Obsah (4)

§ 11§ 7§ 4§ 12

3-08-566 •» »» KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2008.a, Tallinn Haldususja number 3-08-566 Haldusasi K. T. kaebus Politseiameti toimin

) § 11 lõike 31 punkti 5 alusel keelduda. Vastavalt

§ 11

lõikele 31 punktile 5 tagastab halduskohus kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

§ 7

lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kui vaidlustatud haldusakt, või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus. 4.

§ 4

lõike 2 järgi on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kohus leiab, et politsei infosüsteemis POLIS andmete esitamine ega kasutamine ei ole käsitletavad toimingutena HKMS § 4 lõike 2 tähenduses. Käesolevas asjas vaidlustatud politsei väidetavad päringud infosüsteemi POLIS ega andmete esitamine infosüsteemi ei too kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi ega saa seetõttu iseseisvalt rikkuda tema õigusi või vabadusi. Siseministri 03.10.2007.a määrusega nr 66 kehtestatud „Politsei andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimääruse" § 2 lõike 3 kohaselt kasutatakse infosüsteem POLIS andmeid politseitegevusega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja statistilistel eesmärkidel koos politsei sisemise töökorralduse vajadusteks peetavale andmekogudega. Viidatud põhimääruse § 3 lõike 1 kohaselt ei ole infosüsteemi andmetel õiguslikku tähendust. Isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtutakse karistusregistri seaduse § 31 lõike I kohaselt karistusregistri andmetest, mis omavad Õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistri seaduse §-des 25-28 sätestatud lähiaegadel. 5. Kaebaja taotleb õigusliku hinnangu andmist liiklusjärelevalve meetoditele, mille puhul keskendutakse juhtide karistamisele, jättes täitmata kohustuse teostada liiklusjärelevalvet muude, samuti politsei pädevuses olevate liiklusjärelevalve objektide üle. Halduskohtult saab taotleda vastavalt

§-le 6 taotleda; 1) haldusakti või selle osa tühistamist; 2) peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist; 3) haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist; 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist ning 5) avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Seega ei saa esitada kaebust, milles nõutakse kohtult üldise hinnangu andmist.

1. Eeltoodut arvestades ei saa K.T.l ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb HKMS § 11 lõike 31 punkti 5 alusel kaebajale tagastada.
2. Täiendavalt märgib kohus, et kuna kaebusest nähtuvalt on kaebaja tegelikuks probleemiks rahulolematus tema suhtes tehtud väärteootsusega, oleks tal võimalik oma õigusi kõige efektiivsemalt kaitsta, vaidlustades väärteootsuse väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Ühes kaebusega on kaebaja taotlenud Politseiameti kohustamist viima esialgse õiguskaitse korras politsei andmebaasis POLIS kaebaja kohta käivad väärteootsuste andmed kooskõlla väärteomenetluse seadustiku §-ga 4 ning karistusregistri andmetega,

§ 12

lõike I kohaselt kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS $ 121 lõike 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks, Riigikohtu 17.06,2004.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-04 leidis kohus, et "esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitsel on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Samas kohaldatakse esialgsel õiguskaitset sageli olukorras, kus taktiilsed asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged." Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub kindlasti alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kuna kaebus on ilmselgelt, rahuldamata. Indrek Paukštys Kohtunik perspektiivitu, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse