Tsiviilasi nr: 2-08-1124 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 18.07.2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-1124 T

§ 268

kohaselt saab aga tõendama kohustatud isiku vande all üle kuulata üksnes juhul, kui vastaspool, st hageja sellega nõustub. Hageja aga selleks nõusolekut ei andnud, mistõttu ei saa kostja MG enda poolt tõendamisele kuuluvaid asjaolusid iseenda vande all antavate ütlustega tõendada ja kohus ei saa MG ütlusi selles osas tõendina arvestada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjate väited selle kohta, et kostjate ja hageja vahelised kasutuslepingud olid tähtajalised, ei ole tõendatud. Kuivõrd hageja ja kostjad võtsid õigeks, et mingeid konkreetseid kirjalikke ega selgesõnalisi kasutuskokkuleppeid korteri kasutamiseks hagejal ja kostjatel omavahel ei olnud, siis tuleb hageja ja kostjate vahelised korteri kasutuskokkulepped lugeda tähtajatuteks.

1. Käesolevas lõigus kontrollib kohus, kas hageja tegi kostjatele korteri kasutuskokkulepete ülesütlemisavaldused. Hageja väitis, et vastavate tasuta kasutamise lepingute korralise ülesütlemisavaldusena tuleb käsitleda hagiavalduse esitamist kohtusse ja seda, et hageja nõuab kostjatelt hagiavalduse raames korteri vabastamist. Kohus nõustub sellise hageja seisukohaga. Ükski seadus ei nõua, et eluruumi tasuta kasutamise lepingu puhul peaks ülesütlemisavaldus vastama mingitele kindlatele vorminõuetele (eluruumi üürilepingute puhul on kehtestatud VÕS §-s 325 sätestatud erisused, mida VÕS §-d 389 jj ei sisalda). Määravaks on ülesütlemisavalduse tegija tegelik tahe ja see, et ülesütlemisavalduse tegija tegelik tahe oleks ülesütlemisavaldusest selgesti arusaadav. Käesoleval juhul esitas hageja kostjate vastu hagi, milles nõudis, et kostjad vabastaksid vaidlusaluse korteri. Kohus asub seisukohale, et sellisest hagiavaldusest oli hageja tahe lõpetada hageja ja kostjate vahel sõlmitud korteri kasutamise õigussuhe, selgesti arusaadav. Lepingu ülesütlemisavalduse hagiavalduse raames esitamise võimalikkust on aktsepteerinud ka õigusemõistmine ja õiguseõpetus. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi esitamist tuleb õiguslikult kvalifitseerida kui kummagi kostja suhtes tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavaldust.
2. Käesoleva lõigu raames võtab kohus seisukoha, kas kostjad on ülesütlemisavaldused kätte saanud. Kohus loeb tõendatuks, et kostjad on eelmises lõigus käsitletud ülesütlemisavaldused kätte saanud, sest nad on hagile vastanud. See asjaolu on tõendatud kohtule kirjalikult 17.03.2008.a esitatud hagi vastusega vt t lk 24 –
4. Nüüd käsitleb kohus, kas ülesütlemisavalduse saamisest on möödunud mõistlik aeg. Kuivõrd kostjad vastasid hagile 17.03.2008.a ühise vastusega, pidid nad hagiavalduse kätte saama varem. Hagile vastamisest kuni käesoleva ajani on möödunud enam kui neli kuud. VÕS § 312 lg 1 kohaselt tuleb tähtajatu eluruumi üürilepingu korralisest ülesütlemisest ette teatada kolm kuud. Eluruumi üürilepingu puhul soovis seadusandja anda eluruumi üürnikule olulist õiguslikku kaitset. Seadusandja tasuta kasutamise lepingu puhul eluruumi kasutajat sedavõrd suure kaitsega kindlustanud ei ole. Kuid kui juba tähtajatu eluruumi üürilepingu puhul on kolmekuuline etteteatamistähtaeg piisav, siis on kolmekuuline ülesütlemisest etteteatamistähtaeg piisav ka tähtajatu eluruumi tasuta kasutamise 3

§ 190

lg 2 lause 2 kohaselt mõistab kohus kostjalt hagi rahuldamise korral välja kohtukulud, mille kandmisest hageja on menetlusabi korras vabastatud. 05.02.2008.a kohtumäärusega määras kohus käesolevas tsiviilasjas anda hagejale menetlusabi ning vabastas hageja osaliselt, so 23 750 krooni ulatuses riigilõivu tasumisest.

§ 190lg 2 l 2 kohaselt tuleb vastav summa kostjatelt välja mõista.

Lähtudes

§ 165

lg 1 analoogiast mõistab kohus kummaltki kostjalt välja poole välja mõistetavast summast. Menetluskulude jaotus 13.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

§ 165lg 1 kohaselt vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades.

Käesolevas asjas osalesid mõlemad kostjad menetluses iseseisvalt, seega kuulub vastav norm kohaldamisele ning mõlemalt kostjalt kuulub väljamõistmisele võrdne osa menetluskuludest, so pool kulust. Kohus ei tuvastanud, et kostjad oleksid menetluses osalenud märkimisväärselt erinevas ulatuses või põhjustanud oluliselt erinevaid menetluskulusid. Lähtudes

§ 162

lg 2 ja 3 ning § 165 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda selliselt, et kumbki kostjatest peab kandma ½ menetluskuludest. Kohus ei teinud asja menetlemisel

§ 143sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kaupo Paal Kohtunik 4