Obsah (5)

§ 101§ 76§ 94§ 113§ 944

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-40825 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi I R hagi V D´i vastu võlakohustuste tä

) § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ei ole hagejale kohustuses kirjas olevat summat tagastanud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt tema kohustuse täitmist kohtu korras tuginedes Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg. 1. Kohustus tuleb täita tuginedes

§ 76lg.

2 lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei eita oma võlgu hageja ees ning püüab saavutada hagejaga kompromissi soovides oma kohustust täita väiksemas mahus. Kohtul on alus kostjalt välja mõista kogu kohustus selle ekvivalentväärtuses Eesti kroonides. Et kostjal ilma põhjendamata ei ole nii suurt summat maksta, ei anna kohtule alust vähendada väljamõistetava summa suurust. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hageja ees oma võlasumma osaliselt kustutanud. 10 000 krooni maksmine hageja abikaasale ei ole tõendiks, et kostja on sellega osaliselt kustutanud kohustust hageja ees, mistõttu ei ole kohus võtnud vastu ka seda makset tõendavat dokumentaalset tõendit. Hageja poolt kohtusse kutsutud tunnistajad N S (ütlused toimiku lk. 77), I P (ütlused toimiku lk. 79) ja R S (ütlused toimiku lk.81) tõendavad kostja poolt

1. aprillil 2006.a. kirjutatud dokumendi „Allkiri“ kostja poolt hagejale kirjutamist (toimiku lk. 6) ning raha samal ajal üle andmist hageja poolt kostjale. Kohtul ei ole alust tunnistajate ütlustes kahelda. Kohtu poolt kostjalt kohustuse ekvivalentsumma välja mõistmine kohustuse katteks saab toimuda ainult Eesti kroonides, kuna see on Eesti Vabariigi rahaühik EV Rahaseaduse § 1 järgi ning sama seaduse § 3 järgi Eesti Vabariigis ainus seaduslik maksevahend. EV Rahaseaduse § 5 kohaselt Eesti krooni teiste valuutade vastu vahetamise tingimused ja korra määrab Eesti Pank. Ka hageja haginõudes kostja vastu on USA dollar ümber arvestatud Eesti krooni ekvivalentväärtusesse. Rahaliste vahendite ekvivalentsuse arvestamine saab toimuda ainult kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, so. 25.08.2008, mitte tagasiulatuvalt, kuna maksmist kohustavas dokumendis, mille nimetus on „Allkiri“, ei ole märgitud kohustusena muud ekvivalenti kui USA dollar. 25.08.2008 saaks väljamõistetud kroonide vahetuse tulemusel USA dollariteks hageja lugeda temale kohustuse täidetuks täpselt 27 500 USA dollari ulatuses, millele lisandub ka viiviste summa. Tuginedes Eesti Panga valuutakursile
2. augustil 2008.a. 1 USA dollar = 10,611 Eesti krooni. Seega 27 500 USA dollarit = 291 802 krooni ja 50 senti. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõla kohustuse täitmise katteks välja mõista. Hageja on kostjalt palunud välja mõista ka viivised tuginedes Võlaõigusseaduse (

) § 94 lg 1 ja 113 lg 1.

§ 94

lg 1 sätestab: „Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab: „ Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tuginedes haginõudele nõuab hageja kostjalt viiviseid perioodi eest

1. august 2006 kuni
2. august
3. Hageja nõude suuruseks on 32840 krooni ja 34 senti. Sellise summa on hageja arvutanud arvestades USA dollari ja Eesti krooni vahetuskurssi 28.09.2007.a. seisuga. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on Eesti krooni kurss USA dollari suhtes muutunud ning seega muutub ka väljamõistetavate viiviste suurus. Perioodil
4. august kuni
5. detsember 2006 (5 kalendrikuud) on intressimääraks vastavalt

§ 944lg 1 3,5 %, mis moodustab arvestades 25.

augusti 2008.a. raha vahetuskurssi summa 4255 krooni ja 45 senti ning

1. jaanuarist kuni
2. juulini 2007 (7 kalendrikuud) on intressimääraks 4%, mis moodustab summa 6808 krooni, 73 senti. Selline viivistesumma tuleb välja mõista kostjalt ning kokku moodustab see juhindudes

§ 94

lg 1 11 064 krooni, 18 senti.

§ 113lg 1 tuginedes lisandub sellele 7% aastas.

Hageja on nõudnud kostjalt 1 aasta (

1. august 2006 –
2. august 2007) viiviseid summas 21 301,85 krooni. Kuna Eesti krooni kurss USA dollari suhtes on muutunud ning 1 USA dollar seisuga 25.08.2008 võrdub 10,611 Eesti krooni, siis 7% aastas on 20 426,14 krooni. Kohtu poolt kostjalt välja mõistetavad viivised kokku on 31 490krooni ja 32 senti (4255,45+6808,73+20426,14). Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kostja on põhjustanud kohtusse hagi esitamise ja kohtus asja menetlemise, peab ta kandma sellest põhjustatud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Sellele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud. Marge Tamme Kohtunik