. hagi VŠ vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Hageja palub poolte abielu, milline on XXX.a. sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis, lahutada. Hageja leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik. Hageja ja kostja abielust on sündinud laps J Š (sünd. XXX.a.), kes jääb elama hageja juurde ning ülalpidamisele. Lähtudes lapse igakuistest vajadustest, palub hageja kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja on hagimaterjalid ja kohtukutse saanud kätte isiklikult allkirja vastu 15.09.2007.a. ja 18.01.2008.a. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega kohtuistungile määratud ajal ilmunud. Kohtu põhjendused Kuivõrd kohtule on esitatud OŠ poolt hagi VŠ vastu nii abielulahutuse kui ka elatise nõudes, siis lahendab kohus esmalt abielulahutuse ning seejärel elatise küsimuse. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on hageja avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet XXX.a. sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd hageja abielu jätkamist võimalikus ei pea ja kostja mingeid vastuväiteid hageja nõudele ei ole esitanud, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OŠ hagi VŠv astu elatise nõudes kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Poolte abielust on XXX.a. sündinud tütar J Š . Seega on laps alaealine ja tema vanemad on kohustatud teda ülal pidama. Laps jääb hageja OŠ kasvatamisel ja selle üle pooltel vaidlus puudub. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleva aasta
5. jaanuarist on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, seega seadusega kehtestatud elatusraha alamäär alates 01.01.2008.a. moodustab 2 175 krooni. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas elatis. Eelnevast järeldub, et hagejal tuleb maksta tema kasuks laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatiselt tulumaksu. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kohus on seisukohal, et lapse ülalpidamiseks makstav elatisraha peaks katma olulises osas lapse tavapärased ja üldteadaolevad kulutused so kulutused söögile, riietele, jalanõudele, koolile, vabale ajale, tervishoiule, eluasemele jne. Elatise kindlaksmääramisel lähtub kohus lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist vastavalt PKS § 61 lg
6. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja väitele, et elatisraha lapse ülalpidamiseks peaks olema 3 000 krooni, kostja vastu ei ole vaielnud. Elatist võib vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse PKS § 61 lg 6 sätestatud juhtudel, nimelt, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Et kostjal oleksid mingid mõjuvad põhjused nõutud elatisraha vähendamiseks, asja materjalidest ei ilmne. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt V Š tuleb hageja OŠ kasuks välja mõista igakuine elatis alates 01.05.2008.a. 3 000 krooni tütar J Š (isikukood XXX, sünd XXX.a.) ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Menetluskulu Abielulahutamise nõudes jäävad poolte menetluskulud vastavalt TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud elatise nõudes kogu ulatuses kostja kanda. Ene Tsefels Kohtunik