) § 29 lg-te 1, 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning abielu jätkamine on võimatu. Tallinna Perekonnaseisuosakonna XXX.a abielutunnistusest, kanne nr XXX nähtub, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud abielu. Hageja seletustest nähtub, et hageja ja kostja vaheline abielu jätkamine on võimatu, leppimise võimalus puudub, pooled on elanud kolm viimast aastat eraldi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, leides, et enne tuleks poolte ühisvara ära jagada. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et enne abielu lahutamist tuleb kindlasti jagada poolte ühisvara, kuna vastavalt
lg-le 1 võidakse ühisvara jaga abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Seega ei anna ühisvara jagamata jätmine alust abielu lahutamata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. 2.
lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 alusel on alates 01.01.2007.a palga alammäär 3600.00 krooni kuus. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.
lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Toimikus olevate tõenditega on tõendatud, et poolte ühine alaealine poeg elab hageja juures, õpib Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Hageja sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Pensionite ja toetuste osakonna 11.02.2008.a tõendi alusel 300.00 krooni kuus. Maksu- ja Tolliameti 12.02.2008.a tõendi alusel ei ole hageja aastatel 2005.a2008.a maksustatavat tulu saanud. Poeg vajab ülalpidamiseks igakuiselt 3400.00 krooni: eluasemekulud 500.00 krooni, kulutused toidule 1000.00 krooni, kulutused transpordile 100.00 krooni, sidekulud 400.00 krooni, kulutused tervishoiule 100.00 krooni, kulutused hügieenitarvetele 300.00 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100.00 krooni, 2 kulutused riietele ja jalanõudele 600.00 krooni, kulutused vabale ajale 300.00 krooni. Hageja on poja ülalpidamise kulutuste tõendamiseks esitanud Gümnaasiumi töövihikute tasu suurust tõendava dokumendi, kommunaalkulude arved, arved riiete kohta. Elatise miinimummäära kehtestamisega on seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol (s.o ühe vanema poolt makstav, lapse vajaduste ½ mahu rahuldamiseks kuluv miinimumsumma) ning selle miinimumsumma kehtestamisel on seadusandja arvestanud elatist maksma kohustatud isikul selleks materiaalsete võimaluste eelduslikku olemasolu. Sellest tulenevalt on elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas summas vajalik
lg-tes 5, 6 sätestatud erandlike asjaolude esinemine, s.o vanem, kellelt elatist nõutakse on teisi ülalpeetavaid, ta on töövõimetu, lapsel on piisav sissetule või ilmnevad muud kohtupoolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on tööealine ja töövõimeline isik ning peab tagama oma lapsele võimaluse toimetulekuks ja arenguks ning pidama last ülal. Kostja ei ole tõendanud oma sissetulekute puudumist. Seega on ta võimeline oma tööga teenima nii endale kui lapsele ülalpidamiseks vajalikke vahendeid, sh tasuma lapse ülalpidamiseks elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Asjaolu, et kostja ei ole endale tööd leidnud, ei vabasta teda elatise maksmisest miinimumsummas. Seega peab kostja töövõimelise isikuna tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole. Laps käib koolis, iseseisev sissetulek puudub. Samuti on kohus seisukohal, et puudub
lg 6 p-s 3 sätestatud mõjuv põhjus elatise välja mõistmata jätmiseks või selle suuruse alandamiseks alla miinimummäära. Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus, et hageja kasvatab 14-aastast poega, kellele on vaja lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Hagejal tuleb tasuda lapse koolitamisega seotud kulutused, samuti lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest. Lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda spordiringides ja kultuuriüritustel. Kohus leiab, et arvesse võttes eelnenut ja mh kummagi vanema varalist seisundit, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele miinimummääras elatis pojale alates 01.09.2007.a, s.o 01.09.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1800.00 krooni kuus ning alates 01.01.2008.a summas 2175.00 krooni kuus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkiri/ Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.