2-07-48235/8

KOHT UMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2008.a. Tallinn Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-48235 Tsiviilasi KT avaldus AL vanemaõiguste äravõtmiseks lapse AL suhtes. Menetlustoiming Vanemaõiguste äravõtmine. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja KT(ik XXX, eluk XXX) puudutatud isik AL(ik XXX eluk XXX) puudutatud isik AL(ik XXX eluk XXX) puudutatud isiku AL esindaja vandeadvokaat (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, XXX). 02.04.2008.a. Istungi toimumise aeg Istungil osalesid Helen Tomberg Avaldaja KT Puudutatud isiku AL esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg Kohtumääruse resolutsioon

1. Võtta ära AL(ik XXX) vanema õigused XXX.a. sündinud poja AL(ik XXX) suhtes.
2. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
3. Jõustunud kohtumääruse ärakiri saata Tallinna Perekonnaseisuametile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avalduse sisu Avaldaja KT palub kohtule 07.11.2007.a. esitatud avalduse kohaselt võtta ära vanema õigused AL poja A suhtes, kes on sündinud XXX.a. tuginedes PkS § 54 lg 1 p
4. Avalduse kohaselt isa pole lapsega tegelenud ega temast ei hoolinud. Perekonna ülalpidamises ei osalenud, mistõttu ka poolte kooselu ei sujunud. Poolte kooselu lõppes seoses intsidendiga, mis toimus 2002.a. novembrikuus, kus puudutatud isik, olles järjekordselt alkoholi joobes, tuli avaldajale kallale, hoidis kõrist, tagus käte ja jalgadega. Nimetatud sündmuse tõttu saadud trauma tagajärjel esinesid lapsel pidevalt nutukrambid. Sellest peale hakkas laps isa kartma. Peale kooselu lõppemist kuni käesoleva ajani ei ole AL lapse vastu huvi tundnud ega tema ülalpidamist toetanud. AL käib lapsest mööda nagu võõrast inimesest, laps teda ei tunne. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik AL kohtuistungile määratud ajal ei ilmunud. Kohtule adresseeritud 23.01.2008.a. kirjalikus avalduses on puudutatud isik muuhulgas teatanud, et loobub oma vanema õigustest AL suhtes. Saue Linnavalitsus teatas kohtule, et AL kirjutas Saue linnasekretäri juures avalduse, milles loobus vanema õigustest last tegelikult kasvatava mehe kasuks. Linnavalitsus on seisukohal, et kui lapse bioloogiline isa loobub vanema õigustest kasuvanema kasuks, kes tegelikult last kasvatab, siis võtab kohus bioloogiliselt vanemalt vanema õigused ja kasuvanem saab hakata taotlema lapsendamist. Puudutatud isiku AL esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg toetab KT avaldust. Esindaja seisukohast nähtuvalt A vanemate kooselu oli lühiajaline ja lõppes . Kooselu lõppemise põhjuseks oli AL hoolimatus, ükskõiksus, vastutamatus, alkoholilembus ja füüsiline vägivaldusus, aga samuti ebaeakohane käitumine lapsega ja suhtumine 1 temasse. Alates 2002.a. ei ole isa osalenud lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ega pole andnud ka lapsele ülalpidamist. Isal puudub lapsega igasugune emotsionaalne side, laps isa ei tunne. Laps peab oma isaks AT. Esindaja on seisukohal, et K ja ATl on toimiv peresuhe, milles A on täisväärtuslik osaline. Lapsele on tagatud arenguks kõik võimalused, samuti on kindlustatud tema julgeolek. Lapse tegelik kasvataja on A T , kes suhtub lapsesse hoole ja armastusega ja on loonud talle normaalse perekeskkonna. Esindaja hinnangul on leidnud tõendamist, et AL ei ole alates ajast kui laps oli
5. kuune, täitnud oma kohustusi A kasvatamisel. Mõjuvaid põhjusi, mis oleksid tal takistanud oma vanema kohustusi täita, ei esine. AL vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks on luua õiguslik võimalus lapse lapsendamiseks tegeliku kasvataja poolt so isiku poolt, keda laps ise oma isaks peab. Esindaja leiab, et see eesmärk on lapse vajadusi arvestades asjakohane. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2 kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine. Asjaolu, XXX.a. sündinud A isa on AL ja ema KK, (nüüd T ), on tõendamist leidnud AL sünniaktiga , milline on koostatud Saue Linnavalitsuses. Perekonnaseaduse § 50 lg 1 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ja lg 2 järgi kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Asjaolu, et alaealine elab koos oma ema KT , kinnitab Saue Linnavalitsuse elukohatõend . AL vägivaldus avaldaja suhtes, kui ka asjaolu, et AL oma poja A eest ei hoolitse ega teda kasvata, on tõendamist leidnud tunnistaja KK ütlustega. Alaealise esindaja seisukohast nähtuvalt, ei ole isa osalenud lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ega pole andnud ka lapsele ülalpidamist. Isal puudub lapsega igasugune emotsionaalne side, laps isa ei tunne. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole isa oma 6 aastase poja A elus osalenud üle 5 aasta, nad ei tunnegi teineteist. Sellest järeldub üheselt, et AL lapsevanemana ei ole pikaajaliselt täitnud oma kohustust lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada. Et selleks oleksid mõjuvad põhjused olnud, puudutatud isik nendest kohut teavitanud ei ole. Ta pole ilmunud ka kohtuistungile, on üksnes teatanud kohtule oma soovist loobuda vanema õigustest poeg A suhtes, millest järeldub tema tahe ka tulevikus mitte hoolitseda ega kasvatada oma poega At. Kohus on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kuivõrd lapse isa ei ole pikka aega mõjuvate põhjusteta täitnud oma vanema kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, vastupidine pole millegagi tõendatud, asub kohus seisukohale, et vanema õigused on põhjendatud ära võtta AL tema poja AL suhtes tuginedes Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1, mille kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lapse huvides on luua õiguslik võimalus lapse lapsendamiseks tema tegeliku kasvataja poolt, so isiku poolt, keda laps oma isaks peab, nagu õigesti märgib alaealise lapse AL esindaja van advokaat Helen Tomberg. Vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Saue Linnavalitsusele (PkS § 54 lg 5) Ene Tsefels Kohtunik 2