Obsah (5)

§ 76§ 407§ 82§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-08-22053 Otsuse kuupäev 28. august 2008 ( tagaseljaotsus) Kohtunik Silvi Maiste Koht

§ 76lg 1, § 407 lg 5, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 sätete alusel.

Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (

§ 76lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kui krediidiasutus annab tarbijale laenu viisil, et lubab tarbijal arvelduskontol positiivse jäägi ületamist, on tegemist arvelduskrediidiga (

§ 407lg 1).

Arvelduskrediiti reguleerivaid sätteid kohaldatakse krediitkaardi vahendusel antavatel tarbijakrediitidele (

§ 407

lg 5).

§ 82

lg 1 kohaselt kui täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Intressi ja viivise arvutamine on lubatud vastavalt sõlmitud lepingule. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuluna tasutud riigilõivu 1000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 1000 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Silvi Maiste kohtunik